Kohalik elu

Avalikkus korraldab Reidi tee vastu protestiaktsiooni

Tallinnasse Russalka juurde kogunevad pühapäeva lõuna ajal aktivistid ja linnaplaneerimise spetsialistid, kes soovivad tähelepanu juhtida kavandatava Reidi teega kaasnevatele probleemidele. “Kella ühe ja kahe vahel mängitakse Russalka juures läbi planeeritav Reidi tee kahes variandis: nii kavandatud autokeskne magistraal kui ka inimsõbralik tänapäevane tänav, mis võiks tõepoolest avada linna merele,” ütles aktsiooni üks korraldajatest Tuuli Roosma BNS-ile. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Tema sõnul on arhitekt ja urbanist Alkeksander Zverev juba märkinud piirkonnas maha kavandatava tee kontuurid, millega saavad kõik koheletulnud ise tutvuda. Samuti kavandatakse pühapäeval aktsiooni, mille käigus pruutpaar liigub vastavalt uue tee planeeritud ülekäiguvõimalustele Kadroru pargist Russalka juurde, rääkis Roosmaa. Eesti Päevaleht kirjutas sel nädalal, et uue tee ja ristmiku valmisehitamisel praegu kavandatud vormis peaksid jalakäijad Kadrioru pargist mere äärde või Russlka juurde pääsemiseks ületama 13 sõidurada. Lisaks on ülekäigurada viidud plaanides praegusest Kadrioru lossi juurde viivast alleest mitukümmend meetrit Lasnamäe ja Pirita poole, mis teeb liikumisteekonna ka senisest märksa pikemaks. Pühapäevase aktsiooniga kaasaegse linna eest on liitunud Jalakäijate Ühing, Linnalabor, Lasnaidee, Kadrioru selts, Kassisaba selts, Telliskivi selts, Nõmme tee selts, Juhkentali selts, Luite selts, Möldre tee selts, MTÜ Meie Kalamaja, Pelgulinna selts, Liiva Külaselts, MTÜ Kultuurikatel, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri-, urbanistika-, disaini- ja kunstitudengid, Tallinna Ülikooli linnakorralduse tudengid, Tallinna Tehnikaülikooli maastikuarhitektuuri tudengid, arhitektid, maastikuarhitektid ja urbanistid.  Kavandatav Reidi tee on Russalka juurest Ahtri tänavani viiv 2,4 kilomeetri pikkune ja mõlemas suunas kaheraline magistraal, millest suur osa kulgeks täiesti mere ääres, blokeerides sellega inimestel seni kasutada olnud võimaluse mereranda nautida. Linnavalitsus on lootnud Reidi tee ehitust alustada sel sügisel. See läheks maksma umbes 30 miljonit eurot, millest enamik tuleb Euroopa Liidu rahast. FOTO: PM/Scanpix

Loe edasi

EKRE Põhja-Tallinna meeskond lõi aktiivselt kaasa Stroomi ranna talgutel

Täna laupäeval 23. aprillil lõid rahvuskonservatiivid hoolega kaasa Stroomi ranna korrastustalgutel. Põhja-Tallinna piirkonna Põhja osakonna juhataja Riho Rausma sõnul tahavad erakonna liikmed aktiivselt kaasa aidata oma kodupiirkonna korrastamisele.”Üks asi on poliitika riigi tasandil, milles meie hääl on juba üsnagi tuntav, kuid tahame saada tegijateks ka kohtadel ja seepärast paneme käed külge igal võimalusel kui saame!” (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Kaasa lõid ka Haabersti ja Kristiine osakonna liikmed, tuldi nii üksi kui koos perekondadega.  Tallinna heakorrakuu esimesed talgutel lõi kokku kaasa ligi 400 inimest ja kokku korrastati Stroomi ranna äärsed alasid umbes 10 hektaril. UU  

Loe edasi

INTERVJUU: Henn Põlluaas: Viis, kuidas ühinemine Saue linnas läbi suruti, on täiesti häbiväärne!

