Kultuur

Ingrid Rüütel 80

Etnograafiakorüfeel Ingrid Rüütlil täitus sellel nädalal 80 eluaastat, mille puhul toimus reedel 6. novembril Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis seminar etnomusikoloogiast. „Traditsioon ei ole tuha säilitamine, vaid tule hoidmine,“ on Eesti üks kogenumaid ja viljakamaid rahvamuusikauurijaid Ingrid Rüütel öelnud aastal 2000 ilmunud raamatus „Pärimus pärijale“. Praegu Eesti Rahvaluule Arhiivis vanemteadurina töötav Rüütel on suure osa oma elust pühendanud eesti ja soome-ugri rikkaliku rahvamuusika kogumisele, uurimisele ja avaldamisele. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Ingrid Rüütel on olnud 1978. aastal Keele ja Kirjanduse Instituudi juurde loodud ning hiljem Eesti Kirjandusmuuseumi juures tegutsenud etnomusikoloogia uurimisrühma asutaja ning pikaaegne juht. Juubilari eriliseks armastuseks on olnud Kihnu saare elujõuline rahvakultuur. Ingrid Rüütli juubeliseminari esimeses pooles rääkisid Leedu Kirjanduse ja Rahvaluule Instituudi etnomusikoloog Auste Nakiēnē leedu rahvalauludest 21. sajandi linnas ning Eesti Rahvaluule Arhiivi etnomusikoloog Janika Oras seto traditsioonilise pooltoon-poolteisttoon-laadi taaselustamisest. Teises osas kõneles Eesti Folkloorinõukogu juhatuse esimees Kati Taal Ingrid Rüütli rollist Eesti folklooriliikumises ja Eesti Rahvaluule Arhiivi folklorist Ave Goršič Eesti Kirjandusmuuseumi kui teadusasutusega seotud mõtetest ja soovidest aastatel 1967 ja 2015. Seminaril esitleti ka Ingrid Rüütli koostatud plaadikomplekti „Muhu rahvamuusikat, laulumänge ja tantse“. Sarja „Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist“ üheksas heli- ja videokogumik sisaldab Ingrid Rüütli ja teiste Eesti Rahvaluule Arhiivi folkloristide poolt aastatel 1974 kuni 1994 kogutud rikkalikku muhulaste lauluvara. UU – BNS vahendusel

Loe edasi

Ants Antson saadetakse viimsele teekonnale

Meie legendaarne spordisangar, olümpiavõitja Ants Antsoni saadetakse esmaspäeval viimsele teekonnale. Ärasaatmistseremoonia algab kell 13 Lillepaviljonis ning sellele järgneb kell 14.30 muldasängitamine Tallinna Metsakalmistul, edastas EOK kommunikatsioonijuht Aivo Normak. Ta lisas, et EOK toetab olümpiasangari teelesaatmist väärikalt. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Eesti kõigi aegade parim kiiruisutaja Antson, kes oleks 11. novembril saanud 77-aastaseks, suri möödunud nädala laupäeva hommikul. Antsoni karjääri tipphetk oli 1500 meetri distantsil kuldmedalivõit 1964. aasta Innsbrucki taliolümpiamängudel. Samal aastal maailma parimaks kiiruisutajaks tunnistatud Antson sai ka Oscar Mathiseni auhinna. Antson kandis 1992. aasta Albertville’i taliolümpiamängude avatseremoonial Eesti lippu. Alates 1997. aastast oli ta EOK auliige ning pälvis 2001. aastal Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi. 2003. aastal sai ta riikliku spordi elutööpreemia ja 2006. aastal EOK teenetemärgi. UU/BNS

Loe edasi

Sotside loojapalk – kes maksab tellib muusika?

