Majandus

Eesti põllumehed nõuavad õigust täna Brüsselis ja 14. septembril Toompeal

Täna Brüsselis toimuval rohkem kui 1000 traktori ja 5000 põllumehest osalejaga massimeeleavaldusel osalevad ka Eesti põllumeeste esindajad. Meeleavaldus näitab Euroopa põllumajanduse tõsiseid probleeme, kuid viitab ühtlasi ka Eesti põllumeeste suurele kannatlikkusele, teatas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda BNS-ile. Eesti piimatootjad on Venemaa impordipiirangute valusaid vilju maitsnud juba üle aasta, Lääne-Euroopa põllumeesteni on tururaskuste tõsisem valu jõudnud alles mõned kuud tagasi. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Alates möödunud aasta augustist on Eesti piimatootjatele terve aasta jooksul igal kuul makstud Euroopa Liidu (EL) keskmisest 20-30 protsenti madalamat hinda. „See näitab, et Venemaa embargo on just Eesti tootjatele rängalt mõjunud – põllumehed on piima müügist tänaseks saanud juba ligi 50 miljonit eurot kahju. Võrreldes Euroopa kolleegidega oleme olnud väga kannatlikud ja lootnud nii Euroopa Liidu kui meie enda valitsuse mõistlikele otsustele. Euroopa Komisjon on piimatootjaid vähesel määral aidanud, kuid Eesti valitsus on probleemi sisuliselt ignoreerinud,“ selgitas Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse liige Ann Riisenberg. Venemaa poolt 13 kuud tagasi kehtestatud impordikeeld EL-i toiduainetele on viinud Euroopa toiduturu tasakaalust välja. EL-i keskmine piima kokkuostuhind on juulikuu võrdluses aasta varasemast 19 protsenti madalam, Eesti piimatootjate jaoks on samal ajal toimunud 26-protsendine hinnalangus. EL-i keskmine piimahind on püsinud 30-32 sendi tasemel, samas kui Eesti tootjatele on makstud keskmiselt 23-25 senti. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liikme Mae Alviste sõnul said Eesti seakasvatajate suuremad probleemid alguse juba 2012. aasta kevadel, mil Venemaa sulges piirid Eesti elussigade sisseveoks. Möödunud aastal Eestisse jõudnud sigade Aafrika katk põhjustab Eesti sealihasektorile tõsiseid lisaprobleeme. „Täna vajavad kriisiabi nii sea- kui piimakarjakasvatajad, et ajutine turu madalseis ei hävitaks tulevikuks Eesti võimet varustada oma inimeste toidulauda ja halvendaks põllumeeste panust riigi majanduse jaoks üliolulisse toiduainete eksporti,“ ütles Alviste. Euroopa põllumehi koondava Copa-Cogeca hinnangul on Euroopa sealiha-, piimandus-, puu- ja köögivilja- ning veiselihasektor sattunud erakordselt raskesse olukorda, mille peamiseks põhjuseks on Venemaa üleöö kehtestatud impordikeeld. Olukord ei ole tekkinud põllumeeste süül, kuid põllumajandussektor maksab selle eest kõige kõrgemat hinda. Põllumajandussaaduste hinnad on allpool tegelikke tootmiskulusid, mis sunnib paljusid ettevõtteid tegevust lõpetama. Copa-Cogeca leiab, et Euroopa Komisjon on olukorra leevendamiseks astunud küll olulisi samme, kuid see ei kompenseeri kaugeltki tootjate hiiglaslikke kahjumeid. Põllumehed on langenud rahvusvahelise poliitika ohvriks. Jaeketid kasutavad omakorda ära farmerite nõrka positsiooni ning suurendavad oma kasumit. Copa-Cogeca nõuab muuhulgas suunatud meetmeid nende maade põllumeestele, kes kannatavad Venemaa ekspordikeelu tõttu kõige rohkem. Esmaspäevasel meeleavaldusel Brüsselis osalevad Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse liige Ann Riisenberg ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liige Mae Alviste. Eesti põllumehed korraldavad oma suure meeleavalduse järgmisel esmaspäeval, 14. septembril kell 14 Tallinnas Toompea lossi ees. Meeleavaldusele oodatakse arvukalt traktoritega põllumehi ja Eesti toidutootmise tuleviku pärast muretsevaid inimesi. “Toompeale ootame arvukalt põllumehi koos traktoritega. Meeleavaldus toimub kella 14-15 enne riigikogu avaistungit,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus BNS-ile. “Toompeal nõuame valitsuselt, et astutaks konkreetseid siseriiklike samme Eesti piima- ja sealihasektori olukorra stabiliseerimiseks,” lisas ta. Suurim etteheide on Sõrmuse sõnul see, et valitsus ja riigikogu pole leidnud võimalusi Euroopa Liidu (EL) tasemel kokku lepitud siseriiklike toetuste maksmiseks, mis jätab Eesti põllumehed võrreldes teiste riikide põllumeestega EL-i ühisturul ebavõrdsesse olukorda. “Siseriiklike toetuste maksmine lepiti kokku Euroopa Liidu tasemel ja nende eesmärgiks on kompenseerida meie tootjate madalamaid toetusi,” ütles Sõrmus. Siseriiklike toetuste maksmine on samas riikidele vabatahtlik. “Lisaks üleminekutoetustele, mille maksmine on antud kriisiolukorras vältimatu, on koheselt olukorra stabiliseerimiseks vaja anda ka erakorralist kriisiabi,” sõnas ta. “Kuna turu madalseis on tänaseks kestnud kaua, siis oleme reaalselt kaotanud ja kaotame veel suures mahus Eesti piima- ja seakarja,” tõdes Sõrmus. “Leiame, et peame leidma sarnaselt teiste riikidega võimalused, mis aitaksid meie tootjatel kriis ilma suuremate kaotusteta üle elada, et meie põllumajandust ei tabaks pikaajaline tagasilöök. Arvestades loomakasvatuse eripära pole võimalik tootmist hiljem taastada või võtab see väga palju aega,” märkis ta.   UU/BNS