Endise Saue linnapeana, mida arvata nn võidukast kolme valla ja ühe linna ühinemisest? See on järjekordne negatiivne näide, kuidas riigis võimulolijad, kellel puudub selge arusaamine kohalikust elust, olukorrast ja visioon, kuidas edasi minna, on jõhkra teerullipoliitikaga läbi surumas “haldusreformi” kohtadel. Mingil arusaamatul põhjusel on peaeesmärgiks võetud omavalitsuste liitmine ehk piiride muutmine ja seda nimetataksegi haldusreformiks. See on äärmiselt naiivne ja lihtsustatud käsitlus, mis jätab vastuseta kõik olulised ja sisulised küsimused, kuidas lahendada omavalitsuste probleeme, tõsta nende efektiivsust, tagada piisav rahastamine, jne. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Haldusreform ei arvesta omavalitsuste eripäraga, kuigi algselt seda lubati. Juba ühinenud omavalitsuste kogemus näitab, et mingit kokkuhoidu ega finantsvõimekuse kasvu neis tekkinud pole. Vastupidi, võim ja teenused on inimestest kaugenenud ning kulud ja ääremaastumine kasvanud. Valitsuse poolt lubatud ühinemistoetus kulub ära ühinemisprotsessi läbiviimiseks ning mingit positiivset lisaväärtust tegelikult ei teki. Rääkides konkreetsest ühinemisest Saue linna ja kolme valla vahel, on selge, et linna ja valdade spetsiifika on väga erinev. Erinev on nende struktuur, laenukoormus ning haldus- ja finantsvõimekus. Sauel on olemas kogu infrastruktuur, vesi ja kanalisatsioon on välja ehitatud, tänavad korras ja asfalteeritud. Valdades vajab see kõik tegemist. Saue linn oli minu linnapeaks olemise ajal Eesti omavalitsuste pingereas haldus- ja majandussuutlikkuses esireas ning linnade arvestuses esimene. Kuigi analüüsid näitasid, et Saue linn ühinemisest ei võida ja ühegi kriteeriumi alusel poleks saanud linna teiste omavalitsutega sundliita, panid nii IRL kui ka viimse hetkeni ühinemisele vastu olnud ja seda isegi valimislubadusena välja kuulutanud Reformierakond seljad kokku ning avaldasid koos võimul olnud valimisliidule Kindlad tegijad, mille liige ka mina olin, umbusaldust. Välja vahetati linnapea, volikogu aseesimehed ja kõik komisjonide esimehed, kes seisid linna iseseisvuse eest. Ilmselgelt mängis siin oma rolli nii Toompea võimuliidu korraldus, võimuiha, kui ka nende erakondade kohalike juhtfiguuride rahaahnus, sest ühinenud omavalitsuste juhid saavad kopsaka aastapalga suuruse nn ühinemispreemia. Peavoolumeedia kuulutas Sauel toimunu valdavalt positiivseks. Kas see ikka on nii? Kindlasti mitte. Kõik Saue linnapead, välja arvatud meelt muutnud reformierakondlane Harry Pajundi, on avaldanud ühinemisele sisulistel põhjustel vastuseisu. Volikogu, kus ühinemine heaks kiideti, toimus ajal (31.03.2016) kui linnavalitsuse ees  oli meeleavaldus, kus esinesid teiste seas sõnavõttudega kolm endist linnapead: mina, Tõnu Urva ja Jaan Moks. Volikogu aseesimees Mati Nappus kuulutas enne seda välja isegi näljastreigi. Ma usun, et meie kõigi teadmised ja kogemused kaaluvad peavoolumeedia väited üle, seda enam, et peavoolumeedia täidab täiesti selgelt Toompea poliitilist tellimust. Viis kuidas ühinemine Saue linnas läbi suruti on kõike muud kui positiivne, pigem vastupidi, täiesti häbiväärne. Küsitluse andmetel oli ühinemise vastu tervelt kolmveerand referendumil osalenutest. See peaks olema selge juhis linna juhtidele ja volikogu liikmetele. Seda enam, et mitme aasta jooksul läbiviidud Saue linna elanike rahuloluküsitluse andmetel oli eluga Saue linnas rahul tervelt 97-99% elanikest ja nad defineerisid end just nimelt linlastena. Peale liitumist tekib aga suurvald, linna asjade üle hakkavad otsustama ka teiste valdade esindajad ja linnaidentiteedist enam rääkida ei saa. Paraku on rahvaküsitluse tulemus volikogule vaid soovituslik ning tänu reformierakonna reetlikkusele oma valijate suhtes, jagunesid hääled volikogus: 10 poolt, 7 vastu. See on järjekordne näide sellest, kuidas reformierakond vassib ja valetab, ega pea kinni