Sotsialistist kultuuriminister Indrek Saar on välja tulnud kavala plaaniga “ära osta” teatud hulk loomeintelligentsi, hakatuseks viis kirjanikku ja viis kunstnikku. Ajaloost on ju teada, mida selline riiklik loomingu korraldamine endaga kaasa toob. Kes sellise “au” osaliseks saab, ei ole veel teada? Kas läheb kakluseks või hoopis vastupidi, et keegi ei soovi valitsuse ruuporiks hakata. Loomeintelligents on meil ju teadagi alamakstud, kuid üle kõige hindab ta siiski oma kalleimat vara – loominguvabadust. Eks hiljem ole näha, kas meie kultuur “rikastub” oluliste multikultuursete taieste ja homoseksuaalsust propageerivate romaanidega. Kultuuriminister Indrek Saare kinnitused on mõistagi “sõltumatud”. Nii on kultuuriminister BNS-le öelnud, et riik peab kultuuriväärtusi juurde looma. „Uue teose loomine on tõsine töö. Inspiratsiooni kogumine, materjali läbitöötamine, kirjutamine või lõuendile kandmine ning viimistlus nõuab aega ja töörahu. Kunstniku- ja kirjanikupalga eesmärk on pakkuda mõneaastast töörahu ja sotsiaalseid garantiisid loomeliitude valitavatele silmapaistvatele loovisikutele, kes saaksid tänu sellele igapäevaselt loometegevusele pühenduda,“ märkis Saar. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Minister lisas, et loovisiku majanduslik stabiilsus loob uute teoste sündimiseks kindlama eelduse. „Olemasolevad võimalused nagu kultuurkapitali makstavad stipendiumid või muud loovisiku toetused jäävad ka edaspidi, kuid need on lühiajalised ega  paku sotsiaalseid garantiisid, nagu tervisekindlustus või maksed pensionifondi,“ rääkis Saar. Minister rõhutas, et kirjaniku- ja kunstnikupalk ei tähenda vajadust täita riigi tellimustöid. „Palgale võetud kunstnikud ja kirjanikud on oma loomingus jätkuvalt vabad. Ainus ootus kunstniku- või kirjanikupalka saavale loovisikule on pühendumine loomingule,“ kinnitas Saar. Eesti Kirjanike Liidu esimees Karl Martin Sinijärv tõdes, et kirjanike ja kirjanduse jaoks on sündinud väga oluline ja paljutõotav algatus. „Keele kui töövahendi virtuoossete kasutajate hulk ei saa Eestis kunagi üleliia suureks, tõsiseltvõetavaks kirjanikuks kujunemine nõuab aastaid, kui mitte aastakümneid. Inimesed, kes on kõige kiuste sellega toime tulnud, väärivad oma töö eest tasu ning sellega kaasnevat kindlustunnet. See on aegadeülene küsimus, meie kõigi vaimse keskkonna küsimus,“ rääkis Sinijärv Ka Eesti Kunstnike Liidu president Vano Allsalu kinnitas, et palga sisseseadmise väärtus ei peitu kaugeltki üksnes rahalises toetuses, samavõrra oluline on sõnum, et loovisiku tegevus on ühiskonnas oluline ja oodatud. „Usutavasti soovime kõik, et meie kultuur oleks Eestile rahvusvaheline visiitkaart ning pakuks kõrgetasemelist vaimutoitu oma rahvale. Palga saajatena nähakse eelkõige tugevaid ja tegusaid loojaid, kes suudavad kolme aasta jooksul oluliselt panustada meie kunsti arengusse. Valikute erapooletuse ja mitmekesisuse tagab valikukomisjoni kaasatud ekspertide lai ring,“ lubas Allsalu. Avalduste esitamise lõpptähtaeg on 30. november ja tuleval aastal aastal makstav kunstniku- ja kirjanikupalk on 1005 eurot kuus. Esimesed loomeliitudelt palka saavad kümme loovisikut selguvad aasta lõpuks. UU – BNS vahendusel