Loe edasi

Maaelu uudiseid: põllumajanduskriis süveneb

Põllumajandusministeerium jätkab teisipäeval tööd maaeluministeeriumina, sest valitsus otsustas tänavu mais selle keskasutuse ümber kujundada. 

Loe edasi

Kaja Kallas: Tallinna Sadama juhtimine häbistab Eestit, aga Michal tagasi astuma ei peaks

Reformierakonna juhatuse liikme Kaja Kallase hinnangul määrib Tallinna Sadamaga seotud ulatusliku korruptsiooni kahtlustus ka Eesti riigi kui terviku mainet. “Nõukogu äriseadustiku järgi on äriühingu juhatuse üle järelevalvet teostav organ. Kui nõukogu midagi sellist tähele ei pannud, siis kindlasti on nõukogu tegevuses omad puudujäägid,” ütles Kallas BNS-ile. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Kallase sõnul mõjutab Tallinna Sadama ümber toimuv kindlasti ka Eesti riigi mainet tervikuna. “See on nii suure ulatusega korruptsioonikahtlus, et mul endal oli vähemalt tunnetus, et me oleme riigina sellisest faasist väljas,” sõnas Kallas. “Sellised juhtumid on pigem omased sellistele riikidele, mis ei ole veel meie arengutasemel. Selge on see, et kui selliseid asju ikka on, siis me veel ei ole seal, kus me tahaks olla,” nentis ta. Küsimusele, kas Kallase parteikaaslasest majandus- ja taristuminister Kristen Michal peaks ametist tagasi astuma, jäi Kallas vastuse võlgu. “Kristen Michal on olnud minister ju suhteliselt lühikest aega. Kui kahtlustuses on öeldud, et see on toimunud aastate vältel, siis olid seal teised ministrid palju pikemalt, näiteks Juhan Parts, kes oli ikkagi aastaid majandus- ja taristuminister,” sõnas ta. “Nii et selles suhtes ma võib-olla siin nii otsest seost ei näe,” lisas ta. Kahtlustuse kohaselt võttis Allan Kiil Tallinna Sadama juhatuse liikmena mitmeid miljoneid eurosid altkäemaksu ja Ain Kaljurand mitmeid sadu tuhandeid, ütles riigiprokurör Laura Feldmanis reedel pressikonverentsil. UU – BNS vahendusel

