Kultuur

Isuri aktivist pälvis Ilmapuu auhinna

Neljapäeval otsustas Eesti hõimurahvaste programmi nõukogu anda 2015. aasta Ilmapuu auhind õigusteadlasele, isuri seltsi Šoikula aktivistile Dmitri Harakka-Zaitsevile. Tema teeneteks on isuri kultuuri säilitamine ja arendamine ning isurite traditsioonilise elukeskkonna kaitsmine. Harakka-Zaitsev põlvneb Soikkola poolsaare isuritest, teatab hõimurahvaste programmi koduleht. Ta on töötanud õppejõuna Peterburi ja Leningradi oblasti ülikoolides ning praktiseerinud ka juristina. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Viimastel aastatel on Harakka-Zaitsev kogunud tuntust, kaitstes aktiivselt Soikola poolsaare isurite õigust traditsioonilisele elukohale. Venemaa plaanib rajada Soikola poolsaarele Laugasuu sadamasse suur tööstuspiirkond, mis ohustaks tõsiselt viimaste vadja külade püsimajäämist. Isuri küsimustega tegeleb Harakka-Zaitsev nii lokaalselt kui ka globaalselt. Ta esineb ettekannetega teaduskonverentsidel, organiseerib koostööd rahvusvaheliste ja Venemaa ühiskondlike organisatsioonidega, arendab sidemeid Leningradi oblasti ja Peterburi soome-ugri seltside vahel ning esindab isurite huve rahvusvahelisel tasandil. Ilmapuu auhinnale kandideeris 11 inimest, kelle hulgas oli teadlasi, kooliõpetajaid, kultuuritöötajaid, ajakirjanikke ning teiste elualade esindajaid. Hõimurahvaste programm andis Ilmapuu auhinna välja kuuendat korda, tunnustamaks soome-ugri hõimurahva kultuuriidentiteedi ja püsimajäämisega seotud kodanikualgatuslikku tööd. Auhinna suuruseks on 2500 eurot. Ilmapuu auhind kuulutatakse välja vadjalaste kevadisel maahinguspäeval (maaentšäüz). Sel aastal langes see 14. maile.