Loe edasi

Novembrist saab küsida toetust rahvakultuuri toetusprogrammidest

Alates 1. novembrist on avatud taotlusvoorud tuleva aasta rahvakultuuri riiklikesse toetusprogrammidesse. Taotlusvoorud avatakse 1.novembrist ning taotlusi saab esitada kuni 1. detsembrini, teatas Rahvakultuuri Keskus. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Toetusprogrammide ülesanne on aidata kaasa erinevate kultuuriprogrammide rakendamise kaudu rahvakultuuri ja vaimse kultuuripärandi väärtustamisele ning arendamisele. Riik panustab erinevate programmide kaudu rahvakultuuri ja vaimse kultuuripärandi hoidmiseks ja edendamiseks veidi üle ühe miljoni euro. Alates 1.novembrist saab esitada taotlusi folkloorifestivalide toetusprogrammi, kultuuriprogrammi “Kihnu kultuuriruum 2015-2018”, kultuuriprogramm “Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 2015-2019”, Mulgimaa kultuuriprogrammi 2014-2017, Peipsiveere kultuuriprogrammi 2013-2016 ja Setomaa kultuuriprogrammi 2014-2018. Samuti eraldatakse toetusi Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu sissekannete koostamiseks ja uuendamiseks aastatel 2015–2019, Vana Võrumaa kultuuriprogrammi 2014-2017, Virumaa pärimuskultuuri programmi 2015-2019 ning antakse välja rahvakultuuri maakondlikke toetusi. Etenduskunstide regionaalse kättesaadavuse toetuste programmi “Teater maal” võetakse taotlusi võetakse aasta jooksul. Toetuse saajad võivad olla riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende allasutused, avaõiguslikud juriidilised isikud, äri-ja mittetulundusühingud, sihtasutused ning füüsilisest isikust ettevõtjad. UU/BNS

Loe edasi

Rahvapärimuse kool tähistab hingedeaega eriprogrammiga

29. oktoobril jätkuvad Eesti Rahvapärimuse Kooli hingede-, mardi- ja kadriajale pühendatud programmid, seminarid ja folkloorsed mängud. Kombestikukursusel Eesti Kirjandusmuuseumis meisterdatakse mardimaske ja kadrikübaraid, räägitakse mõistatamise olulisusest meie rahvatraditsioonis, tehakse sissevaade vanemasse traditsiooni ja traditsiooni muutustesse tänapäeval, mängitakse üheskoos laulumänge ning näha võib väikest näitust sandiskäimise esemetest, teatas Eesti Rahvapärimuse Kool. Rahvatraditsiooni uskumuste järgi saanud lahkunud hingekesed sügisel pikema perioodi vältel külastada oma kodusid. Neid oodatud, tervitatud nimepidi, saunatatud, pakutud süüa. Usuti, et esivanematelt saadakse väge ja õnnistust siinsele elule. Mardi- ja kadrikombestik on varasemalt seotud hingedeajaga. Muistne omapärane esivanemate hingede vastuvõtmise rituaal on dramaatilises vormis näha meie mardi- ja kadrilauludes ja kombestikus. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); 1. novembris algab pimedam pool aastast, vahetult enne on pühakute päeva eelõhtu, siis pühakutepäev, hingedepäev, palju räägitakse halloweenist ent märksa vähem meile ammustest aegadest tuttavatest traditsioonidest. Miks see on nii? Teadmisi jagavad 29. oktoobril folkloristid ja pärimusõpete läbiviijad – inimesed, kes on igapäevaselt seotud pärimusliku maailmaga, on seda kogunud, analüüsinud, uurinud. Hingedeajast mardini ja mardipäevast kadrini õpped toimuvad üle Eesti, osaleda saab nii folkloorsetes mängudes kui kursustel-seminaridel. Kõik Eesti Rahvapärimuse Kooli programmid ja õpped on suunatud meie lastele. Et märkaksime koos lastega meie traditsioonide olulisust ning oskaksime jäädvustada ja väärtustada tänapäeval toimuvat. Kombestikku, laule, mänge saavad täiskasvanud edasi õpetada lastele, lapsed saavad laulda, mängida ja lugusid kuulata folkloorsetes programmides ning laste pärimuskoolis või tegutseda koos täiskasvanutega santiminemisel.

