Majandus

Eesti Pank vähendas tänavuse majanduskasvu prognoosi 1,8 protsendile

Eesti Pank vähendas 2016. aasta majanduskasvu prognoosi 0,4 protsendipunkti võrra 1,8 protsendile; ohuks majandusele on tööturu ülekuumenemine. Eesti Pank prognoosib Eesti tänavuseks majanduskasvuks 1,8 protsenti, järgmiseks aastaks 2,9 protsenti ning 2018. aastaks 3 protsenti. Detsembriprognoosiga võrreldes vähendas Eesti Pank tänavust majanduskasvu ootust 0,4 protsendipunkti võrra ja järgmise aasta prognoosi 0,2 protsendipunkti võrra, selgub Eesti Panga majanduskommentaarist. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Eesti majanduskasv kiireneb keskpanga hinnangul sel ja kahel järgmisel aastal tänu paremale väliskeskkonnale ja suuremale tootlikkusele. Kaubanduspartnerite nõudlus on viimasel poolaastal kasvanud varem prognoositud tempos ning andmed viitavad, et senine kasvuhoog jätkub. Lähitulevikus laseb majanduskasvul kiireneda töötaja kohta suurem tööviljakus, sest täistööajaga töötavate inimeste tegelikult töötatud tundide arv on nõudluse paranemise ootuses ajutiselt vähenenud. Pikemas perspektiivis saavad suuremat tootlikust tagada üksnes investeeringud ja töötajate arendamine, mida peaksid toetama kasvu soodustav majanduspoliitika ja konkurentsivõime edendamine nii riigi kui ka ettevõtete tasandil. Üksnes investeeringute mahu suurenemine ei paranda majanduse kasvuvõimekust, leiab Eesti Pank. Eestis on investeeringute suhe SKP-sse üks EL-i kõrgemaid, kuid tähelepanu peaks pöörama ka investeeringute struktuurile ja põhivara kasutamise tõhususele. Arendustegevusse suunatud investeeringute osakaal on Eestis üks EL-i väiksemaid. Samuti on tootmisressursside rakendatuse tase Eestis EL-i keskmisest madalam, mis tähendab et suhteliselt suurem osa soetatud põhivarast ja tehtud kulutustest on ebaefektiivne ega toeta kasvu. Eesti majanduse maht ületab kriisieelse kõrgtaseme selle aasta keskel, kuid majanduse seisund erineb tollasest ajast märkimisväärselt, kuivõrd ettevõtete tootmsivõimsus ületab toonast pikemaajalist jätkusuutlikkuse taset umber 10 protsendi võrra ja majandus on tasakaalu lähedal. Leebe rahapoliitika ja rahastamise kättesaadavus soodustavad panga hinnangul majanduskasvu, kuid kasvu pärsivaks teguriks on tööjõu piiratud hulk. Majandusarengu seisukohalt pole keskne küsimus kuidas suurendada tööjõu hulka, vaid kuidas olemasolevat tööjõudu senisest paremini rakendada. Palgasurve ei ole taandunud ning tööjõukulud kasvasid ka selle aasta alguses ettevõtete kasumite arvelt. On võimalik, et ettevõtted on töötajate hoidmisel ja palkade tõstmisel lähtunud seni liiga optimistlikust nõudluse kasvu ootusest, mistõttu aeglustub edasine palgakasv märkimisväärselt, leiab keskpank. Energia ja toiduainete kallinemine lõpetavad aasta teisel poolel kaks aastat väldanud deflatsiooni, kuid aasta kokkuvõttes püsib tarbijahindade tase eelmise aastaga võrreldes muutumatuna. Järnevaks kaheks aastaks prognoosib pank 2-3-protsendilist inflatsiooni ning suure osa hinnakasvust annavad maksutõusud. Hinnakasv aeglustab järgmisel kahel aastal tarbimise kasvu. Veel detsembris prognoosis pank Eesti tänavuseks tarbijahindade kasvuks 1,2 protsenti. Eesti valitsemissektori eelarve jääb panga hinnangul järgnevatel aastatel tasakaalu lähedale. Siiski võib lähiaastatel tekkida surve piirata avaliku sektori kulusid, juhul kui majanduskasvu aeglustumise ja sellega kaasneva maksulaekumise kasvu aeglustumisega samaaegselt plaanib valitsus suurendada investeeringuid, mis siiamaani edasi lükkunud on. Foto: Reuters  