Loe edasi

Putini ristilöömine põhjustas diplomaatilise skandaali

Reedel, 15. mail püstitati endise Läti KGB hoone hoovi Riia kesklinnas omapärane installatsioon, mis kujutas Venemaa Föderatsiooni presidenti Vladimir Putinit. Esimeste seas teavitasid üldsust uuest kunstinäitusest lätikeelne Delfi ja telekanal TV5. Putinisse sai naelu taguda (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Putinit meenutav kuju oli väga viisakalt riides: ülikonnastatud, lipsustatud ja korralikud kingad jalas. Eripäraseks tegi kuju aga see, et naaberriigi juhi elusuuruses nukk oli naelutatud hiiglasuurele punasele ristile ja temast oli mitu suurt naela läbi löödud. Huvitav oli seegi, et mehe pähe oli paigutatud kibuvitsavanikut meenutav okastraadist pärg. Omapärane oli ka kuju asupaik. Riias Vabaduse tänaval (Brīvības iela) asuv nn „nurgamaja“ (Stūra māja) ehk „Läti Lubjanka“ oli nõukogude ajal kohaliku KGB peakorter. Läti taasiseseisvumisel kolis hoonesse Läti politsei, kuid alates 2008. aastast on maja olnud sisuliselt hüljatud. Eelmise aasta kevadest on hakatud hoones siiski korraldama näitusi 20. sajandi ajaloost ja eriti antitotalitaarsest kunstist. Kui aga Riia sai Euroopa kultuuripealinnaks, siis oli just see maja peamisi näituseareene, kus leiavad aeg-ajalt aset ka erinevad performance’id ja kontserdid. Iga soovija võis Putini kujusse taguda enda poolt veel mõne naela. Selleks oli skulptuuri kõrvale paigutatud punane tool, hunnik suuri naelu ja mõni haamer. Külastajad jagunesid pooleks – olenevalt sellest, mida nad seda kuju nähes tundsid: ühed asusid innukalt Putinisse naelu lööma, teised aga neid sama innuga hoopis välja tõmbama. Täpselt samamoodi jagunes ristilöödud kuju suhtes kaheks ka Läti ühiskond. Paljud Läti inimesed suhtusid taolisse imelikku kompositsiooni huumoriga, heatahtlikult ja pooldavalt. Peaaegu kõigis meediaallikates levitati ühe Ronaldsi-nimelise külastaja arvamust: „Et see eksponaat asub Riia kesklinnas ja just selles maja, on väga loogiline. Töötas ju see meeski selles asutuses ja on auga välja teeninud, et temasse naelu taotaks. Ta paikneb õigel ajal õiges kohas.“ Kuid oli ka selliseid, kes olid hingepõhjani nördinud ja solvunud. Riia linnavalitsusse saadeti koguni pöördumine, milles paluti eksponaat kiiremas korras likvideerida. Linnavõimud selgitasid, et muuseumi omanik ehk kultuuriministeerium võib oma hoones demonstreerida erinevaid kunstiteoseid ja linnavalitsusel pole selles osas sõnaõigust. Linnal oleks õigus sekkuda juhul, kui näitus oleks korraldatud näiteks tänaval, aga maja sisehoovi linnavõimul asja pole. Läti politsei pressiesindaja Dairis Anučinsi kinnitusel pole õiguskaitseorganitesse keegi kunstinäituse peale kaevanud. Siiski on teada, et mõned külastajad püüdsid kuju koguni põlema pista, kuid muuseumi valvurid suutsid seda vältida. Nimetatud kunstinäituse teemalised artiklid Läti uudisteportaalides ja ajalehtede kodulehekülgedel kogusid vaid loetud tundidega sadu kommentaare, mistõttu esimese päeva lõpuks oli arvamusavaldusi kogunenud tuhandeid. Kui venekeelsetes allikates oldi enamasti negatiivselt meelestatud ja sõimati lätlasi, siis lätikeelsetes tunnustati kunstniku julgust midagi sellist avalikkuse ette tuua. Näitusel „Dissident“ oli kokku kümme teost Ajakirjanduse andmetel ei soovinud Putinit meenutava kunstiteose autor oma isiku afišeerimist, püüdes jääda tundmatuks. Skandaali põhjustanud kunstniku pseudonüümiks on SOME1, kelle kõrval kuulusid näituse organiseerinud rühmitusse veel Kirils Panteļejevs, Oļegs Tillbergs, Toms Jansons, Elīza Jansone, Andris Maračkovskis, Raitis Hrolovičs, Herberts Verpakovskis, Jānis Noviks ja Moo. Paljusid inimesi šokeerinud Putini kuju polnud selle väljapaneku ainus eksponaat. 30. aprillil avatud näitus „Dissident“ (Disidents), mille külastamise eest piletit ega raha ei nõuta ning mille sissepääsu juures tervitab külastajaid läbilõikav signaal, oli mõeldud tuntud luuletaja Rainise dissidentlike ideede baasil koostatud moodsa kunsti aktsioonina. Kuigi selle näitusega seoses räägitakse peamiselt ainult ühest teosest, siis Delfi teatel koosnes näitus tegelikult kümnest tööst. Risti löödud mehe kõrval oli üheks huvitavamaks eksponaadiks veel kummuli asetsev ja veritsev auto, milles muuseumiööl hakkab tööle purskkaev. See pidi sümboliseerima seda, et suures linnakäras ei kuule ega näe inimesed üksteist. „Kasutan oma töös erinevaid materjale, et luua nendest sisuküllane lugu. Mulle ei sobi pealiskaudne lähenemine, et kui inimene näeb teost, siis on tal kohe kõik selge. Mulle meeldib, kui inimene läheb eksponaadi sisse, hakkab sealt midagi otsima, leiab oma isiklikust kogemusest mingeid sümboleid,“ rääkis telekanalile TV5 antud intervjuus autoskulptuuri autor Andris Maračkovskis. Läti endine välisminister Jānis Jurkāns, kes on sageli kritiseerinud Läti praegust võimu ja esinenud venemeelsete avaldustega, reageeris installatsioonile oodatult negatiivselt. „Lüües naelu Venemaa presidendi kujusse, taome me kinni iseenda kirstukaant. See on jube juhtum ning valitsus ja president peavad kibekiiresti reageerima, et naaberriikidega suhteid mitte päris untsu ajada. Selliste asjade eest tuleb vabandust paluda,“ ütles Jurkāns. Veel väljendas ta äärmist pahameelt, lisades: „Ma ei tea, kuhu me oleme jõudnud. Võiks öelda Jeesuse sõnadega: Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad! Kuid kedagi ei unustata ja miski ei unune. See on väga vaenulik samm nii oma riigi kui naaberriigi vastu.“ Näituse teemal võttis sõna ka venelasest Riia linnapea Nil Ušakov (lätipäraselt Nils Ušakovs), kelle meelest kimbutab „ristil Putini“ väljamõtlejaid narkosõltuvus. „Vaadates näitust, võib aru saada, et mõnest Riia paigast on võimalik veel osta uimasteid,“ kirjutas meer Facebookis. Vene politoloog Nikolai Žulin ei näinud näituses samuti midagi positiivset: „Sellise sammu peab igal juhul hukka mõistma. Kõige amoraalsem on selles loos aga see, et iga inimene võis Venemaa presidendi kujusse lüüa naelu. Ei oskagi ütelda, kas see paneb mind imestama või mitte, et selline asi juhtus Lätis, sest see riik erineb mõnevõrra Eestist ja Leedust. Kõigepealt on venekeelset elanikkonda Lätis rohkem ja Riia linnapea on ka venelane. Teisalt on Läti saanud kuulsaks iga-aastaste leegionäride rongkäikudega. Ühesõnaga, kontrastide riik.