oma valimislubadustest ja kasutab teerullipoliitikat mitte ainult valitsuses ja riigikogus, vaid kõikjal, kus nad tegutsevad. Täpselt samamoodi ei hooli rahva tahtest ka IRL, kelle esindaja, volikogu esimees Valdis Toomast tituleeris Saue lehes kõik linnaelanikud, kes ühinemist ei toetanud, võimetuteks nägema kaugemale loosungitest ja süüdistas neid selles, et nad ei olnud ühinemislepingut lugenud ja ei teadnudki selle olemasolust, soovivad kehtestada Saue linna piirile passikontrolli, hirmutavad, takistavad normaalset koostööd jne, ehk siis rumalateks, kirjaoskamatuteks ja paanikatekitajateks.  Saue uus võimuliit kartis linnaelanike meelepaha sedavõrd, et volikogu toimumise ajaks oli lisaks politseile kohale kutsutud turvafirma ning mitte kedagi volikogu saali ei lastud. Ukse taha jäeti isegi endised linnapead. Ka volikogu istungi aeg toodi spetsiaalselt ettepoole, et tööl käivatel inimestel oleks võimatu linna iseseisvust toetavale meeleavaldusele tulla. Sellele vaatamata kogunes linnavalitsuse ette enam kui sada inimest. Kes sellest kõigest võidab või kaotab? Majanduslikult on võitjad ühinemises osalevad väikevallad. Samas kaugenevad nende inimestest võim, omavalitsuse osutatavad teenused ja ääremaastumine suureneb. Kas see on võit? Kahtlen. Vahemaad uude keskusesse pikenevad mitmekümne kilomeetri võrra. Kõige suuremad kaotajad on muidugi Saue linna inimesed, kes kaotavad nii oma linna ja mõne aja pärast ilmselt ka gümnaasiumi. Linna asjade üle hakkavad otsustama teised ja linlaste maksuraha hakkab voolama linnast välja valdadesse. Kurioosne on see, et tänane liitumisleping ei ole järgmisele suurvalla volikogule enam kohustuslik. Kurb on see, et ebaõige otsuse tagajärjed tulevad nähtavale alles järgmiste aastate jooksul. Inimeste usalduse kaotab ka Eesti riik tervikuna, kuna Saue linna juhtide üleolev ja hoolimatu suhtumine rahva tahtesse on fakt. Saue linna uued juhid maksavad selle eest ilmselt juba järgmistel KOV valimistel, sest jäävad tõenäoliselt ilma linnarahva häältest. Võitjad on Toompea kartellierakonnad, kellel on “reformi” sirmi taha peidetud hoopiski teistsugused eesmärgid. Sisutühja haldusreformi pealesurumise ja omavalitsuste ühendamise põhjus on soov tugevdada võimulolijate poliitilist kontrolli KOV-de üle, mis on oluliselt lihtsam väiksema arvu omavalitsuste korral. Seda eesmärki täidab ka koalitsiooni kava lubada Riigikogu liikmetel kuuluda KOV volikogudesse, mis omakorda võimaldab orkestreerida isegi presidendivalimisi läbi valijameeste kogu. Täna on see oluliselt raskem, sest umbes pooltes omavalitsustes on võimul kohalikud valimisliidud. Need pühitakse aga haldusreformiga areenilt, kuna nende liikmeid teistes ühinemises osalenud valdades-linnades reeglina ei tunta ja järgmistel valimistel seetõttu lootust ei oma. Küll on aga kõikjal esindatud võimuerakonnad. Toimuv on kõike muud kui demokraatia. Saue linnarahvas ühinemisega ei nõustunud, kas asi jääb nii või linna iseseisvuse eest seisjate võitlus jätkub? Kuigi võim on oma sõna öelnud ja teerulliga rahvast üle sõitnud, ei kavatse linlased sellega leppida. Volikogu kartellierakondade rahva tahet ja linna huve eiravat otsust on võimalik kohtus vaidlustada. Samuti võimaldab Kohalike omavalitsute korraldamise seadus esitada volikogule eelnõu, millel on vähemalt üks protsent linnaelanike allkirju. Seega saame koos linnarahvaga esitada volikogule eelnõu ühinemislepingu tühistamiseks. Lootus, et selline seltskond rahva tahtele vastu tuleb, on muidugi väike. Meie tahame kindlasti tugevdada kohalikku demokraatiat ja kavatseme võimalusel Saue linna/valla põhimäärusesse sisse viia sätte, et kõik referendumite tulemused peavad olema kohustuslikud, mitte soovituslikud, nagu täna. Otsustajaks peab olema rahvas. Ja seda mitte ainult Saue linnas, vaid kogu riigis. On aeg anda otsustusõigus ja riik rahvale tagasi! Küsitles Urmas Espenberg  