Loe edasi

Euronõuete ohver Raio Piiroja: ju kavatseb riik viimaks elukutseliste kalapüügi lõplikult välja suretada

Paigas, kus 350 kutselist kalurit püüavad üle 80% Eesti kalast, võib järgmisest nädalast valitseda vaikus.

Loe edasi

Saarema liin peab kolm kuud läbi ajama ühe uue laevaga

TS Laevad OÜ ja Remontowa laevatehas Poolas leppisid kokku parvlaevade uued valmimistähtajad – 1.september ja 1.detsember, mis tähendab, et teine parvlaev valmib planeeritust kolm kuud hiljem. OÜ TS Laevad juhatuse esimehe Kaido Padari kinnitusel saabub üks Poolas ehitatavatest parvlaevadest Eestisse septembris ning alustab teenindamist Virtsu-Kuivastu liinil alates 1. oktoobrist, teise parvlaeva valmimistähtaega on lükatud edasi kolm kuud. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); “Antud muudatused olid vajalikud selleks, et tagada vähemalt ühe parvlaeva valmimine õigeaegselt. Ehitusgraafikud on väga pingelised, töötame selle nimel, et alates 1. oktoobrist oleks mandri ja suursaartevahelistel liinidel opereerimas vähemalt kolm uutest parvlaevadest,” ütles Padar pressiteates. “Ühtlasi suurendasime kolmekordseks trahve lepingu rikkumise ehk laevade valmimise võimaliku hilinemise korral ning tõime ettepoole trahvide rakendumise tähtajad,” kommenteeris Kaido Padar Remontowa laevatehasega sõlmitud lepingulisas toodud muudatusi. TS Laevad OÜ hinnangul on Türgis Sefine laevatehases ehitatavate parvlaevade valmimine graafikus. Ettevõte tegeleb aktiivselt ka varuplaaniga, et tagada parvlaevaliiklus nõutud tingimustel alates 1.oktoobrist kuni neljanda uue parvlaeva liiniletulekuni detsembris. TS Laevad OÜ on Tallinna Sadama tütarettevõte, mis alustab 1.oktoobrist 2016 parvlaevaliikluse opereerimist Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa liinidel. Selleks otstarbeks on tellitud kaks uut parvlaeva Tõll ja Piret Poola laevatehasest Remontowa ning kaks uut parvlaeva Leiger ja Tiiu Türgi laevtehasest Sefine. FOTO: PM/Scanpix

Loe edasi

Riigkontroll: Estonian Airi tulutu elushoidmine oli poliitiline otsus ja sama viga on tehtud ka uue firmaga