Loe edasi

Tallinna Sadama juhid peeti altkäemaksu kahtlusega kinni

Kaitsepolitseiameti töötajad pidasid kolmapäeval altkäemaksu võtmises kahtlustatavatena kinni AS-i Tallinna Sadam juhatuse esimehe Ain Kaljuranna ja juhatuse liikme Allan Kiili. Mõlemat meest kahtlustatakse suures ulatuses altkäemaksu võtmises mitme aasta jooksul. “Enne esmaste menetlustoimingute tegemist ei ole võimalik täpsustada kahtlustuse sisu ja altkäemaksuks saadud summa suurust,” märkis riigiprokuratuur BNS-ile. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Ühtlasi teostab kaitsepolitsei kolmapäeva keskpäeval nii Tallinna Sadama ruumides kui ka kahtlusaluste elukohtades läbiotsimisi. Samuti toimuvad läbiotsimised mitmes teises kohas. Altkäemaksu andmises kahtlustatavana on kinni peetud kolm inimest ning sellele kaasaaitamises veel kolm inimest. Ükski ettevõte praeguse seisuga kahtlustust saanud ei ole, lisas riigiprokuratuur. Kriminaalasja kohtueelset menetlust viib läbi kaitsepolitseiamet ja juhib riigiprokuratuur. Tallinna Sadama Nõukogu endine juht Neinar Seli ja praegune juht, reformierakondlane Remo Holsmer, väljendasid antud fakti kohta hämmingut. Majandus- ja taristuminisiter Kristen Michal katkestab seetõttu isegi puhkuse. UU – BNSi vahendusel

Loe edasi

Kodumaine pangandus taastub tasapisi

LHV Pank avas alates esmaspäevast pangaautomaadisvõrgustiku; plaanitud 10 automaadist üheksa paikneb Tallinnas ja üks Tartus. “Ja avasime oma esimese sularahaautomaadi meie Tallinna kontoris. Esimene kasutaja on LHV Panga juhatuse esimees Erki Kilu, kelle tegevus sai hästi dokumenteeritud. Järgmine avamine on Tallinna Kaubamajas,” teatas LHV sotsiaalmeedia vahendusel. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Kilu ütles esmaspäevasel pressiüritusel, et aasta lõpuni kavatseb pank tegutseda 10 pangaautomaadiga. Seejärel vaadatakse kas võib olla on vaja midagi ümber tõsta, juurde panna, kuskilt ära võtta, lisas ta. “Kaardimaksete vastuvõtmine ja pangaautomaadid on need teenused, millega me püüame uusi kliente võita,” sõnas Kilu. Kuna mitmed Skandinaavia pangad on Eesti turul oma teenuseid kokku tõmmanud ja isegi lõpetanud, näeb LHV Kilu sõnul selles enda jaoks uusi kasvuvõimalusi. Hetkel on LHV Pangal tema sõnul 70 000 klienti, kellest 55 000 on eraisikud ja 15 000 väikese ja keskmise suurusega ettevõtted. Kuna LHV Panga eesmärgiks on Kilu sõnul jääda sularahavabade ja väikese kontorite arvuga pangaks ning sularaha kontolepaneku teenust näiteks pangaautomaatide ristkasutussüsteemis ei olegi, viiski see oma automaatide võrgustiku rajamiseni. LHV automaadid asuvad Tallinnas LHV kliendikontoris, Tallinna Kaubamajas, Stockmannis, Solaris Keskuses, Kristiine Keskuses, Ülemiste keskuses, Pirita Selveris, Järve Selveris, Rocca al Mare Kaubanduskeskuses ja Tartus Tartu Kaubamajas. LHV automaatides on muuhulgas võimalik raha sisse ja välja maksta. LHV Group teenis esimesel poolaastal 8,1 miljonit eurot kasumit; pank teenis sellest 5,6 miljonit eurot, varahaldus 2,4 miljonit eurot ja Leedu äriüksus 400 000 eurot. UU – BNSi vahendusel