“ Vene saatkond ja Kreml avaldasid protesti Kuigi esialgu teatati, et ristile naelutatud Putinit on võimalik vaatamas käia mai lõpuni, jäi selle kunstiteose eluiga avalikkuse ees üsna lühikeseks. Möödusid vaid mõned tunnid, kui Venemaa Riia saatkond ja Kreml väljendasid taolise sündmuse üle solvumist ja avaldasid Läti valitsusele ametlikku protesti, misjärel installatsioon võeti juba sama päeva õhtuks maha. Kuju demonteeris riigi kinnisvarakompanii Valsts nekustamie īpašumi (VNĪ), mis teenindab enamikku riigihooneid. Kompanii esindaja sõnutsi olevat ristilöödud kuju tekkinud näitusele ebaseaduslikult. Kompaniile algselt esitatud visand polevat sisaldanud nimetatud installatsiooni. Näituse organisaatorid olid kuju mahavõtmisest mõnevõrra üllatunud. „Dissidentkunstnikud“ pole kunagi öelnud, et kaltsunuku näol on tegemist Putiniga ja väidavad, et nukk võib kujutada suvalist inimest, sealhulgas võib mõni inimene temas ka Putini ära tunda. Kuid tegemist olevat kõigest kujundiga. „Nukk, mis kellegile meenutab Putinit, võib meenutada ka hoopis kedagi teist. Me ei näita kunstis näpuga, vaid loome visiooni,“ selgitas organisaatorite esindaja Raivis Maksis Malnacs, kelle sõnutsi polnud näituse eesmärgiks õhutada vaenu või kujutada ristil mõnda konkreetset inimest. Teise versiooni kohaselt olevat näituse autoreid otseselt ähvardatud ja kaht kunstnikku füüsiliselt rünnatud ning üks installatsioon ka hävitati osaliselt, misjärel olevat näituse organiseerijad ise väljapaneku sulgenud. Venemaa saatkond saatis seoses installatsiooniga Läti välisministeeriumile protestinoodi. Saatkonna kirjas märgiti, et selline performance kutsub esile pahameelt ja jälestust ning provokatsiooniline kunst ei olevat sobilik Euroopa Liidu eesistujariigile. „Ootame Läti ametlikelt võimudelt reageerimist sellele skandaalsele juhtumile,“ kirjutas saatkond. Läti välisministeerium ei viivitanud vastusega ja ministeeriumi pressiesindaja Ivars Lasis teatas, et ristil olev kuju on kunstiteos ja ministeerium ei hakka kunstnike tegevust mõjutama ega kunsti poliitikaga segama. „Tegemist on kunstiga ja meie pädevusse ei kuulu installatsioonile hinnangu andmine. Las sellega tegelevad professionaalid ja kunstiteadlased. Meie arvates pole nimetatud skulptuuris võimalik leida sarnasust ühegi reaalse inimesega,“ ütles Lasis Baltkomi raadiole antud intervjuus. Ka Venemaa presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov kommenteeris Riiga püstitatud kuju. Ta möönis, et pole isiklikult küll kuju näinud, kuid ütles siiski: „See on pahasti… See on nende südametunnistusel, kes selle üles panid… Loomulikult pole sel midagi pistmist kõrge kultuuritasemega.“ Putinit võrreldi Jeesus Kristusega Venemaa ajakirjanduses ilmus Riia skulptuuri kohta hulgaliselt artikleid ja ka lugejate kommentaare polnud vähe. Nii märkisid venelased, et lüües Putini Jeesuse kombel risti, olevat autorid sel moel Venemaa presidenti hoopis jumalustanud. Veel rõhutati, et Putini süüdistamine kõigis surmapattudes – alates sisepoliitilistest ebaõnnestumistest kuni viljaikaldusteni – on viimasel ajal muutunud paljude õnnetute ja saamatute poliitikute tavakäitumiseks, mis aga iseloomustavat pigem neid poliitikuid endid, sest Putini reitingule mõjuvad ka negatiivsed sündmused alati hästi. Kui Venemaal kuuldi kuju kiirest mahavõtmisest, siis jätkus irooniat veelgi rohkemaks: „Pole välistatud, et keegi hakkas lihtsalt kartma, et Putin võib Lätis üles tõusta.“ Veidi varem oli ka Riia linnapea jätnud Facebooki samalaadse sõnumi: „Aga mida hakkavad kunstnikud koos kultuuriministeeriumiga peale siis, kui Putin peaks Riia kesklinnas kolmandal päeval üles tõusma?“ Lugu võttis koguni sellise pöörde, et 16. mail toimus Läti saatkonna ees Moskvas protestiaktsioon Riiga püstitatud Putini-laadse kuju vastu. Oli näha plakateid kirjadega: „Läti, ära ole jänkide sülekoer!“ ja „Kas see ongi Euroopa kultuur?“ Lisaks nimetasid protesteerijad Lätit USA 51. osariigiks. Peatselt sõitis saatkonna juurde limusiin, mis oli kaunistatud pisikese USA riigilipukesega. USA hümni saatel väljus autost onu Samiks grimeeritud mees. Aktivist ühines protestijatega, hoides käes Läti lipuvärvides käpiknukku. „Kogu aktsiooni vältel demonstreeris onu Sam, kui osavalt ta suudab nukku juhtida, sümboliseerides sellega Läti poliitikat,“ kirjutasid protestiaktsiooni korraldajad. Kunstnik SOME1 ise selgitas, et tema installatsioon sümboliseeris materiaalse maailma tähtsust indiviidi elus. „Raha on antud juhul kujutatud sümboolselt risti kujul, aga sellel asuv figuur on tegelikult ärimees,“ rääkis skandaalse taiese autor, kelle sõnutsi olevat nuku modelliks olnud üks tema sõber, itaallasest ärimees. Ta vabandas kõigi ees, kes said kunstiteosest teisiti aru ja nägid selles Putinit või mõnda teist inimest. Sarnane intsident Venemaal Hiljaaegu puhkes sarnane skandaal ka Venemaal Permi linnas, kui ühe Kuibõševi tänava elumaja fassaadile ilmus ristilööduna maailma esimene kosmonaut Juri Gagarin. See juhtus 12. aprillil, kui Venemaal tähistati üheaegselt nii kosmonautikapäeva kui õigeusklike ülestõusmispüha. Kahe püha kokkulangemine andiski ristilöömise mõtte kohalikule tänavakunstnikule Aleksandr Žunevile, kes nimetas Gagarinit „teaduse kaasaegseks Jeesuseks“. Kuue meetri kõrgune joonistus kujutab raudristi ja sellele naelutatud skafandris Gagarinit. Kunstnikku süüdistati küll usutunnete solvamises ja vandalismis ning ta viidi ülekuulamiseks ka politseisse, kuid Permi krai prokuratuur ei leidnud selles teoses midagi taunimisväärset ja loobus kriminaaljuurdluse algatamisest. ALLAN ESPENBERG