Riigikontrolli väitel oli tegu poliitiliste otsustega, kuid kas keegi asja eest ka poliitilise vastutuse võtab, on Eesti riigis enam kui kahtlane? Riigikontrolli auditi kohaselt teadis valitsus teadis juba 2013. aastal, et väljavaade Estonian Air edukalt restruktureerida oli äärmiselt väike ja lennufirma elushoidmine oli poliitiline otsus; peaminister oli toona Andrus Ansip ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Valitsus lähtus seisukohast, et Eestile on tingimata oma lennufirmat vaja ja otsustas 2013. aasta alguses, et hoolimata vähesest väljavaatest AS-i Estonian Air edukalt restruktureerida enne komisjoni otsust äriühingut pankrotti ei lasta, märgib riigikontroll auditis “Valitsuse tegevus riigi lennundusettevõtete arendamisel”. “Kui valitsus oleks raha eraldamise otsuste tegemisel nõudnud äriühingute terviklikke äriplaane koos sõltumatu eksperdi kinnitusega äriplaani teostatavuse ja realistlikkuse kohta, oleks äriplaanide elluviimise ebaõnnestumine olnud äririski realiseerumine ja see poleks olnud valitsuse vastutus, märgib riigikontroll. Riigikontrolli intervjueeritud toonase valitsuse liikmed ja valitsuse 2013. aasta jaanuari ning veebruari kabinetinõupidamistel osalenud isikud kinnitasid, et valitsus võttis tuginedes peaministri selgele seisukohale, vastu põhimõttelise otsuse mitte lasta AS-i Estonian Air pankrotti ja anda äriühingule vähemalt komisjoni otsuseni tegevuse jätkamiseks vajalik raha. Intervjueeritud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja ütles riigikontrollile, et tegemist oli kabineti suulise arutelu käigus sündinud poliitilise otsusega – Estonian Airi pankrot polnud aktsepteeritav. “Oli valitsuse selge suunis, et Estonian Air jätkaks oma majandustegevust kuni komisjoni otsuseni. Panustati sellesse, et otsida argumente vaidluseks komisjoniga, milleks kaasati ka väliseksperte,” ütles intevjueeritu. 2013. aasta 28. veebruaril otsustas valitsus laenata AS-ile Estonian Air lisaks eraldatud 8,3 miljonile eurole veel 28,7 miljonit eurot. Pärast valitsuse põhimõttelist otsust muid lennuühenduse tagamise alternatiive peale AS-i Estonian Air restruktureerimise valitsuse tasandil sisuliselt ei arutatud ja kõik MKM-i tegevused, sealhulgas tellitud analüüsid ja eksperdiarvamused, olid suunatud komisjoni positiivse otsuse saavutamisele, märgib riigikontroll. Tulenevalt valitsuse põhimõttelisest hoiakust jätkata AS-i Estonian Air restruktureerimist ei nähtu riigikontrolli hinnangul, et valitsusele esitatud materjalides oleks põhjalikult analüüsitud seda, kas riigil on üldse tingimata vaja lennundusäris osaleda, ja valitsus oleks seda küsimust sisuliselt kaalunud. 2012. aasta novembris kinnitas toonane peaminister Andrus Ansip, et valitsus ei lase Estionian Airi pankrotti. Ansip sõnul on selline otsus tingitud puhtalt majanduslikust huvist. “Mainekahju sellise tegevuse läbi on kordades-kordades suurema summaga mõõdetav kui ühe ettevõtte maksejõuetusest päästmine,” märkis ta toona. Riigikontrolli hinnangul tegi valitsus otsuse asutada kaks uut riiklikku lennuettevõte Nordic Aviation Group ja Transpordi Varahaldus, ilma et oleks ära oodanud sõltumatu eksperdi lõpliku kinnituse äriplaanide teostatavuse kohta. Kahe uue lennuettevõtte asutamise otsuse tegi valitsus valdavalt riigivaraseaduse põhimõtteid järgides: valitsusele esitati äriühingute terviklikud ja kasumit prognoosivad Nordic Aviation Groupi ning Transpordi Varahaldus äriplaanid, samuti pöörati tähelepanu riigiabiküsimustele ning telliti eksperdiarvamusi, mille kohaselt on valitsuse otsus kooskõlas riigiabireeglite erainvestori printsiibiga, märgib riigikontroll auditis “Valitsuse tegevus riigi lennundusettevõtete arendamisel”. Samas valmisid sõltumatu eksperdi lõplikud hinnangud, millega nüüd Nordica kaubamärki kasutava Nordic Aviation Groupi ja Transpordi Varahalduse äriplaanid teostatavaks tunnistati, pärast valitsuse mullu 9. septembri otsust. Seejuures ei ole NAG ega TVH äriplaane kinnitanud omaniku esindajana äriühingute nõukogud. Nordic Aviation Groupi kasumisse jõudmise aeg on võrreldes asutamisel valitsusele prognoosituga muutunud ja selgus, kuidas Nordic Aviation Groupil majanduslikult läinud on, saabub eeldatavasti juunis 2016. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium selgitas vastuseks riigikontrollile, et ehkki valitsuse otsuse ajaks ei olnud Lufthansa Consulting lõpphinnangut ettevõtete äriplaanide kohta veel vormistanud, oli sõltumatu eksperdi arvamus valitsuse otsuse ajaks teada. BNS/UU FOTO: PM /Scanpix