Loe edasi

Metsatöllust rääkiv dokfilm jõuab kinodesse oktoobri lõpus

29. oktoobril esilinastub režissöör Liina Paakspuu uus täispikk dokumentaalfilm “Hundi süda sees”, mis avab põhjamaise folk metali olemuse läbi Metsatöllu ja nende suurema Soome venna Finntrolli. Film jõuab kinodesse üle Eesti alates 30. oktoobrist. “Hundi süda sees” jälgib kahe folk metali lipulaeva – Eesti Metsatöllu ja Soome Finntrolli toimetusi nii laval kui lava taga. Film heidab pilgu karmidele folgi-karvikutele, kes miksivad metsavahel metalseid saunde rahvapilli traditsiooniliste helidega, kasutavad paganlikke sümboleid ja laulavad laiale maailmale kummaliselt kõlavas emakeeles. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); “Mulle meeldib, et Metsatöllu muusika on ühelt poolt lahedalt primitiivne ja naiivne, teisalt aga toore väega. See muusika võib riivata pinnapealselt, kuid tabada ka ootamatult kuhugi sisekosmosesse. Selline olemus pole vaid Eesti fenomen – ühiseid jooni on pea kõigil põhjamaistel folkmetal bändidel,” selgitas filmi režissöör Liina Paakspuu. “Arenduse käigus võtsin vaatluse alla ka teisi bände, kuid filmis jäid peamisteks Metsatöll Eestist ning Finntroll Soomest. Filmil on neli peategelast – lauljad ehk nö postripoisid Markus Teeäär ning Mathias Lillmans ja konkreetselt mehed metsast, ehk Lauri Õunapuu ning Finntrolli asutaja ja sõnade autor Jan Jämsen. Hunditeema oli üks liin, mis mõlema bändi puhul välja joonistus. Näiteks ütleb Markus filmis, et hakkas Metsatöllu muusikat tegema “läbi hundi silmade”. Tahtsin tabada sellise muusika olemust võimalikult lihtsalt ja ausalt.” Liina Paakspuu uus täispikk dokumentaalfilm “Hundi süda sees” hakkab jooksma Tallinnas kinodes Coca-Cola Plaza ja Artis, Tartus kinodes Ekraan ja Cinamon ning Pärnus kinos Apollo alates 30. oktoobrist. Filmi esilinastus on Tallinnas Coca-Cola Plazas 29. oktoobril kell 19 ning Tartus kinos Cinamon 30. oktoobril kell 19. Film on eesti keeles, ingliskeelsete subtiitritega. Pikkus 61 minutit.