Loe edasi

Koalitsioon kakleb ERR-i sõltumatu asjatundja koha pärast

Riigikogu Kultuurikomisjon ei suuda juba mitu nädalat täita oma kohustust saata riigikogu saali ERR sõltumatu apoliitilise eksperdi nimetamine, kuna koalitsiooniparteid ei jõua kandidaadis omavahel kokkuleppele. Kuigi terve hulk kandidaate on valikuks komisjonile juba ammu esitatud, lükkab komisjoni esimees Laine Randjärv juba mitmendat korda päevakorrapunkti edasi ja asjatundja nimetamine jookseb juba mitmendat korda umbe. Põhjus on selles, et koalitsiooniparteid soovivad seaduse järgi apoliitilisele kohale panna ikkagi endale meelepärasema isiku, kuid ei suuda kuidagi kokku leppida, kes see olema peaks. Riigikogu Kultuurikomisjon esitab ERR-i nõukogusse ühe liikme igast Riigikogu fraktsioonist, kelleks on hetke seisuga Krista Aru, Martin Helme, Kalle Muuli, Heidi Purga, Mihkel Raud, Priit Toobal ning lisaks ühe sõltumatu valdkonna asjatundja, endise liikme Krista Aru asemele, kes nüüd esindab ERR nõukogus Vabaerakonda. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); UU