Loe edasi

Soome teadlane: Soome on suurtes võlgades vähearenenud majandusega riik

Soome on suurtes võlgades vähearenenud majandus, millel ei ole oma tööstust, ja praegune areng nõrgestab olukorda veelgi, väidab Soome Aalto ülikooli teadur Mika Helenius Kauppalehtis. Soomes tehakse uurimistööd, kuid müüdavaid kaupu ei teki. Olukord halveneb, kui firmad on vähendanud tootearendust ja ülikoolid tegelevad põhiliselt alusuuringutega, väidab ta. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Heleniusel on käsil väitekiri strateegilise juhtimise muutumisest suurfirmade juhtkonnas. Ta uurib seda teemat põhiliselt digitaalmajanduse seisukohalt. Helenius viitab Ameerika majandusteadlasele Michael Porterile, kelle sõnul sõltub riigi konkurentsivõime tööstuse innovatsiooni- ja uuendusvõimest. Kui maailm globaliseerub ja digitaliseerub, siis muutub konkurents üleilmseks. Sellistes oludes riikide tähtsus konkurentsieeliste loomisel kasvab. Tema hinnangul on Soome liiga kinni kuludes ja hindade langetamise, et konkurentsivõimet taastada. Kuid vaadata tuleks teaduri sõnul laiemalt ja mõelda, millisele innovatsioonile on nõudlust. Rootsi on selle ära tabanud ning selle tarbekaupadel ja tööstustoodetel on turgudel nõudlus olemas. Helenius väidab, et Soome majanduse kukkumist ei saa põhjendada üksnes Nokiaga, vaid näiteks majanduse infotehnoloogia ja kommunikatsiooni investeeringud hakkasid vähenema juba 2004. aastal. Ta nimetab Euroopa paradoksiks, et seal elab kõige haritum rahvastik, kuid ei sünni üldse tarkvara. Üleilmselt tuntud tehnoloogiafirmad on tekkinud USA-s või Hiinas. Veel väidab Helenius, et Soomes ei mõisteta infotehnoloogia tähtsust. Tegeldakse põhiliselt andmetöötlusega, aga ei mõelda eriti sellele, kuidas kasutada infotehnoloogiat äritegevuses. Ta soovitab eeskuju võtta Hiinast, mis käivitas 2001. aastal strateegilise tarkvaraprogrammi. Nüüd on Huawei oma tarkavaraga üks suuremaid pilveteenusefirmasid ja kasvab kiiresti ka nutitelefonivalmistajana.

