Kultuur

Eesti Draamateater jagas kollegiauhindu

Eesti Draamateater võttis pühapäeval traditsioonilisel Antsude peol kokku 2015. aasta ja jagas kolleegiauhindu. Tänavune Antsude pidu toimus juba 17. korda. Lõppeva aasta silmapaistva töö eest antavaid kolleegiauhindu nimetab Draamateater teatri suurkujude (Ants Eskola, Ants Lauter, Ants Jõgi jt.) järgi Antsudeks, välja on neid antud 1999. aastast alates.   (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); 2015. aasta Antsude laureaadid on: Käsu-Ants (lavastajapreemia) – Theatrumi kunstiline juht   Lembit   Peterson  (Molière´i „Tartuffe“) Naispeaosa Suur Ants – Maria Klenskaja  (Annlouise´i  rolli eest lavastuses „Viimasel minutil“)   Meespeaosa Suur Ants – Rein Oja  (Orgon lavastuses „Tartuffe“) Naiskõrvalosa Väike Ants – Hilje Murel  (Dorine lavastuses „Tartuffe“) Meeskõrvalosa Väike Ants – Indrek Sammul  (töömees; detektiiv lavastuses „Kaart ja territoorium“) Ilu-Antsu preemia vääriliseks hinnati   Lilja Blumenfeldi  kostüümi- ja lavakujundus lavastusele „Tartuffe “. Parimaks tehniliseks töötajaks ehk Asi-Antsuks hääletati teatri valgusemeister Triin Suvi , Abi-Antsuks ehk parimaks teenindavaks töötajaks valisid kolleegid Draamateatri müügijuhi Elen Jaaska. Kaval-Antsu tiitli sai teatri juhtkonnalt näitleja Ülle Kaljuste, kes on alati valmis teatri heaks kaasa lööma: suusatab, laulab, küpsetab – ja muu niikuinii, nagu ütleb kaaskiri.   Aasta hõivatuima näitlejate tunnustuse ja preemiareisi pälvisid meesnäitlejate seast Taavi Teplenkov (mängis 125 etendus, tema preemiat toetas MyFitness) ja naisnäitlejate hulgast Marta Laan (mängis 129 etendust). 19. detsembri seisuga on Eesti Draamateater sel aastal andnud mõned etendused üle 500le inimesele ja teatrit on kokku külastanud 107 015 inimest. UU/BNS FOTO: TEET MALSROOS  ÕL/SCANPIX

Loe edasi

Läti lavastaja keeldub tööst põgenike vastuvõtmist toetavas Saksa teatris

Kuulus läti lavastaja Alvis Hermanis keeldus lavastamast Hamburgi Thalia teatris, sest selle kunstiline juht toetab Saksamaa põgenikepoliitikat, edastas Saksa meedia reedel. Hermanis on teatanud, et ei taha saada seostatud põgenike vastuvõtmist toetava positsiooniga ja loobub seepärast toomast lavale näidendit, mille esietendus oli kavandatud järgmisse aastasse, kirjutas ajaleht Die Welt. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Saksamaa on Lähis-Ida ja Aafrika varjupaigataotlejatele piiride avamisega tekitanud “Euroopas suure ohu”, sest põgenike hulgas on terroriste ja keegi ei oska vahet teha, missugune neist on hea inimene ja missugune paha, ütles Hermanis. Thalia teatri kunstiline juht Joachim Lux ütles, et seni ei olnud ühtki lavastust poliitilistel põhjustel ära jäetud. Teater jätkab juba varasemast repertuaaris olnud Hermanise lavastuse “Späte Nachbarn” (“Hilised naabrid”) mängimist. UU/BNS