Loe edasi

Konservatiivne Rahvaerakond osales Haabersti kevadlaadal

Haabersti Rocca-al-Mare Rimi esisel platsil toimus täna 1.aprillil kevadlaat, kus osales oma telgiga ka Konservatiivne Rahvaerakond. Lisaks meenete ja raamatute müügile jagati värsket ajalehte Konservatiivide Vaba Sõna ja koguti allkirju massimigratsioonivastasele petitsioonile. UU (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery);

Loe edasi

Põltsamaa Aleksandri Ametikooli tahetakse rahva abiga taaskäivitada

Eile 24.03-16  sai EKRE kõnekoosolekul Põltsamaal avatud Eesti valitsuse poolt hävitatud Eesti Aleksandrikooli Põltsamaa Ametikooli taaskäivitamiseks annetuste kogumine, mis õnnestus 100%-liselt. Rahvas oli tugevas protestivaimus ja soovib kogutud sentide abil kasvatada summa selliseks, et renoveerida kadumiku lävel olevat ajaloolist hariduse pärli: Eesti Aleksandrikooli Põltsamaa Ametikooli. Eesti Aleksandrikooli asutamine XIX sajandi lõpus Põltsamaale oli Eesti rahvusliku liikumise suurüritus, mille motoks sai Jakob Hurt`i avaldus “saada vaimult suureks rahvaks”. Nõnda ilmuski 1871.a. autori üleskutse “Üks tähtis kuulutus ja palve Eestirahvale” koos annetuste lehega, kus väljaandesse nr. 8 tehti järgmised kanded: (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); … Leena Welk, T.Akoberg,   N.Talm   5 kopikat,   L.Neimann  3 kopikat, K.Neimann  2 kopikat …” ,  jne. jne.                Kopik-haaval kogutud rublade eest osteti 1888.a. Eesti Aleksandrikoolile hoone, hiljem käivitus seal tööstuskool ja viimasena Põltsamaa Ametikool. Tänased valitsejad on aga nõuks võtnud hävitada meie esivanemate usu vaimusuurusele, sülitanud isamaa hinge ning küüditamas maalt ja väikelinnadest viimaseid õpihimulisi noori. Olukord on isegi hullem endisest tsaari-Venemaast, mil Eestist väljarändega „saavad rahva elupuust kõik õilmed ja vili ära nopitud, känd ja oksad üksi jäävad …”{J.Hurt, lk.19]. Täna on Aleksandrikooli väärikas hoone surmale määratud ja rahva raha eest soetatud kraam kaaperdatud. Pole sugugi kaugel see õõvastav hetk, mil peasissekäigu väsinud puitsambad nõtrusest tasakaalu kaotavad. Kool on sündinud ja töötanud edukalt võõrvõimude alluvuses, teeninud truult noort Eesti riiki, kuid koolemas rahapuudusel õitsvas Eesti Vabariigis veel enne riigi 99. sünnipäeva. Kui kaua püsib taolise südametu ja hoolimatu riigi enese alussammastik? Kohalikel ja kaugemal elavatel noortel puudub nüüd soodsas transpordisõlmes asuv ametikool, neile ei pruugi mitmetel asjaoludel sobida kooli teine asukoht ning paljud eksivad metsa, kus hallkuuest ja reinuvaderist märku võtavad, kudas kõige kergemine ilmas elatakse“ {J.Hurt, lk.17}. Egas asjata ei planeeritud omal ajal Aleksandrikooli just Põltsamaale. Tollal arutleti talupoegliku mõistusega ja peaga, mille kohal ei hõljunud rahavoogude nimbuserõngake. Hiljuti avatud Põltsamaa Ametikooli Praktikahoone ootab oma kõrvale aga lihtsaid õppetööks vajalikke hooneid: renoveeritud õpilaskodu ning tagasihoidlikku peahoonet. Kui riik ei hooli, siis hoolime taas kord meie ise – Jõgevamaa ja meiega solidaarne Eesti rahvas. Iga tagasihoidliku annetusega, olgu see siis protestiannetus, juurime välja hoolimatuse, iga sendise vikatihoobiga lõikame maha jupikese kolkakülade ja -linnade vastasest vihast, mis meie rahva vaimult suureks saamist ohustab. Annetusi kogume, kuni see antakse üle sellele võimuorganile, kes on suuteline Eesti Aleksandrikooli hoone renoveerima ning Põltsamaa Ametikooli uuesti avama. Oma jõukohane annetus palun kanda Kambja külakooli õpetaja ja Eesti rahvuskangelase Julius Kuperjanovi nimelise seltsi arvele: MTÜ J.Kuperjanovi Selts                                                                    a/a nr.EE372200221049626428 märksõna: Eesti Aleksandrikool Eesti Aleksandrikooli, Põltsamaa Ametikooli ja kõigi teiste Eestis hävitatud külakoolide ja ametikoolide töötajate nimel Põltsamaa Ametikooli majandusjuht-õpetaja Olev Teder        

Loe edasi

Nõmme Noortemaja õpetaja Ardo Pärna: Tellitud uued muinsuskaitse eritingimused on kallutatud!

