Majandus

EL ja Venemaa sanktsioonisõda jätkub

Vaatamata radikaalse islami ja kontrollimatu immigratsiooni teadaolevalt suurima ründega valge ja kristliku maailma vastu, ei suuda Venemaa ja Euroopa Liit kuidagi kokku leppida Ukraina konflikti rahumeelse lahendamise osas. Minski leppeid on korduvalt rikutud ja üldine relvarahu püsib noateral, mõnel pool aga käib piiratud sõjategevus täie hooga. Venemaa on deklareerinud, et ei kavatse loobuda ei Krimmist ega lõpeta president Porošenko juhitud Ukraina survestamist ning isehakanud separatistlike vabariikide toetamist riigi kaguosas. Ukraina omakorda ei lähe kaasa Moskva nõudmistega maa föderaliseerimise osas ja muude survenõuetega. Patiseis jätkub. Pagulaskriisi ja immigratsioonivoole kasutatakse pigem teineteise vastu kui ühiseid meetmeid välja töötades. Suur osa Lähis-Ida ja Aasia immigrantidest liigub Euroopasse just läbi Venemaa ja SRÜ territooriumide.

Loe edasi

Majanduslikud superriigid peavad sõda talentide pärast

Kvalifitseeritud tööjõu nappus on maailmas käivitanud sõja talentide ehk kõrge kvalifikatsiooniga ning võimekate noorte inimeste pärast. Samal ajal kui Euroopas kütab kirgi erialaste oskusteta ja madala kvalifikatsiooniga põgenike illegaalne sisseränne, tegelevad edukamad riigid maailmas juba pikemat aega teadlikult nn talentide ehk kõrge kvalifikatsiooniga ning võimekate noorte spetsialistide “püüdmisega”, et nendega toita riigi teadmistepõhist majandust ja ettevõtete konkurentsivõimet. Peamiseks põhjuseks on asjaolu, et maailmamajanduses konkurentsiga toimetuleku eelduseks on kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu osakaalu kasv riigi tööhõives.

Loe edasi

Kas sellist rahandussüsteemi me tahamegi?

„Karupoeg Puhh tuli Chistopher Robini järel trepist alla, kukal põntsumas põnt-põnt-põnt vastu trepiastmeid. Niipalju kui Puhh seda mäletab, on see ainuke viis, kuidas alla saada. Tõsi küll, mõnikord tundub talle, et peaks nagu ikka veel mõni teinegi võimalus olema, kui vaid hetkekski saaks selle igavese põntsumise jätta ja asja üle aru pidada…”

Loe edasi

Eesti põllumeeste nörritamine jätkub

Vene boikoti tõttu niigi raskesse seisu sattunud Eesti põllumajandustootjate vaevad jätkuvad. Nii Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektor Jaan Kallas kui ka Põllumajandusministeeriumi esindaja Illar Lemetti on kinnitanud, et seoses toetuste korrastamise vajadusega ei maksta selle aasta toetusi välja mitte sügisel nagu tavaliselt, vaid alles 2016 aasta kevadel. Vägisi tekib kahtlus, et põllumajandustootmise väljasuretamine, millega alustas omal ajal Mart Laar, tahetakse nüüd võiduka lõpuni viia. Konservatiivide fraktsioon Riigikogus esitas seoses sellega ka arupärimise maaelu minister Kruusele. Ilmselt on oodata ka viimse piirini viidud põllumajandustootjate suuremaid meeleavaldusi.

Loe edasi

Asutati EKRE Rahvusliku Kapitali Nõukoda

Läinud nädalal asutati Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Rahvusliku Kapitali Nõukoda. Nõukoja eesmärgiks on suhelda Eesti ettevõtjatega ja tööstusharude esindajatega, et luua koos majanduspoliitikat, mis aitaks kasvada ja areneda Eesti rahvuslikul kapitalil baseeruval ettevõtlusel. Nõukoja ülesandeks on analüüsida, kuidas toetada Eesti rahvusliku kapitali kasvu, majandusarengut ja innovatiivsust. Ühtlasi asub nõukoda koostama raportit Eesti rahvusliku kapitali ja majanduse hetkeseisust, kasvuvisioonist ning tulevikuväljavaadetest. Raportit plaanitakse tutvustada sügisel toimuval EKRE majanduskonverentsil. Algaval nädalal (2.06 teisipäeval 12: 30) kohtub EKRE Rahvusliku Kapitali Nõukoda Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu ja Eesti Turismifirmade Liidu esindajatega ning järgmisel nädalal Eesti Inimarengu raporti toimetaja Raivo Vetikuga. Rahvusliku Kapitali Nõukotta kuuluvad: Imre Mürk, Siim Pohlak, Rauno Sigur ja Ruuben Kaalep.