Loe edasi

Kirjanikupalgale kandideerib üle 50ne ja kunstnikupalgale üle 70ne inimese

Eesti Kirjanike Liidu esimees Karl Martin Sinijärv ütles BNS-ile, et tähtajaks laekus 52 avaldust, millest valitakse välja viis kirjanikku. “Loodame, et algatus leiab järgnevatel aastatel kavandatud jätku ning mõne aasta pärast on oma töö eest tasu saavate kirjanike hulk juba märksa suurem,” lisas ta. Sinijärve sõnul on laekunud avalduste valik kirev ja mitmekesine. “On väga tuntud ja väga tundmatuid kirjanikke,” sõnas ta. “Nii mõnedki väärilised ei saanud nii kiiresti reageerida seoses oma praeguste töökohtadega, ent loodavad kindlasti juba järgmisel korral osa võtta,” avaldas ta lootust. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Sinijärve sõnul peaks valik selge olema ehk nädala pärast. “Hetke seisuga oleme kokku lugenud 74 taotlust, aga kontrollime veel nimekirja, kuna suur hulk avaldusi laekus elektrooniliselt alles 30. novembri õhtupoolikul,” ütles Eesti Kunstnike Liidu president Vano Allsalu teisipäeva pärastlõunal BNS-ile. “Meeldiv on tõdeda, et kunstnike ja kunstiteadlaste huvi kunstnikupalga vastu on elav, samuti jääb juba esmasel vaatlusel silma, et esindatud on erinevad põlvkonnad ja loomepositsioonid ning -praktikad,” sõnas Allsalu. Detsembrikuu jooksul valib kunstivaldkonna ekspertidest koosnev komisjon välja viis kunstnikupalga saajat, kellega Eesti Kunstnike Liit sõlmib töölepingu. Tuleval aastal aastal makstav kunstniku- ja kirjanikupalk on 1005 eurot kuus. Kas see eksperiment õnnestub ja ka loomingulisi tähtteoseid kaasa toob, peab näitama aeg. Igal juhul läheb viiel loomeinimesel elu uuest aastast pisut kergemaks, samas kui enamus peab loominguga tegelema jätkuvalt põhitöö kõrvalt. UU/BNS FOTO: Illustreeriv (vabakasutus)