Nõmme Noortemaja tehnikaringide õpetajate arvates on ametnike poolt tellitud äsja valminud (10.03.2016) muinsuskaitse eritingimused Nurme tn 40 osas kallutatud ja ei tugine uuringutele. Neis väidetakse, et mingi liik laste ringe ei sobi hoonesse, ega ümbrusse, kuna takistavad “ehitismälestise nõuetekohast säilitamist”. Tekib küsimus kuidas nad siis takistavad ehitismälestise nõuetekohast säilimist. Mis ringidega on tegemist ja kas hr. Pantelejev on pädev seda hindama? Seda aga ei selgitata. Mingeid uuringuid läbi viidud ei ole. Samuti ei ole algandmete koostaja (ajaloolane Aleksandr Pantelejev) pädev hindama, millised ringid on sobilikud ja millised mitte. Üllatuksime väga kui keegi väidaks, et Tallinna vanalinnas on sobilikud ühed inimesed ja toimingud, teised aga mitte. Selline subjektivism viitab otseselt kallutatusele. Kogukond, koolipere, lapsevanemad ja hoolekogu on oma seisukohta väljendanud. Nõmme Noortemaja jätkamise toetuseks samas asukohas on oma toetust allkirja näol väljendanud ligemale poolteist tuhat nõmmekat. See peaks olema selge sõnum ametnikele, et lõpetataks igasugune trikitamine seoses Nõmme Noortemajaga. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Ardo Pärna (mudellennu õpetaja)  NB! Lisatud muinsuskaitseameti selgitused: 

Tallinna linnas täidab muinsuskaitseseadusest tulenevaid riiklikke kohustusi Muinsuskaitseameti ja Tallinna Linnavolikogu vahel sõlmitud halduslepingu alusel Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitseosakond. Kõnealused eritingimused on kooskõlastanud TLPA muinsuskaitseosakond ja Muinsuskaitseamet ei olnud nendega siiani tutvunud.Antud eritingimustes ei ole analüüsitud kõikide ehitiste ajalugu ja väärtust, selles osas ei vasta eritingimused nõuetele ja vajavad täiendamist. Samas peame siiski juhtima tähelepanu asjaolule, et mudelautode ringrada on linnale kuuluval territooriumil loata ehitis. Ehitisregistri järgi asub krundil 1 Noortemaja ja 1 garaaž, ringrada seadustatud ei ole.Kindlasti ei saa olla muinsuskaitseline nõue, kas ja millised huviringid võivad hoones tegutseda. Muinsuskaitse eritingimused saavad anda hinnangu vaid kavandatavate tegevuste (uuringud, restaureerimine, juurdeehitus jms) mõjule kultuurimälestisele. Ükski laste huviring, kui selle tegevus ei seisne ümbritseva ruumi lõhkumises ja lammutamises, ei saa muinsuskaitseliselt ,,segada ehitismälestise nõuetekohast säilitamist”. Muinsuskaitse eritingimustest ei tohiks jääda ekslikku muljet, justkui nõutaks muinsuskaitseseaduse alusel hoone funktsiooni muutmist ja huviringide tegevuse väljaviimist mälestisest. 
Samuti ei saa olla muinsuskaitseline nõue vahetada välja kõik insenervõrgud (elekter, nõrkvool jm) – eritingimused saavad anda hinnangu sellise tegevuse lubatavusele, mitte seada seda kohustuseks. Ebatäpsusi on ka mõnes teises punktis.

Vastavalt kehtivale halduslepingule pöördume TLPA muinsuskaitseosakonna poole, et kõnealustesse eritingimustesse lisataks kõik vajalikud täiendused ja parandused, et viia eritingimused kooskõlla  viimaste koostamiseks kehtestatud nõuetele. (Nõuded eritingimustele on kehtestatud kultuuriministri 04.07.2011.a määrusega nr 14 ,,Kinnismälestise ja muinsuskaitsealal paikneva ehitise muinsuskaitse eritingimuste koostamise kord” (RT I, 2011, 26; https://www.riigiteataja.ee/akt/108072011026 )

 