Loe edasi

Mõtisklus: Vaala laul

Hiljuti tuli mu õueväravast sisse Kanada eestlane Linda, kelle ema oli 13- aastaselt Eestist ära viinud. Too Linda, kes nüüd juba ise vanaema, on Eestis ainult mõned nädalad külas käinud – rääkis üllatusena kaunist eesti keelt. Vahel harva otsis mõttes mingit sõna, kuid oskas end kohe väga osavalt väljendada. Kui ta hooviväravast sisse tuli, mängisid mu lapselapsed just indiaanlasi – suled püsti peas ja vibud käes. Linda ütles : „Huvitav kuidas indiaani lapsed eestlasi mängiksid?“ Hiljem oli mul võimalus temaga rahulikult maailma üle vestelda. Neil on Kanadas 10ne hektari peal nelja eesti perega kogukond, kus nad kõnelevad ainult eesti keeles. Ta oli märganud, et meil siin Eestis ei austata eakamaid naisi. Kusjuures olen seda ka ise omal nahal kogenud, et meie maal ei väärtustata ei lapsi ega vanu. Too Linda ütles, et maailmas on ainult kolm 3 liiki imetajaid, kellel on menopaus. Kaks vaalaliiki ning inimene. Kui pojad on pesas, siis linnud ei laula. Vaalad liiguvad toitumiskohtadest tuhandeid kilomeetreid eemale. Vanemad naised teavad, kuidas rahvas ellu jääb. Paljud inimesed on kindlasti kuulanud helisalvestusi vaalade „laulust“. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Kuidas siis meie rahvas ellu jääks? Pagulase vastuvõtuks antakse vallale ühekordset abi 6000.- eurot. Arvutasin välja, et praeguse seisuga antakse sama summa toetust meie lastele 26 aasta ning 4 kuu peale. Sellist kohutavat ajalugu kui meie keelt kõneleval rahvakillul on olnud, siin metsade ja tuulte tallermaal – ei ole vastu panna vist ei ida-, lääne- ega põhjamaade rahvastel. Meil, kus üks 25 aasta pikkune sõda järgnes teisele ning „päästjad/ kultuuri toojad/ vabastajad /kaitsjad“ kõik võõrad vallutajad/sõjapidajad nii idast, kui läänest ei ole olnud meie rahva poolt kutsutud. Aastasadu on kõik meie takused kohalikud teisitimõtlejad maha koksatud. Kuid ka tänu sellele kohutavale ajaloole, et meid on jälle „päästma tuldud“, on meie rahval vintske elujõud ning keel alles ja meel hõõgub tuha all. Kuid müts on endiselt koos rusikaga taskus, nagu maailma kaduvatel rahvastel, kes ei paindu. Võib arvata, et ei oleks sündinud nii rahvuslikku loomingut ei Lydia Koidulalt või Miina Härmalt või tänapäevagi paljudelt suurkujudelt, kasvõi Vigala Sassilt jt., kui nad ei oleks kokku puutunud teiste rahvustega. Me ei mõista sageli siin kohapealgi, omavahel maakeeli üksteist – rääkimata neist – kes seda tillukese rahva, rasket keelt siin elatud aastakümnete jooksulgi pole tahtnud ära õppida. NSV Liidu ajal sõdisid Afganistanis just liiduvabariikide poisid – meilgi on palju selle sõja veterane, keda tänapäeva valitsejad näha ei soovi. Nüüd EuroLiidus „treenisid sõjategemist“ meie poisid sealsamas Afganistanis – ainult teisel, seekord “õigel“ pool rindejoont. Vahe on ainult selles, et N Liidus ei olnud meie noormeestel valikut, E Liidu ajal -NATO-s sõdib vabatahtlike palgaarmee. Ja minu jaoks oli häbi, et Helmandisse heisati lausa sini-must-valge. Helmandisse, kust kogu kohalik rahvas oli kõrbesse pagenud – nagu meie siin sõdade ajal metsa kaitsvasse rüppe pagesime. Ja just hiljuti tundsin veelgi suuremat häbi, kui üks afgaan, tõlk Omar, kes meie väeosadega seal Helmandis suhtles ning keda kodumaal seetõttu enam näha ei tahetud, Eestis varjupaika ei saanudki. Isegi viimane II Maailmasõda  poleks meie rahvakillule nii kohutavate tagajärgedega olnud, ega poleks nii kaua kestnud, kui Vene sõjaväele poleks antud Ameerika abi. Praegu aga „kontrollib“ NATO oma sõjatehnikat Aafrikas. Või enamasti „võrdleb“ Vene sõjatehnikaga. Ning jätkuvad endiselt ususõjad. Ainult palju kavalamalt – lapsed ja naised eesliinil. Küll ma tahaksin teada, mis kuri plaan Saksamaal nende vaeste pagulastega ometi on? Kuhu nad kahurilihaks ja põrandapesijaiks suunatakse? Maailmas töötab praegu 250 miljonit last, et kolonistid – maailmaraiskajad saaksid sõdu ja pidu pidada. Kõige usklikum rahvas maailmas Hiljuti peeti siin Kädva kandis kodusõppivate laste– ja lastevanemate suvepäevi loengute, laste pillimängu, joonistuste näituste jms. valguses. Osales ka üks 9 lapseline perekond, kes oli tulnud Ameerikast. Veel kolm aastat tagasi ei osanud nad keelt, kuid nüüd rääkisid vanemad lapsed juba soravalt maakeelt. Kuid mulle jääb juba aastaid kohutavalt kripeldama kristlike maade poliitika, kus väidetakse, et meie oleme kõige vähem usklik rahvas maailmas. Selle tõttu tuli too kristlik perekond Ameerikast Eestisse, kuna isa on misjonär ning nad soovisid seda jonni täis ülbet rahvast oma silmaga näha. Meie rahvas, küll enamuses kadakasakslased, või pajuvenelased, kuidas parajasti vaja – on õppinud sajandite jooksul delikaatselt kaasa mängima, ega torma kuulutama omi väärtusi! Huvitav, miks ometi sügavat looduse austamist usuks ei peeta? See, kogu maailma põlis- ja loodusrahvaste tasakaal, rahu, ülim tänu ja imetlus oma ümbruse, maa, rahva ja traditsioonide vastu, hingega looduse katsumustele kaasa elamine. Tuhanded pühapaigad meie looduses, see on ometi tegelikkuses ju sügavaim, tõeseim, ausaim, väärikaim, ilma ajupesu ja vägivallata tekkinud usk maailmas. Oleks minu olemine – teiseks minu tegemine /Kalevipoeg/ Äkki annaksime pagulastele oma saare – kõige inimlikum ju – meil ei ole vaja jalgratast leiutada.  Näiteks Aegna või Naissaare? Kus nad saaksid seni olla, kuni koju tagasi pääsevad. Omade keskel, oma rahva- ja keele keskkonnas, ise endale omi toite valmistades, elamist ehitades ja ahjusid küttes, või üksteist ravitsedes. Kui neile meie vöönd meeldib, küll nad siis ise rahva hulka ära kaovad ja hajuvad. Enamus, kes praegu meie rahvast „inimlikkusele kutsuvad“, sel teemal ilukõnesid peavad pole kunagi teise rahvusega ühes toas elanud, ega kasulast hooldanud. Räägitakse mingist inimese karmast,  kuid ka inimkonnal on karma. Ristisõdijatel ning kogu koloniaaleuroopal tuleb kunagi oma karma võlg riisutud rahvaste ees tasuda. Suur laev, nimega Euroopa Liit – tõmbab ka väikesed paadid põhja, mis ta oma ümber on kogunenud. Karm tõde, aga probleem jääb – kuidas  päästa oma rahvast? Selline saigi ühe vanema vaala laul. Eha Metsallik