Loe edasi

Kreeka õppetund ehk kuidas aidata Euroopa rahanduskriisist välja

Kreeka laenusõltuvus kui lõputu pohmeluse edasilükkamine Kujutage, et korraldate mõnusa ja sõbraliku veiniõhtu oma 19-le sõbrale (täpselt niipalju on ka eurotsooni liikmeid). Hommikul ärgates avastate, et üks sõpradest (Kreeka) on suure pohmelliga elutoa diivanile tiksuma jäänud; ta soovib teilt peaparanduseks ühte õlut. Loomulikult toote te viisaka inimesena talle külmpapist õlle. Aga siis soovib ta teist ja kolmandatki õlut. Sel ajal kui teie ülejäänud sõbrad (Saksamaa, Prantsusmaa jt) tööd teevad, on õnnetu Kreeka langenud joomatsüklisse. Kas poleks loomulik valik lõpetada see allakäik ja anda õnnetule sõbrale hoopis klaas vett? Paraku selgub, et õhtul töölt naasvad ülejäänud sõbrad leiavad, et humaansem oleks vaesekest edasi joota ning lasta tal kassiahastuses vaevelda. Lepitakse kokku, et hädalist hoitakse kerge joomavine all. Nõnda avataksegi läbirääkimiste tulemusena taas uued õllepudelid ja nn. peo lõppu ei ole näha. Umbes nii võiks piltlikult kirjeldada Euroopas valitsevat arusaama kõrvuni võlgades olevast Kreekast ja tema laenuandjatest (peamiselt Saksamaa ja Prantsusmaa pangad). (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Rahvusliku valuuta eelised ilmnevad kriisis Samal ajal on Euroopas pead tõstmas ühtse rahandus- ja tsentraalse Euroopa Keskpanga poliitika vastaste (ehk euro-vastaste) alternatiivne vaade, mis rõhutab eelkõige rahvusliku valuuta ja rahvuslike keskpankade suurt poliitilist ja majanduslikku väärtust. Nimetatud vaadet toetab hästi Itaalia valitsuse tegevus 1970. aastate majandussurutise ajal, mil tööpuudus oli katastroofilisel kõrge. Valitsus nö. ostis ühiskonnale sotsiaalse rahu, seda raha trükkimise ja inimestele nominaalselt suurema palga maksmisega. Kaasnev inflatsioon oli hind, mida maksti kodurahu ja töökohtade eest. Rahvusliku valuuta (liiri) paindlik kursimuutus ehk devalveerimine toimis justkui süsteemi turvavõrk: kuna Itaalia valitsus kulutas toona rohkem kui tal oli, ja kuna palgad olid liiga kõrged, korrigeeris turg seda ning liiri väärtus langes. Oluline on seejuures asjaolu, et vastupidiselt tänasele Kreekale (kelle võlad on eurodes), olid Itaalia toonased võlad liirides ja võetud Itaalia enda keskpangast. Nii devalveeriti rahvusliku valuuta devalveerimisega ka võlga. Troika võimetus jõuda lahenduseni Kindlasti ei jää praegune Euroopa rahanduskriis viimaseks. Kuid tuginedes varasematele kogemustele, toob käesolev kriis varem või hiljem endaga kaasa uued valikud, mis muudavad oluliselt Euroopa Liidu senist nägu. Siiani on Euroopa rahanduskriisile püütud lahendust leida vanadele põhimõtetele tuginedes – Maastrichti kokkuleppega on püütud kõiki eurotsooni liimesriike allutada majanduspoliitiliselt ühtsete reeglite alla. Seda vaatamata liikmesriikide väga erinevale majanduslikule konkurentsivõimele ja sellest tulenevatele poliitilistele valikutele. Paradoksaalselt on ühtse Euroopa loomise visiooniga kaasas käinud põhimõtte, et kõik liikmesriigid on oma poliitilistes valikutes demokraatlikud ja suveräänsed. See aga tähendab, et kokkulepeteni ja tegelike otsuste tegemiseni jõudmine on tehtud praktiliselt võimatuks. Kokkuvõttes on see viinud Euroopa Liidu lõputute läbirääkimiste tsüklisse, kus näeme küll limusiinides läbirääkimistele saabuvaid poliitikuid, kuid ei näe kokkuleppeid. Raske on kokku lugeda kõiki (Kreeka vs troika ehkEuroopa Keskpank, Euroopa Komisjon ja IMF) läbirääkimiste voorusid, mis lõpevad alati sellega, et Kreeka saab järjekordse leevenduspaketi oma intressivõlgade tasumiseks tuumik-Euroopa pankadele ning annab vastu järjekordse katteta lubaduse teha eelarvekärpeid, müüa riigiettevõtteid ja viia ellu varem kokku lepitud reformid. Grexit oleks föderalistidele riskantne tehing Praeguseks on selge, et rahvusvaheline laenuandjate grupp ei suuda veel nii pea tõmmata kriipsu alla vaidlustele praktiliselt maksejõuetu Kreeka edasise saatuse üle eurotsoonis. Rahanduskriisi olemusse süvenenud poliitikud teavad juba ammu, et kriisile tegeliku lahenduse leidmiseks ei piisa vaid kokkuleppest Kreekaga. Vaja on lahti võtta kogu eurotsooni ja Euroopa Liidu toimimise