Loe edasi

Sindis muretseti nii Euroopa Liidu kui Eesti ja valdade piiride pärast

Reede õhtul Sindi seltsimajas toimunud konservatiivide klubiõhtul kõneldi Euroopa Liidu olematust lõunapiirist, Eesti omavalitsuste haldusjaotuse muutmisest ja muust. Vestlusringi oli kutsutud riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Jaak Madison, kes rääkis meelsasti kolmekümne poliitikahuvilisega väga erinevatel teemadel. Äsja Lesbose saarel ja Ateena lähistel põgenikelaagreid külastanud Madison ennustab Kreekale peatset migratsioonikatastroofi. Tõelist abi vajavaid süürlasi tuleb toetada Jordaanias, mitte sõlmida Euroopale kahjulikke lepinguid Türgiga, keda ei huvita põgenike saatus, vaid kes taotleb omakasu eurorahade ja viisavabaduse saamiseks. Ta osundas ajaloolisele tõsiasjale, et Türgi kasutab võimalust igipõlise vaenlase Kreeka survestamiseks. “Pole kahtlustki, et ollakse hästi teadlikud inimkaubitsejate sahkerdamisest Türgis.  Kui Frontexi meeskonnast helistatakse Türgi rannakaitsele vastaskaldalt merele saadetavatest alustest, siis sageli ei võetagi telefoni hargilt. Aga põgenike või illegaalide merele hulpima pääsemise järel asutakse hädakarjeid saatma, et kreeklased päästaksid merehädalised oma territoriaalveest. Kahe riigi vahel vabavesi puudub. Piiri ületamise järel tõmmatakse kummipaat lõhki ja uppuvalt aluselt tuleb ÜRO mereõiguse konventsiooni kohaselt hädalised päästa,” rääkis Madison. Ennustatakse, et märtsis saabub Kreekasse umbes sada tuhat illegaali või põgenikku. Seni on alates selle kuu algusest tulnud kõigil päevadel ligemale 3000 inimest, kelle päritolumaa võib olla koguni Nepal, Pakistan, Bangladesh, saabutakse Afganistanist, Iraagist, Iraanist. Kasutatakse võltsitud passe ja kinnitatakse, et ollakse süürlased, aga tõelisi süürlasi pole palju. Eleonase laagris elab rohkem kui 700 ja Lesbose saare telkides 1400 tulnukat. Kolmveerand asukatest on vanuses paarkümmend kuni kolmkümmend eluaastat. “Peatutakse üksnes mõne päeva, kõige rohkem mõne nädala. Aga kui piirid sulguvad, liikumine peatub ja uued hulgad peale pressivad? Samas on antud valitsuste poolt võimalus tasustada inimkaubitsejaid, hoolimata inimeludest ja nende saatusest. Inimlikult on mul neist inimestest väga kahju,” selgitas Madison. Kuid Eestis on rahval oma mured, ka Sindi linnas. Kogu riigi üks eakamaid, kui mitte kõige vanem Sindi linnavolikogu liige Aleksander Kask soovis riigikogu noorimalt liikmelt selget vastust, milline on EKRE seisukoht valdade sunniviisilise liitmise osas. Seda küsimust kordas ta veel korduvalt, et asi selge oleks. Madisoni kinnitusel nende erakond ja fraktsioon ei toeta sunniviisilist liitmist. “Liituja võib saada küll hüvitist, aga selle raha eest saab paremal juhul kilomeetri teed korda ja hiljem jääb liidetud piirkond ääremaana oma probleemidega ikkagi üksinda. Räägitakse tugevamate keskuste loomisest, mis tähendab äärealade võimaluste vähendamist,” arutles Madison. Parim lahendus inimeste vähenemisele oleks tema arvates hoogsam laste tegemine. Madison tunnustas Andrus Ansipit, kes tuli toime valitsuse juhtimisega, mida praegune peaminister ei suuda. Paljude asjade paranemise võimalust näeb ta pärast valitsuse vahetumist. See võivat juhtuda varem, kui arvame. Mõttevahetust tekitas piirilepingu ratifitseerimise mõttelagedus. Madison ei pea selles küsimuses otsustajaid rumalateks, pigem väga tarkadeks. Aga just sellepärast ei mõista ta nende tegevuse tegelikke motiive. Näiteks on lausa naeruväärne loota Narva veehoidla küsimuse lahenemist pärast piirilepingu ratifitseerimist. Venelane toimib endiselt oma jõupositsioonilt temale kõige sobivamal viisil. Küsimusele võrdse kohtlemise seaduse muutmise eelnõu osas leidis Madison, et absoluutset võrdsust ei saagi kõiges kunagi olla. Tegelikult on Eestis praegugi kõik võrdsed õigused tagatud. “Riigiasutustes saavad naised ja mehed ühesugust palka. Ei ole nii, et meesvälisminister saaks paremat tasu kui naisvälisminister. Erasektoris on asi küll teine, aga see on töövõtja ja tööandja vaheline kokkulepe ja kui naine lepib mehest väiksema tasuga, siis on see tema otsus.” Kaugelt üle kahe tunni kestnud kohtumisel esitati palju küsimusi ja räägiti väga rahumeelselt, kultuurselt ja ilma väliselt nähtava ärrituseta, lugupidavas suhtumises üksteisesse. Pärnus on kuum teema Vana turg ja sellestki kõneldi Sindis murelikult. EKRE Pärnu piirkonna juht Helle Kullerkupp ütles, et esmaspäeval saadetakse avalik kiri ka Pärnumaalt valitud riigikogu liikmetele. Kullerkupp mõistab, et turu üle otsustab küll omanik, aga antud juhul on tegemist väga suure avaliku huviga, millega peaks arvestama nii omanik kui kohalik omavalitsus. Selle avaliku huvi selgitamisele ja lahenduse leidmisele soovib EKRE koostöös EVEA-ga nõu leida. Objektiiv  FOTO: Urmas Saard (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery);