Loe edasi

Filmimees Rein Maran sai Hiie sõbra kirve

Tänavuseks Hiie sõbraks valiti filmimees Rein Maran filmide „Hiite lummus“, „Looduslikud pühapaigad Eestis“ (mõlemad 2013) ja „Suvisted Tammealusel“ (2015) eest, teatas Maavalla Koda. Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud hiiesõprade aastasündmusel anti talle Hiie sõbra kirves ning ta ümber sõlmiti väekirjadega vöö. Maavalla koja vanem Madis Iganõmm ütles Rein Marani kohta: „Ta on üks meie rahva suurmeestest, üks eriline mees, kes oma loominguga on meie hinge kõnetanud. Tema lihtne objektiiv viib meid väga lähedale sellele, mida soovime hoida. Nii mõnigi meist on just tema filmide pärast leidnud tee looduse hingestatuse, hapruse, väe ja jõu tunnetamise juurde. Kõigis tema filmides on loodus moodustanud ühtse terviku meie pärimusega. Nii hiiefilmide kui ka varasema loominguga on Rein Maran ära teeninud tegelikult mitu hiie sõbra kirvest. Niisugusele mehele saab kirve usaldada, täie teadmisega, et ta seda kunagi kurjasti ei kasuta.“ (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Tunnustust vastu võttes ütles Rein Maran: „Täna, oma 85. eluaastal, võin nentida, et mul on kohutavalt vedanud. Olen saanud külastada peaaegu kõiki hõimurahvaid ja filminud nii nende loodust kui pühapaiku. Eesti looduslike pühapaikadega olen tegelnud viimase paari aasta jooksul. See tänane tunnustus on minu jaoks erakordselt tähtis, erakordselt oluline, märgilise tähendusega. Ma näen siin palju neid, kellega olin koos suvistel Tammealusel. Ma pole saanud nendega eriti rääkida, kuid olen pidanud neid filmilindilt pikalt vaatama. Need inimesed on saanud mulle omaseks, nagu pereliikmeteks, sest nad austavad pärimust, meie looduslikke pühapaiku. Lisaksin veel, et looduslikud pühapaigad on tegelikult maailma vanimad looduskaitsealad, ajast, mil sõna „looduskaitse“ polnud veel olemas. Enne Hiie sõbra väljakuulutamist kõneles Liina Meta Kuuskmann EVT Põlisrahvaste Sihtasutuse nimel: „Meie esivanemate vaimne varandus, põlise rahva hinge tarkus elab meie pühades paikades, vanades taluhoovides, liivastel külateedel, tähti täis taevakaares… Täna on hea, et me võime lugeda raamatutest meie esivanemate pärandist. Kuid on tarkusi, mida saab ainult pühakohtadelt, sellelt kivilt, kellele juba isa andis ande, veelt, kellele juba isa kaapis hõbevalget, puult, kelle okstesse juba isa sõlmis paela. Need on esivanemate tarkused sellest, kuidas elada loonaga (loodusega) tasakaalus. Selle tarkuse vägi peab säilima kivis, vees ja puus ka meie laste jaoks, sest ainult see paneb õitsele maa ja annab tarkust hingele.“ Hiiesõbralike ettevõtmiste eest anti tänukirjad muudelegi väärikatele inimestele. Graafik Viive Kuks on jäädvustanud Võrumaal Võhandu Pühajõge, Uku koobast, Tamme-Lauri tamme ning on toonud oma taiestel osakese nende paikade väest meie kodudesse ja avalikku ruumi. Helilooja Pärt Uusbergi tundlik muusika Rein Marani dokumentaalfilmile “Hiite lummus” võimendas filmi kauni pildikeele sõnumit. Mõned aastad varem valmis heliloojal Ernst Enno sõnadele kooriteos “Ma kuulan”. Muusika ja sõnad sulasid ühte ja sündis lummav hiielaul. Läänemaal Vana-Vigalas asub põline hiiekoht. Hiit läbib oja, mille orus ja kaldail on kesk põlde säilinud tukake hiiemetsa. Õpetaja Krista Tõldmaker ja pärimusrühm Kiitsharakad on hiiekohta korrastanud, tutvustanud hiiega seotud pärimusi nooremale põlvkonnale ning on hoidnud pühapaigal silma peal. 2015. aastal valmis lühifilmide sari “Eesti looduslikud pühapaigad”. Režissöör Anna Hintsi ja produtsent Kadriann Kibuse sari tutvustab tuntud ja vähetuntud looduslikke pühapaiku ja kutsub neid hoidma. Lummavas pildikeeles avaneb vaataja ees pühade paikade ilu ja valu, vägi ja haprus. Filmid pakuvad uusi teadmisi, tekitavad küsimusi ja mis kõige olulisem, jätavad kohaloleku ja kogemise tunde. Pühapaikade igavikulist tähendust mõtestasid olümpiavõitja Gerd Kanter, luuletaja ja Tartu Ülikooli vabade kunstide professor Kristiina Ehin, näitleja Mari-Liis Lill, keskkonnakaitsja, omavalitsustegelane ja kirikuõpetaja Tanel Ots, laulja Tõnis Mägi ning rahvusvaheline ärimees Sonny Aswani. Kuulati ka Tartu ülikooli looduslike pühapaikade keskuse juhataja Ahto Kaasiku ülevaadet hiite aastast. Rõõmustavate uudiste hulgas oli looduslike pühapaikade uue arengukava algatamine, kurb jälle see, et arengukava järgi võetakse arvele ainult need pühapaigad, millest on juba arhiiviandmeid. Nii aga võivad paljud hiied hävida. Hiiesõbrad ootavad pikisilmi uut Muinsuskaitseseadust, mis muudaks looduslikud pühapaigad omaette mälestiste liigiks. Samuti oli Kaasik mures Rail Balticu trassi valmimisega seoses hävivate hiite pärast. Anssi Alhonen tõi tervitusi Soomest. Viimane aasta on Soomes olnud ainulaadne looduslike pühapaikade uurimises ja tuntuks tegemises. Omausuliste ühing Taivaannaula on oma hiiteprogrammi abil kaardistanud üle 300 hiie. Seni on Soomes hiieteadlikkus olnud väga nõrk, kuid on viimasel ajal paranema hakanud, eriti pärast seda kui 28. märts on kuulutatud Soome hiite päevaks.

Loe edasi

Pariisis tutvustatakse seto kultuuri

18.–25. novembril Pariisis toimuv Seto nädal tutvustab traditsioonilist seto leelot, käsitööd, kombeid, köögikunsti, ajalugu, keelt ja kirjandust, teatab Maaleht. Keskseks sündmuseks on kahepäevane konverents Pariisi ida keelte ja kultuuride instituudis (INALCO), kus astuvad üles seto keele, kultuuri ja ajaloo tundjad nii Eestist kui ka Prantsusmaalt. Nädala ühe korraldaja, INALCO eesti keele õppetooli juhataja Antoine Chalvin lausus, et on tähelepanuväärne, kuidas seto kultuur elab ja areneb ka tänapäeval. „Olgugi, et seto traditsioone on säilitatud muuseumides ja tutvustatud koolides, on see siiski arenev ja muutuv kultuur. Seto vanad kombed on tänini osa setode elulaadist, need sulanduvad nüüdisaegse kultuuri vormidega. Just see mänguline ja pisut eneseirooniline ellusuhtumine aitab setodel ja nende kultuuril ideaalselt kohaneda muutuvate aegadega,“ rääkis Chalvin, kes esitleb seto nädalal esimest prantsuskeelset seto kultuuri tutvustavat raamatut „Eestimaa setod“. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Festivali korraldavad Pariisi ida keelte ja kultuuride instituut (INALCO), Soome-ugri uuringute arendusühing (ADEFO), Eesti Suursaatkond Prantsusmaal ja Prantsusmaa-Eesti Selts.