Loe edasi

Uued vahistamised Tallinna Sadamas

Korruptsiooniskandaal Tallinna Sadama ja selle eest poliitilist vastutust kandvate koalitsioonierakondade ümber jätkub. Edasi töötab ka parlamendi spetsiaalne uurimiskomisjon, kes peaks oma raporti avalikustama enne Riigikogu kevadistungijärgu lõppu juuni esimeses pooles. Rahvuskonservatiividest kuulub uurimiskomisjoni Henn Põlluaas. Kaitsepolitsei pidas möödunud nädalal kinni Tallinna Sadama hooldusosakonna juhataja Martin Paide, kirjutab Postimees. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Tallinna Sadamat puudutava kriminaalmenetluse raames pidas kaitsepolitsei Martin Paide kinni läinud nädalal, kinnitas riigiprokuratuur. Läbiotsimised viidi läbi tema elu- ja töökohas. Paidet kahtlustatakse altkäemaksu võtmises ja ürokuratuur tema vahistamist ei taotlenud. Paide ise kinnitas, et ei ole altkäemaksu võtnud. “Ma ei ole seda teinud ja rohkem ei ole mul midagi kommenteerida,” ütles Paide, toonitades, et talle esitatud kahtlustus on täiesti alusetu. Küsimusele, miks ta ikkagi kinni peeti ja mis alusel talle kahtlustus võidi esitada, vastas Paide: “Ma ei tea, ei oska öelda. Ma ei soovi sel teemal rääkida.” Tallinna sadama turundus- kommunikatsioonijuht Sirle Arro kinnitas, et Paide ei tööta eelmisest nädalast Tallinna Sadamas. “Kuna talle esitati kahtlustus, ta ise ja Tallinna Sadam pidas neid piisavalt tõsisteks, siis ta ise esitas avalduse omal soovil lahkumiseks. Aga see oli ka sadama soov,” ütles Arro. Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm ütles, et tal ei ole väga palju infot Martin Paide kahtlustuse sisu kohta. Talle oli teada vaid Paide puutumus Kiili ja Kaljurannaga, keda kahtlustatakse altkäemaksu võtmises. “Kui sügav see puutumus täpselt oli, seda ma ei tea. Kuid see informatsioon, mis meil oli, viis selleni, et tänaseks on Martin Paide usalduse kaotuse tõttu Tallinna Sadamast lahkunud ja seda meie initsiatiivil,” rääkis Kalm. “Puutumus oli siiski niivõrd oluline, et edasine koostöö ei olnud enam võimalik,” lisas ta. Küsimusele, kas Paide ise kinnitas juhatusele, et pole altkäemaksu võtnud, vastas Kalm, et selgitusi nad õigupoolest ei kuulnudki. “Meile ta paraku selgitusi väga ei andnud ja see panigi meid tõsiselt asja üle järele mõtlema,” märkis Kalm. Kalmu kinnitusel on Tallinna Sadamast lahkumas ka õigusosakonna juhataja Toomas Tralla ja kommertsjuht Erik Ringmaa. Nende lahkumine on seotud siiski 1. maist käivitunud struktuurimuudatustega, mitte käimasoleva kriminaalmenetlusega. “Seda tahan ma kindlasti toonitada,” rõhutas Kalm, lisades, et Tralla ja Ringmaa näol on tegemist ausate inimeste ja oma ala asjatundjatega.  Paide oli endise sadama asejuhi, kuriteos kahtlustatava Allan Kiili lähim abiline. Paidele kuriteokahtlustuse esitamine ei hakka pidurdama sadamajuhtide kriminaalasja kohtusse jõudmist, sest uurimist juhtiv riigiprokuratuur ootab siiani vastuseid mitmetele rahvusvahelistele õigusabipalvetele. Samuti vajavad sama kriminaalasja raames siiani selgitamist jäälõhkuja Botnica ostutehingu asjaolud. Kõige optimistlikumate prognooside kohaselt võiks uurimine lõpule jõuda sügiseks. Kaitsepolitsei pidas Tallinna Sadama juhatuse endised liikmed Allan Kiili ja Ain Kaljuranna kinni mullu 26. augustil kahtlustatuna altkäemaksu võtmises. Samal päeval peeti kinni ka kolm altkäemaksu andmises ja kolm selle vahendamises kahtlustatavat. Nemad pääsesid 28. augustiks kõik vabadusse. Hiljem on kahtlustuse saanud ka kaks Poola laevatehasega seotud isikut. Riigiprokuratuuri kinnitusel käivitus kriminaalmenetlus Kiili ja Kaljuranna tegevuse uurimiseks küll läinud aastal, kuid kogutud tõendid annavad alust arvata, et võimalikud korruptiivsed tehingud ulatuvad juba aastasse 2009. Kahtlustuse keskne tehing on riigiprokuratuuri kinnitusel parvlaevahange ning uurimisandmetel tekitab kahtlusi laevade tellimine just Poolast. Harju maakohus vabastas tänavu 5. jaanuaril korruptsioonis kahtlustatavad Ain Kaljuranna ja Allan Kiili vahi alt, edaspidi peavad nad olema olema elektroonilise järelevalve all. =&0=& FOTO: PM/Scanpix