Loe edasi

Noarootsi liitumisläbirääkimised Haapsalu ja Ridalaga kukkusid läbi

Läänemaa Noarootsi valla liitumisläbirääkimised Haapsalu linna ja Ridala vallaga kukkusid läbi, kuid läbirääkimised Lääne-Nigula vallaga jätkuvad. “Haapsalu ütles ei. Ridala on valmis läbirääkimisi jätkama, kui tekib selline võimalus, aga hetkel meil seda ei ole, sest meil pole ühiseid piire,” ütles Noarootsi vallavolikogu esimees Margus Laidmets BNS-ile. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); “Lääne-Nigulaga me oleme praegu ühise laua taga, läbirääkimised käivad ja me kõik ootame seda, mis toimub ülevalpool,” viitas Laidmets valitsuses heaks kiidetud haldusreformi eelnõule. Kuigi Haldusreformi eelnõu saadeti 10.märtsil valitsuse poolt riigikogu menetlusse, on reformi läbiviimise kavas siiani väga palju segaseid ja läbirääkimata asjaolusid, ütles Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nõunik Urmas Espenberg Uutele Uudistele: “Igal juhul kavatseb EKRE fraktsioon teha haldusreformi eelnõusse mitmeid olulisi parandusi ja täiendusi.”  UU/BNS FOTO: Peeter Langovits – Haapsalu vaade,  PM/Scanpix