Loe edasi

Kultuuriministeerium toetab filmi “1944” Oscari kampaaniat 11 000 euroga

Kultuuriministeerium toetab Elmo Nüganeni mängufilmi “1944” parima võõrkeelse filmi Oscari kampaania esimest vooru 11 000 euroga. Ameerika Filmikunsti ja -teaduste Akadeemia avaldab kuldsesse viisikusse pääsenud filmide nimed 14. jaanuaril, teatas kultuuriministeeriumi pressiesindaja BNS-ile. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Kultuuriminister Indrek Saare sõnul tunnustab riik filmitegijaid ja toetab menuka linateose “1944” teekonda Oscari nominatsiooni poole kõigi võimalustega. “Eesti film on riigile väärikas visiitkaart. “Mandariinide” kestev menu on kasvatanud nii meie filmitegijate kui ka riigi tuntust. Seetõttu on oluline, et me ka tänavu kõik võimalused oma filmi tutvustamiseks ära kasutame. Lisaks aitab “1944” maailma kinopublikul mõista Eesti riigile ja rahvale pöördelise ajajärgu äärmiselt ahtaid valikuid,” rääkis Saar. Ka mängufilmi “1944” produtsent Kristian Taska nentis, et “Mandariinide” rajatud teed Oscaritele ei tohi lasta rohtuda. “Tuleb anda endast parim, et sealpool suurt lompi meie filme nähtaks ning meie maad, kultuuri ja ajalugu tuntaks. Kui kaugele “1944” Oscarite “rallis” jõuab, ei oska ennustada. Pool sõltub filmist ja pool päevakajalisusest – sellest, millised teemad on Ameerikas parasjagu südamelähedased ja tähtsad. Meie ülesanne on oma lugu Elmo Nüganeni suurepärase filmi abil nähtavaks teha,” lisas Taska. Fimi “1944” kampaaniat USA-s korraldab sealne suhtekorraldusfirma JJPR. Oscari kampaania esimeses voorus korraldatakse filmile Hollywoodis kaheksa linastust, vastuvõtt filmiakadeemia liikmetele ning filmi reklaamitakse ajakirjades Variety ja Hollywood Reporter. Filmikadeemia komitee teatab viie riigi nominendid 14. jaanuaril. Seejärel annavad oma hääled akadeemia teenekad ja tegevliikmed, kes on vaadanud kõiki viit nominatsiooni. Filmimaailma kõige mainekama auhinna, 88. korda jagatavate Ameerika Filmikunsti ja -teaduste Akadeemia Oscarite laureaadid selguvad Hollywoodis 28. veebruaril. Osade välismaiste kinokriitikute sõnul ei ole “1944” eriti õnnestunud film, kuid eks annab sellinegi seisukoht aimu armutust konkurentsist kinokunsti vallas ja kassaraha eest. UU – BNS vahendusel