Loe edasi

Räpina Paberivabrik evitab uusi seadmeid

Eesti vanim pidevalt tegutsenud tööstusettevõte Räpina Paberivabrik investeerib 28 000 eurot uute seadmete väljatöötamisse, et suurendada toodete lisandväärtust ning tõsta ekspordimahtusid. Räpina Paberivabrik on käivitanud 28 000 euro suuruse tootearendusprojekti nurkade perforatsiooniseadme ja eriväljalõike seadmete väljatöötamiseks. “Tegemist on tootearendusprojektidega, mis on tulenenud peamiselt välisklientide vajadustest,” ütles AS-i Räpina Paberivabrik juhataja Mihkel Peedimaa BNS-ile. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Ta ütles, et arenduste elluviimine lahendab klientide probleeme, aga suurendab ühtlasi ka paberivabriku toodete lisandväärtus. Samuti tõstab projekt Peedimaa sõnul vabriku konkurentsivõimet ja suurendab ettevõtte tootmis- ja ekspordimahtusid. Põlvamaal tegutseva ettevõtte seadmete arendamise projekti kogumaksumus on 28 300 eurot, sellest 19 810 eurot moodustab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) arendusosaku toetus, mida sihtasutus annab Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF) vahenditest. Räpina Paberivabrik kasvatas 2014. aastal käivet 29,6 protsenti 3,7 miljonilt eurolt 4,8 miljoni euroni. Paberivabriku kasum langes aga 2013. aasta 235 900 eurolt mullu 155 760 eurole. Kasumlikkus vähenes, kuna pooltoodete tootmine seisis kaks kuud seoses masinate vahetusega, märkis juhatus majandusaasta aruandes. Vanapaberist ning muust taaskasutatavast materjalist peamiselt paberit, pappi, kartonge ja pakkenurki tootev Räpina Paberivabrik kasutab toodangu turustamisel kaubamärki Rappin. Ettevõte alustas tööd 1734. aastal paberiveskina, hiljem sai ettevõttest manufaktuur ja seejärel vabrik. FOTO: PM/Scanpix