Loe edasi

Kalle Mälberg: Räpina vallakremlis pakivad oravad pliiatsid pinalisse

Mis saab siis, kui oled sovjetiajast saati kaua ja sulnilt valitsenud? Ainuvõimu põlistanud, kuulekaid valla söögiküna ümber sokutanud, vanainimeste valijahääli nihverdanud, elektroonilise hääletusega susserdanud, kohalikku keelt ja kombeid “heakodukohaks” mõnitanud, miljon eurot Lämmijärve mutta matnud, vallarahva eluolu edendamata jätnud, tuhatkond noort ja hakkajat Räpinast pagendanud. Alguses ei juhtu midagi. Jätkuvalt eksitab 5 km teeviit Räpinast “Peipsi randa” (tegelikult asub Räpina vald Lämmijärve kaldamaal – sisuliselt on idapiiril Euroopa suurjõgi, ainus põlispiir, kus kehtib ka Tartu rahu). Valel, öeldakse, on lühikesed jalad, tõde ei saa jalgu allagi… Veel kulub aega, tükk tühja maad, kuni külameeste tumemeel kuhjub, pahameel elatakse pudelisse, vaen koguneb ja tusameel suubub Räpina vallavolikogusse, kus Ruusa metsa- ja põllumees Tiit Kala, Naha köögiviljakasvataja Mait Meensalu, Võõpsu kala -ja heakorramees Vladimir Kondratjev, Ruusa transpordiettevõtja Artur Murumets,  Räpina inglise keele õpetaja Aira Meitus ja volikogu esimees, matemaatikaõpetaja Kaido Palu algatavad Räpina vallavanema umbusalduse, mis 7. märtsil 2016 häältega 10: 6 seadustas Reformierakonna asutaja, Räpina vallavanema Teet Helmi tagandamise vallarahadega ette võetud projektide ebaõnnestumise, toimingupiirangute eiramise ja valla arengute viltuvedamise eest. Vallavanema jätkamise poolt hääletasid volikogus mõistagi need, kes vallakremlist kaua matti saanud – kohalik haiglajuht, labidate ja luudade jagajad ning maamõõduga maid ja metsi kokku kühveldanud. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Nüüd, kus oravad langenud, saabub õnn meie õuele? Räpinasse tahavad inimesed tagasi tulla, laulda ja luua ning ehitada kodu. Võimalik. Räpina Perävallas hakkavad sirelid õitsema kaks nädalat varem kui Põõsaspea neemel – head ideed vabastuvad umbsest toast: Matkarada viib Võõpsust Nahale, Alar Kotli projekteeritud koolimajja, piki mahajäetud poldritammi – vaade Venemaale on tasuta kaasaanne! Puuküttega aurupaat toob meid Tartust Võõpsusse; paberivabriku savikojas on halgudega ahi, mis küpsetab kohalikust savist keraamikat; Lämmijärve sadamas on suur laululava, kus lühikese suve igal laupäeval jätkub üleilmne festival tuhandetele kultuurihuvilistele. Räpinas on 5 megavatine metsa-, põllu- ja olmejäätmete kuivfermentiseerimise energiajaam. Paisjärve ääres on valgusmajakas Suurtele Räpinlastele – Leonhard Lapinile, Aapo Ilvesele, Aleksander Kurtnale, Adolf Vaiglale ja Lembit Ulfsakule. Linnakese tänavad on lilleehtes, et näidata teed Vene rikkurile, kes pika sõidu järel leiab end tsivilisatsioonist – Moskvale lähimast Põhja-Euroopa linnast nimega Räpina, kus inglise stiilis ja prantsuse moodi pargid raamistavad klassitsistlikku Sillapää lossi. TAUST: Räpina vallavolikogus jäi esmaspäeval 7.märtsil kavandatud umbusaldusavaldus vallavanem Teet Helmi vastu läbi viimata, kuna Helm otsustas ise ameti maha panna. Helm tõi tagasiastumise ettekäändeks tervisliku seisundi. Kümme volikogu liiget algatasid veebruaris Helmi vastu umbusaldusavalduse, heites talle ette Räpina sadama arendamise rahastamisega kaasnenud vigu. Umbusaldajate seas oli ka  kaks EKRE liiget: Tiit Kala ja Vladimir Kondratjev. Uus koalitsioon jätkab ilma Reformierkonnata. FOTO: PM/Scanpix

Loe edasi

Urmas Espenberg: Haabersti uus ristmik toimiks ainult koos laiemate juurdepääsuteedega

Tallinna Haabersti ristmiku rekonstrueerimine praeguse kava kohaselt ei anna soovitud efekti, kui juurdepääsuteed ristmikule jäävad üksnes kaherealisteks, osutab Konservatiivse Rahvaerakonna Põhja-Tallinna piirkonna juht Urmas Espenberg.  Espenberg osutab, et näiteks Tiskre ojast Tabasalu suunale jääv Maanteeametile kuuluv teelõik jääb praegustest ehitusplaanidest välja ning jääks praeguse plaani kohaselt kaherealiseks. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery);  “See tähendaks seda, et enne tulevast uut Haabersti ristmikku ja Tiskre oja juurest algavat laiemat sõiduteed takerduvad Tiskre ja Tabasalu kandist sõitvad elanikud sealsete kitsamate teeolude tõttu endiselt ummikusse. Sama probleem kummitab liiklust, mis tuleb Kakumäe suunalt ning teistest lähedusse ehitatud või planeeritud uuselamurajoonidest ja see pole Haabersti tulevikku silmas pidades jätkusuutlik“ ütles Espenberg.   „Taolisi apsakaid kohtame ka juba valminud Ülemiste ristmiku puhul, kui mitmerealine tee ühtäkki otsa saab ja leiad ennast tunnipikkuses ummikus, mis üritab kuidagi piki ühte sõidurida pääseda kas kesklinna poole või Järvevana teele.“  Tiskre, Tabasalu, Rannamõisa ja Kakumäe elanike liiklusprobleemid lahendaks Espenbergi sõnul suurem ringristmik, mis ühendaks Tallinna, Tabasalu, Kakumäe ja Harku järve poolsetest uusasumitest tulijaid ja mis läheks maksma hinnanguliselt miljon eurot. Asja vastu on huvi ilmutanud ka Harku vald, kuhu kerkib samuti suur hulk uusi eramurajoone ja arendusi. UU FOTO: PM/Scanpix

Loe edasi