Loe edasi

Kultuuriministeeriumi eelarve kahaneb

Loomeinimestel pole põhjust rõõmustada. Kultuuriministeeriumi poolt asutatud sihtasutustele ette nähtud toetused vähenevad tuleval aastal 15 protsenti, selgub esmaspäeval valitsuse heakskiidu saanud järgmise aasta riigieelarve eelnõust. Kokku eraldab kultuuriministeerium järgmisel aastal valitsemisala kaudu toetust tegevuskulude katteks 27-le ministeeriumi poolt asutatud sihtasutusele. Kui tänavu oli sihtasutuste tegevuse toetuseks ette nähtud 44 067 683 eurot, siis tuleval aastal on see summa 37 429 818 ehk 6 637 865 eurot vähem. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Teatrid saavad tuleval aastal kokku 14 518 582 eurot ehk 30 000 eurot vähem kui käesoleval aastal. Kõige rohkem ehk 2 209 206 eurot saab Eesti Draamateater, samas võrreldes tänavusega saab sihtasutus tuleval aastal ligi 5 protsenti vähem raha. Vene Teater saab sarnaselt tänavusega 1 798 914 eurot, Rakvere Teatrimaja 1 122 427, Ugala Teater 1 065 974, NUKU SA 1 031 990 ja Endla Teater 1 133 456 eurot. Teater Vanemuine saab tuleval aastal 30 000 eurot rohkem ehk 5 333 615 eurot ja Teater NO99 saab 50 000 eurot rohkem ehk 823 000 eurot. Riigi asutatud või riigi osalusel asutatud muuseumide sihtasutused saavad järgmisel aastal kokku 3 327 163 eurot, mida 9 protsenti rohkem kui käesoleval aastal. Virumaa Muuseumid SA saab tuleval aastal toetust 808 585 eurot, A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel SA 50 914, Eesti Vabaõhumuuseum SA 1 403 247, Eesti Tervishoiu Muuseum SA 305 621, Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid SA 231 369, Hiiumaa Muuseumid SA 146 057, Narva Muuseum SA 136 835 ja Pärnu Muuseum 244 535 eurot. Kontsertorganisatsioonid saavad tuleval aastal kokku 7 939 962 eurot, mida on 46,6 protsenti vähem kui tänavu. Eesti Kontsert SA saab tuleval aastal 60 protsenti vähem toetust kui käesoleval aastal. Kui tänavu sai sihtasutus 11 558 875 eurot, siis tuleval aastal on see summa vaid 4 543 164 eurot. ERSO toetuse suurus on tuleval aastal 2 561 996 ehk sama, mis tänavu. Eesti Filharmoonia Kammerkoor SA toetus suureneb 757 802 eurolt 834 802 euroni. Spordiorganisastisoonide toetus on tuleval aastal sarnaselt tänavusega 3 096 842 eurot. Jõulumäe Tervisespordikeskus SA saab 485 719 eurot ja Tehvandi Spordikeskus SA 2 611 123 eurot. Ülejäänud valitsemisala sihtasutustele on ette nähtud kokku 8 547 269 eurot. Eesti Filmi Instituudi sihtasutus saab 3 973 321 eurot, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA 1 469 060, Kultuurileht SA 1 721 287 ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed 1 268 731 eurot. Sihtasutus UNESCO Rahvuslik Komisjon saab 106 706 eurot ja Vanalinna Teatrimaja SA 8164 eurot. Kultuuriministeeriumi valitsemisalas on tuleval aastal tegevuskuludeks kavandatud 177 024 754 eurot, mida on 3,3 protsenti vähem kui mullu. Esmaspäeval valitsuse heakskiidu saanud järgmise aasta riigieelarve eelnõu kulude maht on plaanide kohaselt 8,92 miljardit eurot, mida on 4,2 protsenti enam kui käesoleval aastal. =&0=&