Loe edasi

Töötuse määr oli esimeses kvartalis 6,5 protsenti

Statistikaameti teatel oli töötuse määr 2016. aasta esimeses kvartalis 6,5 protsenti ning tööhõive määr 64,1 protsenti, võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga suuri muutusi ei toimunud. Töötuse määr tõusis 2016. aasta esimeses kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,1 protsendipunkti, mis on seletatav sesoonse mõjuga – mitmel tegevusalal vähenes töökäte vajadus. Ka 2015. aasta esimese kvartaliga võrreldes pole töötuse määras suuri muutusi – töötuse määr langes võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga 0,1 protsendipunkti. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Hinnanguliselt oli 2016. aasta esimeses kvartalis 630 000 hõivatut ning 43 600 töötut. Tööjõus osalemise määr ehk tööjõu osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus tõusis võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga 0,8 protsendipunkti, tuues tööturule juurde ligikaudu 6400 inimest. Tööhõive määr ehk hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus oli 2016. aasta esimeses kvartalis 64,1 protsenti. Kuigi võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga hõivemäär tõusis, jäi see ülejäänud kvartalitega võrreldes madalamale tasemele. Jätkuvalt on tööturunäitajates erinevused sõltuvalt sotsiaal-demograafilistest tunnustest. Vanuserühmiti püsib madalaim hõive 15–24-aastaste seas, mis tuleneb suuresti pooleliolevatest õpingutest. Õpingute tõttu oli 2016. aasta esimeses kvartalis tööturult eemal 79 200 noort, moodustades enamuse kõigist 15–24-aastastest mitteaktiivsetest. Võrreldes 2015. aasta esimese kvartaliga langes 15–24-aastaste hõivemäär 1,4 protsendipunkti, teistes vanuserühmades hõivenäitajad paranesid. 50–74-aastaste hõivemäär oli esimeses kvartalis 54,3 protsenti, mis on võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga tõusnud 1,8 protsendipunkti. 2016. aasta esimeses kvartalis oli eestlaste töötuse määr 5,1 protsenti ja mitte-eestlaste oma 9,8 protsenti. Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga langes töötuse määr eestlaste seas 0,7 protsendipunkti, mitte-eestlaste seas aga tõusis 1,2 protsendipunkti. Mitte-eestlastest meeste seas langes töötuse määr 0,6 protsendipunkti, samal ajal kui mitte-eestlastest naiste seas tõusis näitaja 3,1 protsendipunkti. Eestlastest meeste seas langes töötuse määr võrreldes möödunud aasta sama ajaga 0,1 protsendipunkti ning eestlastest naiste seas 1,4 protsendipunkti. 15–74-aastaste meeste ja naiste hõivelõhe ehk tööhõive määrade erinevus oli 2016. aasta esimeses kvartalis 6,5 protsendipunkti, peamises tööeas olijate ehk 20–64-aastaste seas oli näitaja 5,9 protsendipunkti. Mõlemas vanuserühmas on hõivelõhe võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga vähenenud.

Loe edasi

Euroopa Komisjon langetas Eesti kasvuprognoosi 1,9 protsendile

Euroopa Komisjon ootab teisipäeval avaldatud kevadises majandusprognoosis Eestile sel aastal 1,9-protsendilist ja järgmisel aastal 2,4-protsendilist majanduskasvu, veel veebruaris ootas Komisjon Eestile tänavu SKP kasvu 2,1 ja järgmisel aastal 2,3 protsenti. Eelmisel aastal aeglustus sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv Eestis 2014. aasta 2,9 protsendilt 1,1 protsendile. Languse taga on elektroonikasektori negatiivne baasiefekt, järsult vähenenud Vene nõudlus ning madalad maailmaturu naftahinnad, mis mõjutavad Eesti põlevkivisektorit, seisab Komisjoni kevadises prognoosis. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); “Eratarbimine kasvas jõudsalt, seda toetas tugev palgakasv, tulumaksulangetus ning tarbijahindade inflatsiooni puudumine. Samas langes märkimisväärselt ettevõtlussektori investeerimisaktiivsus, kuna välisnõudlus oli nõrk ning mitmed suured energiasektori investeerimisprojektid jõudsid lõpule,” märkis Komisjon. Peagi peaks aga Eesti majandus taas hakkama järele jõudma Euroopa Liidu keskmisele. Ehkki maailmamajanduse väljavaated on jätkuvalt ebaselged, võib oodata nõudluse suurenemist regionaalselt, mis võib tähendada, et Eesti ettevõtted peavad taas investeerima hakkama. Eratarbimise suur panus kasvu sel ja järgmisel aastal ilmselt hajub, kuna tarbijahinnad hakkavad taas kasvama. Kasvu veab aga siiski sisetarbimine, seisab prognoosis. Inflatsiooniks ootab Komisjon Eestile tänavu tarbijahindade harmoniseeritud indeksi järgi arvutatuna 0,8 protsenti ning järgmisel aastal 2,9 protsenti; veebruaris ootas Komisjon inflatsiooniks vastavalt 1 protsent ja 2,5 protsenti. “Tarbijahindade tõusu mootor on kõrgemad aktsiisismäärad, märkimisväärne miinimumpalga kasv ning toormehindade järk-järguline taastumine,” märkis Komisjon.