Loe edasi

Rootsis taaselustatakse viikingiaegset keelt

Lääne-Rootsis Älvdaleni vallas räägitavat älvdali keelt ootab taaselustamine. Seda keelt kõneleb vaid 2500 inimest, mistõttu see osa Rootsi ajaloost on äärmiselt ohustatud. Älvdali keel põlvneb vananorra keelest, nagu ka rootsi ja norra keel. Varem peeti seda rootsi keele murdeks, kuid uurijad on jõudnud järeldusele, et tegu on täiesti omaette keelega. Norralased, rootslased ja taanlased suudavad tänapäeval omavahel suhelda, älvdali keele kõnelejad aga saavad aru ainult üksteisest. Älvdali keelt oskab alla kuuekümne lapse, mis tähendab väga tõsist olukorda. Heaks uudiseks on aga, et Älvdaleni vallas on alustatud programmiga, mis õpetab lastele oma esivanemate keelt, kuni nad saavad 18-aastaseks. Programmiga tehakse algust septembrikuus. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); “Älvdali keel on kullaauk. See on nagu lingvistiline sügavkülmik, mis laseb heita pilku vananorra keele teistes Põhjala keeltes ammu ununenud omadustele,” ütleb keeleajaloolane Bjarne Simmelkjær Sandsgaard Hansen. “See on säilitanud palju vanu iseärasusi, millest meil ilmselt ilma älvdali keeleta aimugi ei oleks.” Sel nädalal toimub Kopenhaageni Ülikoolis konverents, mida juhib üks Lundi Ülikooli professoritest. Selle eesmärgiks on juhtida tähelepanu älvdali keele olulisusele. “Minevikus ei sattunud sealsed lapsed oma kodutaludest kuigi kaugele, nüüd käivad nad aga koolis ja tarbivad nii palju igasugust meediat, et neil on raske mitte unustada oma emakeelt,” räägib professor. Kui älvdali keele säilitamine õnnestub, on see Rootsi ajaloo ja kultuuri seisukohast tõsine saavutus. Põhja-Euroopas on kõikjal palju hävimisohus murdeid ja väikesi keeli. See on ka näiteks, kuidas puudub vajadus siinset kultuuri “rikastada”, sest kogu see rikkus on juba praegu kohapeal olemas. Älvdali keele taaselustamise kogemusest võiks kasu olla ka paljudel meie soome-ugri sugulasrahvastel.

Loe edasi

ERMi Pildiait ootab fotosid emadega

Eesti Rahva Muuseum on algatanud fotokogumiskampaania emadepäeva tähistamisest. Fotode kogumisega tahab ERM väärtustada emadepäeva uurimist kultuuriloo seisukohast ja pöörata tähelepanu erinevatele emadepäeva tähistamise viisidele. ERMi teatel võib fotodele jäädvustada kõike emadepäevaga seotut. Olgu selleks perekondlik traditsioon, ühine lõuna, jalutuskäik mere ääres või lihtsalt emaga koos tehtud pilt. Oodatud on nii käesoleva aasta kui ka varasemad jäädvustused. Emadepäeva tähistamise piltide postitamist oodatakse Eesti Rahva Muuseumi keskkonda Pildiait. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Fotode puhul pole oluline kunstiline ja tehniline kvaliteet, vaid jäädvustatud ainukordne hetk emaga. Fotosid võib teha nii mobiiltelefonide, kaamerate kui ka muid võimalusi kasutades. “Veeda oma emaga üks ilus päev ja aita säilitada Eesti kultuurilugu!” kutsub Eesti Rahva Muuseum üles.

Loe edasi

Ausammas Eduard Ahrensi elutöö jäädvustamiseks

Kuusalus asuv Laurentsiuse Selts on otsustanud rajada Eduard Ahrensile mälestusmärk. 2011. aastal toimunud mälestusmärgi ideekavandite võistluse võitis Aivar Simsoni ja Paul Männi kahe meetri kõrgune imposantne pronksskulptuur. Seejärel alustas Laurentsiuse Selts üle-eestilist rahakogumist eesti keele ortograafia uuendaja mälestuse jäädvustamiseks.

Loe edasi