Loe edasi

Tegusad noored kutsuvad üles toetama lasteraamatu väljaandmist

Tegusad noored koguvad abi uue lasteraamatu väljaandmiseks. Raamatut saab toetada Hooandja vahendusel. Septembrikuus õnnestus koguda 1250 eurot annetusi, eesmärgist on puudu veel 570 eurot. 2015. aastal sai kaantevahele uus talveteemaline lasteraamat „Konnapoiste talvejutud“. Raamatu autoriks on Risto Kask ja illustraatoriks Kadri Veersalu. Keeletoimetajaks Tiina Lättemäe ning küljendajaks Aita Linnas. Mõned kuud enne jõuluhooaega tegelevad noored toetajate leidmisega, et raamat jõuaks detsembrikuus raamatukaupluste riiulitele. „Raamat on mõeldud eelkõige lastele vanuses 3-7 eluaastat, raamat sobib ette lugemiseks ning ka ise lugemiseks. Kõigil lehekülgedel on värvilised ja meeleolukad pildid. Kindlasti valmistab raamat kõigile lastele rõõmu“, rääkis raamatu autor Risto Kask. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Kadri Veersalu sõnul ei ole raamatu koostamine kerge töö. „Lasteraamatu koostamine ja illustreerimine on suur katsumus. Oleme tulemusega väga rahul, raamatu koostamisse sai pandud palju energiat ja positiivset emotsiooni“. Raamatuid on plaanis trükkida 600 tk ning raamatud jõuavad müügile Rahva Raamatu ja Apollo raamatukauplustesse. Projekti mentor Mart Sander on raamatust heal arvamusel. „Risto Kase konnaraamat on väga positiivne “vana kooli” muinasjutupaar: siin on kõik need, kes tegelikus elus üksteist söövad (konnad, jänesed, rebased, karud) head sõbrad. Neid ühendavad sportmängud (uisutamine) ja kristlik maailmavaade (jõulupidu) – nende nimel jätavad loomad isegi talveune vahele!“ Alates septembrist on võimalik raamatu väljaandmist toetada Hooandja.ee vahendusel kuni 29. septembrini. Projekti kohta leiab rohkem infot veebilehelt http://www.hooandja.ee/projekt/konnapoiste-talveroom.

Loe edasi

Teadlaste Öö festival pakub seekord üle 400 teadussündmuse

Teaduskeskus Ahhaa korraldab septembris taas Teadlaste Öö festivali, mis pakub tänavu üle 400 teadussündmuse enam kui 40 Eesti paigas. Tänavu 10. korda toimuv festival koondab enda alla muuhulgas isetegijate messi Tartu Mini Maker Faire ja esmakordselt ka rahvusvahelise teadusteatrite konkursi “Science Show International Cup”, teatas festivali esindaja BNS-ile. Lisaks toimub festivali ajal arvukalt töötube, teaduskohvikuid, filmiõhtuid, ekskursioone, teaduskatseid ja teadusteatrite etendusi. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Festivali peakorraldaja Helin Haga sõnul tähendab kümnes sünnipäev seda, et tänavu pannakse veelgi rohkem rõhku sellele, et näidata, kuidas on Baltikumi suurim teadusfestival kümne aasta jooksul inimeste hoiakuid mõjutanud. Festivali korraldamise juures hindab Haga kõige rohkem seda, kuidas ta saab oma silmaga näha inimeste kasvavat huvi teaduse ja sellega seotud sündmuste vastu. „Kuulutasime festivali läbi sotsiaalmeedia välja suuresti alles möödunud nädalal ja ausalt öeldes on tänaseks mitmete sündmuste pooled broneerimisajad täis. Selline positiivne tagasiside rõõmustab mind ülimalt,“ lisas ta. Teadlaste Öö juubelifestivali kestab 20.-25. septembrini. UU/ BNS

Loe edasi