Loe edasi

Majanduse stagnatsioon sunnib valitsust taas kärpeprogramme rakendama

Valitsuses poliitilise kokkuleppe leidnud järgmise nelja aasta riigieelarve strateegia näeb ette 0,2-protsendilist strukturaalset ülejääki järgmisel aastal ning tasakaalu ülejäänud kolmel aastal, selle saavutamiseks kärbivad valitsusasutused 3 protsenti majandamiskulusid ning riik kehtestab metallisektorile pöördmaksustamise. “Selleks on meil väga mitmeid meetmeid. Kui mõned neist välja tuua, siis esiteks tõin ma rahandusministrina kärpeprogrammi valitsusasutuste majandamiskulude osas. Kui näiteks ettevõtja peab efektiivsuse saavutamiseks ja konkurentsivõime säilitamiseks pidevalt enda kulusid üle vaatama, siis täpselt samamoodi peab käituma ka riik,” ütles rahandusminister Sven Sester (pildil) BNS-ile. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Ta märkis, et seni on riigisektori majandamiskulud üldiselt kasvanud. “Eelmisel aastal tegin ma ettepaneku valitsusasutuste majandamiskulusid kärpida 3 protsenti, sel aastal tõin lauale täiendavad 3 protsenti,” rääkis minister. Samuti võttis valitsus vastu poliitilise otsuse kehtestada metallisektoris pöördmaksustamine. “Teeme seadusandlikke muudatusi metallisektoris, mis toob pöördmaksustamise pildile,” ütles Sester. Ta märkis, et selle läbi peaks kasvama maksukuulekus ning eelarvepositsioon paraneb maksude parema laekumise tõttu. Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt vähendaks metallitoodete pöördmaksustamise korra kehtestamine ehk kohustama käibemaksu maksma toodete ostja, korra kehtestamine sektoriga seotud maksupettuseid kuni 7 miljoni euro eest aastas. Lisaks otsustas valitsus rahandusministri sõnul üle vaadata enda dividendiprogrammi. “Näiteks praeguses riigieelarve strateegias – mis veel viimaseid päevi kehtib ja mis tehti eelmisel aastal – on Eesti Energia dividendideks prognoositud 57 miljonit eurot,” ütles ta. Selline tase ei ole ministri sõnul mõistlik ega jätkusuutlik. “Nüüd opereerime Eesti Energia dividendimaksega 40 miljoni kandis, andes ka ettevõttele hingamisruumi ja hapnikku,” ütles minister ja lisas, et samas suurusjärgus – ligikaudu 40 miljonit eurot – sooviks valitsus ilmselt võtta ka tänavu. “Leppisime aga kokku ka selles, et ei kiirusta sellel aastal [Eesti Energiast] dividendide välja võtmisega ning vaatame, milliseks kujuneb riigirahanduse olukord ja ka ettevõtte enda positsioon ja tegevus,” ütles Sester. Eesti Energia juhatus tegigi veebruaris omanikule ehk Eesti riigile teinud ettepaneku maksta dividendideks 100 protsenti puhaskasumist ehk kokku just 40 miljonit eurot. Ka varem valitsuses heakskiidu saanud raskeveokite teekasutustasu on üks riigi eelarvestrateegia tuluallikas. Valitsus otsustas kehtestada raskeveokitele teekasutustasu, mida on kavas võtta raskeveokitelt teede kasutamise eest ajapõhiselt. Lisaks tuleb eelarvele rahaline kate läbi kütuseturu korrastamise, et vähendada salaturgu. Täiendavad meetmed on ka pakendiaktsiis ning e-sigarettide maksustamine. Sesteri sõnul on kõikide täiendavate tuluallikate ning ka kuludega arvestades riigi järgmise nelja aasta eelarve strukturaalses ülejäägis aastatel 2018–2020 ning 0,2-protsendilises strukturaalses ülejäägis aastal 2017. Nominaalselt on järgmise aasta eelarve aga puudujäägis, et toetada majanduskasvu. FOTO: SANDER ILVEST/POSTIMEES

Loe edasi