Loe edasi

Ingrid Rüütel 80

Etnograafiakorüfeel Ingrid Rüütlil täitus sellel nädalal 80 eluaastat, mille puhul toimus reedel 6. novembril Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis seminar etnomusikoloogiast. „Traditsioon ei ole tuha säilitamine, vaid tule hoidmine,“ on Eesti üks kogenumaid ja viljakamaid rahvamuusikauurijaid Ingrid Rüütel öelnud aastal 2000 ilmunud raamatus „Pärimus pärijale“. Praegu Eesti Rahvaluule Arhiivis vanemteadurina töötav Rüütel on suure osa oma elust pühendanud eesti ja soome-ugri rikkaliku rahvamuusika kogumisele, uurimisele ja avaldamisele. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Ingrid Rüütel on olnud 1978. aastal Keele ja Kirjanduse Instituudi juurde loodud ning hiljem Eesti Kirjandusmuuseumi juures tegutsenud etnomusikoloogia uurimisrühma asutaja ning pikaaegne juht. Juubilari eriliseks armastuseks on olnud Kihnu saare elujõuline rahvakultuur. Ingrid Rüütli juubeliseminari esimeses pooles rääkisid Leedu Kirjanduse ja Rahvaluule Instituudi etnomusikoloog Auste Nakiēnē leedu rahvalauludest 21. sajandi linnas ning Eesti Rahvaluule Arhiivi etnomusikoloog Janika Oras seto traditsioonilise pooltoon-poolteisttoon-laadi taaselustamisest. Teises osas kõneles Eesti Folkloorinõukogu juhatuse esimees Kati Taal Ingrid Rüütli rollist Eesti folklooriliikumises ja Eesti Rahvaluule Arhiivi folklorist Ave Goršič Eesti Kirjandusmuuseumi kui teadusasutusega seotud mõtetest ja soovidest aastatel 1967 ja 2015. Seminaril esitleti ka Ingrid Rüütli koostatud plaadikomplekti „Muhu rahvamuusikat, laulumänge ja tantse“. Sarja „Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist“ üheksas heli- ja videokogumik sisaldab Ingrid Rüütli ja teiste Eesti Rahvaluule Arhiivi folkloristide poolt aastatel 1974 kuni 1994 kogutud rikkalikku muhulaste lauluvara. UU – BNS vahendusel

Loe edasi

Ants Antson saadetakse viimsele teekonnale

Meie legendaarne spordisangar, olümpiavõitja Ants Antsoni saadetakse esmaspäeval viimsele teekonnale. Ärasaatmistseremoonia algab kell 13 Lillepaviljonis ning sellele järgneb kell 14.30 muldasängitamine Tallinna Metsakalmistul, edastas EOK kommunikatsioonijuht Aivo Normak. Ta lisas, et EOK toetab olümpiasangari teelesaatmist väärikalt. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Eesti kõigi aegade parim kiiruisutaja Antson, kes oleks 11. novembril saanud 77-aastaseks, suri möödunud nädala laupäeva hommikul. Antsoni karjääri tipphetk oli 1500 meetri distantsil kuldmedalivõit 1964. aasta Innsbrucki taliolümpiamängudel. Samal aastal maailma parimaks kiiruisutajaks tunnistatud Antson sai ka Oscar Mathiseni auhinna. Antson kandis 1992. aasta Albertville’i taliolümpiamängude avatseremoonial Eesti lippu. Alates 1997. aastast oli ta EOK auliige ning pälvis 2001. aastal Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi. 2003. aastal sai ta riikliku spordi elutööpreemia ja 2006. aastal EOK teenetemärgi. UU/BNS

Loe edasi

Sotside loojapalk – kes maksab tellib muusika?