Loe edasi

Eesti võlakirjad väikelinnade hüvanguks

Hiljuti Riigikogu kõnepulti väisanud Eesti Panga president Ardo Hansson tunnistas, et Eesti Pank ostab praegu väärtpabereid umbes 118 miljonit euro eest kuus. Ja kuna Eesti riigil ei ole praegu oma võlakirju, ostetakse põhiliselt üleeuroopaliste institutsioonide võlakirju. Tekib küsimus, miks mitte suunata see raha Eestisse? Sama hästi võiks selle raha suunata hoopis Eesti riigi võlakirjadesse ning elavadada selle raha eest Eesti väikelinnasid ja maapiirkondasid.  Eestimaa väikelinnad vajavad hädasti investeeringuid, et kohalikku majandust elavdada. Kuna erasektor ei ole huvitatud Tallinnast väljapoole investeerimisest, siis võiks riik väikelinnadele õla alla panna suunates neisse lisaraha võlakirjadest või muutes pensionifondide seadust nii, et kümnendik Eesti palgasaajate säästudest suunataks pikaajalistesse investeerimisprojektidesse väljaspool Harjumaad. Näiteks kasvõi, elamufondi kaasajastamiseks,  teede ja tänavate korrastamiseks, tööstus- ja tehnoloogiaparkide rajamiseks või Tallinn-Tartu ja Tallinn-Pärnu maanteede täies mahus neljarealiseks ehitamiseks.

Loe edasi

Imre Mürk: Eestlased keskmise sissetuleku lõksus

Kindlasti tehakse ka Eestis tublisti tööd. Miks on siis meie sissetulekud väiksed ja ei kasva loodetud tasemele? Mida see tähendab, et oleme keskmise sissetuleku lõksus? Viimaste aastate statistikale tuginedes tuleb tunnistada, et Eesti välis-kaubanduse ja majandustegevuse struktuur ei näita eriti märke sellest, et meie töötleva tööstuse eksportivate ettevõtete tootlikkus läheneks põhjanaabrite ettevõtete omale ning palgad Eestis läheneksid loodetud tempos EL-i keskmisele. Välja arvatud mõned erandid, on välisturgudele suunatud ettevõtluses töötasud jätkuvalt madalad ning keskmisest kõrgemat palka makstakse valdavalt siseturule suunatud teenusesektoris, mis kuidagi raha riiki juurde ei too.

Loe edasi

Andres Arrak: Riigieelarvest, maksudest ja Exceli tabelist

„Valitsusel ei ole teile anda midagi, mida ta pole teilt eelnevalt ära võtnud. Ühtlasi tähendab see, et valitsus, mis on piisavalt suur täitmaks kõik teie soovid, peab eelnevalt ära võtma kõik, mis teil on.“ Lawrence Reed, Heritage foundation.

Loe edasi

Euroopa Komisjon kildagaasilobi mõju all

2015. aastal on Euroopa Liit kliimaprobleemidega eriti aktiivselt tegelemas. Euroopa Komisjoni retoorika põhjal võiks arvata, et ELi eesmärgiks on liikuda järjest säästlikumate ja taastuvamate energiaallikate poole.

Loe edasi

Eesti majanduse väljavaated ja Liibanoni kurblaul

Mõeldes Eesti riigi tulevikule on teinekord kasulik mängida läbi erinevaid tulevikustsenaariume. Üks neist võib olla tulevikus kujunev olukord, kus Eesti majanduskasv jääbki hüplevaks. Järjekordsele põhjanaabrite edust tulenevale tõusulainele järgneb langus ning kui välja arvata mõned erandid siis kriitiline mass Eesti ettevõtjaid ei suuda ka järgnevate buumide ajal välisturgudele kasvada. Enamus ekspordist teenitakse regioonis lihtsakoelise allhanketöö tegijana ning Eesti jääb majanduslikus mõttes ka edaspidi perifeerseks.

Loe edasi