Sotsialistist kultuuriminister Indrek Saar on välja tulnud kavala plaaniga “ära osta” teatud hulk loomeintelligentsi, hakatuseks viis kirjanikku ja viis kunstnikku. Ajaloost on ju teada, mida selline riiklik loomingu korraldamine endaga kaasa toob. Kes sellise “au” osaliseks saab, ei ole veel teada? Kas läheb kakluseks või hoopis vastupidi, et keegi ei soovi valitsuse ruuporiks hakata. Loomeintelligents on meil ju teadagi alamakstud, kuid üle kõige hindab ta siiski oma kalleimat vara – loominguvabadust. Eks hiljem ole näha, kas meie kultuur “rikastub” oluliste multikultuursete taieste ja homoseksuaalsust propageerivate romaanidega. Kultuuriminister Indrek Saare kinnitused on mõistagi “sõltumatud”. Nii on kultuuriminister BNS-le öelnud, et riik peab kultuuriväärtusi juurde looma. „Uue teose loomine on tõsine töö. Inspiratsiooni kogumine, materjali läbitöötamine, kirjutamine või lõuendile kandmine ning viimistlus nõuab aega ja töörahu. Kunstniku- ja kirjanikupalga eesmärk on pakkuda mõneaastast töörahu ja sotsiaalseid garantiisid loomeliitude valitavatele silmapaistvatele loovisikutele, kes saaksid tänu sellele igapäevaselt loometegevusele pühenduda,“ märkis Saar. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Minister lisas, et loovisiku majanduslik stabiilsus loob uute teoste sündimiseks kindlama eelduse. „Olemasolevad võimalused nagu kultuurkapitali makstavad stipendiumid või muud loovisiku toetused jäävad ka edaspidi, kuid need on lühiajalised ega  paku sotsiaalseid garantiisid, nagu tervisekindlustus või maksed pensionifondi,“ rääkis Saar. Minister rõhutas, et kirjaniku- ja kunstnikupalk ei tähenda vajadust täita riigi tellimustöid. „Palgale võetud kunstnikud ja kirjanikud on oma loomingus jätkuvalt vabad. Ainus ootus kunstniku- või kirjanikupalka saavale loovisikule on pühendumine loomingule,“ kinnitas Saar. Eesti Kirjanike Liidu esimees Karl Martin Sinijärv tõdes, et kirjanike ja kirjanduse jaoks on sündinud väga oluline ja paljutõotav algatus. „Keele kui töövahendi virtuoossete kasutajate hulk ei saa Eestis kunagi üleliia suureks, tõsiseltvõetavaks kirjanikuks kujunemine nõuab aastaid, kui mitte aastakümneid. Inimesed, kes on kõige kiuste sellega toime tulnud, väärivad oma töö eest tasu ning sellega kaasnevat kindlustunnet. See on aegadeülene küsimus, meie kõigi vaimse keskkonna küsimus,“ rääkis Sinijärv Ka Eesti Kunstnike Liidu president Vano Allsalu kinnitas, et palga sisseseadmise väärtus ei peitu kaugeltki üksnes rahalises toetuses, samavõrra oluline on sõnum, et loovisiku tegevus on ühiskonnas oluline ja oodatud. „Usutavasti soovime kõik, et meie kultuur oleks Eestile rahvusvaheline visiitkaart ning pakuks kõrgetasemelist vaimutoitu oma rahvale. Palga saajatena nähakse eelkõige tugevaid ja tegusaid loojaid, kes suudavad kolme aasta jooksul oluliselt panustada meie kunsti arengusse. Valikute erapooletuse ja mitmekesisuse tagab valikukomisjoni kaasatud ekspertide lai ring,“ lubas Allsalu. Avalduste esitamise lõpptähtaeg on 30. november ja tuleval aastal aastal makstav kunstniku- ja kirjanikupalk on 1005 eurot kuus. Esimesed loomeliitudelt palka saavad kümme loovisikut selguvad aasta lõpuks. UU – BNS vahendusel

Loe edasi

Novembrist saab küsida toetust rahvakultuuri toetusprogrammidest

Alates 1. novembrist on avatud taotlusvoorud tuleva aasta rahvakultuuri riiklikesse toetusprogrammidesse. Taotlusvoorud avatakse 1.novembrist ning taotlusi saab esitada kuni 1. detsembrini, teatas Rahvakultuuri Keskus. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Toetusprogrammide ülesanne on aidata kaasa erinevate kultuuriprogrammide rakendamise kaudu rahvakultuuri ja vaimse kultuuripärandi väärtustamisele ning arendamisele. Riik panustab erinevate programmide kaudu rahvakultuuri ja vaimse kultuuripärandi hoidmiseks ja edendamiseks veidi üle ühe miljoni euro. Alates 1.novembrist saab esitada taotlusi folkloorifestivalide toetusprogrammi, kultuuriprogrammi “Kihnu kultuuriruum 2015-2018”, kultuuriprogramm “Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 2015-2019”, Mulgimaa kultuuriprogrammi 2014-2017, Peipsiveere kultuuriprogrammi 2013-2016 ja Setomaa kultuuriprogrammi 2014-2018. Samuti eraldatakse toetusi Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu sissekannete koostamiseks ja uuendamiseks aastatel 2015–2019, Vana Võrumaa kultuuriprogrammi 2014-2017, Virumaa pärimuskultuuri programmi 2015-2019 ning antakse välja rahvakultuuri maakondlikke toetusi. Etenduskunstide regionaalse kättesaadavuse toetuste programmi “Teater maal” võetakse taotlusi võetakse aasta jooksul. Toetuse saajad võivad olla riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende allasutused, avaõiguslikud juriidilised isikud, äri-ja mittetulundusühingud, sihtasutused ning füüsilisest isikust ettevõtjad. UU/BNS

Loe edasi