aluspõhimõtted. Kuid selle Pandora laeka avamine tähendaks kogu senise Euroopa Liitu koos hoidva ideoloogia ümberdefineerimist. Tõenäosus, et Kreeka lahkub eurotsoonist on muidugi õhus ning majanduslikult elaksid Euroopa pangad ja riigid selle kindlasti üle, kuid liberaalsetel väärtustel tuginev tuumik-Euroopa ei saa ideoloogilistel põhjustel sellega nõustuda. Kardetakse, et Euroopa killustub, langeb sisetülide küüsi ja nõrgeneb globaalses konkurentsivõitluses pöördumatult. Kreeka maksejõuetuse aktsepteerimisega ja väljaviskamisega eurotsoonist peaksid föderaalse Euroopa suunas liikujad tunnistama, et Euroopa Liitu tervikuna haarav ühisraha ja tugeva liidu loomise idee on läbi kukkunud. Kreeka väljumine eurotsoonist lööks kummuli seni toiminud müüdi, et ühise raha, vabalt liikuva kapitali ja ühtsete siseturu reeglite abil on võimalik tagada ühetaoline majandusareng ja elatustase kogu Euroopas. Euroopa Liiduga liitudes oli Kreeka elatustase ligi 75% Euroopa keskmisest. Vahepealsed buumiaastad kergitasid küll Kreeka majandusnäitajad Euroopa keskmisele lähemale, kuid nüüdseks, võlgade tagasimaksmise ajaks, ähvardab Kreekat samale elatustasemele langemine, mis oli riigis 1980.aastatel. See omakorda tähendab, et vaatamata kolm dekaadi kestnud integratsioonile ja ühise majandusruumi loomise püüdlustele, konvergents Euroopas ei toimi. Jõukam osa Euroopast jääb jõukamaks ka edaspidi ning perifeeria ei suuda oma positsiooni parandada. Niisugune tõdemus on aga laastav ühtse Euroopa loomise liberaalsetele ideoloogidele. Antud olukorras on kaheldav, kas euro jääb üldse püsima. Liidrite kaks ideed kriisist väljumiseks – Kerneeuroopa vs Centralregierung   Põhimõtteliselt sõltub euro kriisist väljumine ja edasine saatus sellest kumb poliitiline visioon jääb domineerima. Kas Belgia endine peaministri Guy Verhofstadt ja teiste liberaalide visioon föderaalsest Euroopast, mis võtab tsentraalse kontrolli alla kõikide liikmesriikide maksu- ja eelarvepoliitika, või realiseerub konservatiivsem nägemus, mida esindab näiteks Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble. Sakslaste nägemuse kohaselt tuleks eurotsooni ja Euroopa Liidu edasiste arengute juures lähtuda Saksamaa ja talle majanduslikult sarnaste riikide ehk nn. tuumiku vajadustest ning luua kahekiiruseline Euroopa. Kahekiiruseline Euroopa 1994. aastal, mil Euroopa Liitu kuulus vaid 12 liikmesriiki, avaldas praegune Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble raporti, milles ta tutvustas ideed tugeva tuumik-Euroopa loomisest (Kerneuropa). Tema sihiks oli juba siis luua tugeva Saksamaa majanduse ümber temaga kiiremini integreeruv riikide ühendus. Kuna majanduslikult tugevamatel riikidel on ühisosa lihtsam leida, nende vajadused ja probleemid on sarnased, siis integreeruks selline tuumik vastavalt oma majanduslikele ja poliitilistele ühistele huvidele kiiremini kui ülejäänud liikmesriigid. Hiljem liitus kahekiiruselise Euroopa idee eestkõnelejatega ka Prantsusmaa poliitiline ladvik. Alates sellest ajast on pidevalt kõneldud kahekiiruselise Euroopa Liidu loomisest. Idee põhineb sellel, et tugevat majanduslikku ja poliitilist integratsiooni soovivatel riikidel tuleks võimalda kiirem integreerumine. Tuumiku vajadustega mitte haakuvatel liikmesriikidel aga võimaldataks areneda ja integreeruda omasoodu. Nn. teise ringi liikmed saaksid alati osaleda ühtsel siseturul – see oleks ka tugevamatele majandustele alati kasulikum – ja vajadusel harrastada lõdvemat eelarvedistsipliini. Neil ei oleks aga tuumikuga sama valuutat ega sõnaõigust takistada tuumik-Euroopal majanduslikult kiiremini integreerudavõi oma finantsdistsipliini kehtestada.   On vana militaartõde, et rühm liigub sama kiiresti nagu selle kõige aeglasem liige. Euroopa Liidu põhimõte ongi siiani olnud liikuda ühiselt edasi ühtsete reeglite lusel, seda vaatamata aeglasemalt arenevale perifeeriale. Tõenäoliselt oleksid Saksamaa ja Prantsusmaa ilma Inglismaa vastuseisuta juba ammu loonud eraldi reeglid majanduslikult tugevama tuumik-Euroopa ja nõrgema ääremaa tarvis. Kuid poliitilistel ning ideoloogilistel põhjustel ei ole sel lastud juhtuda. Kahekiiruselise Euroopa idee peamiseks vastuväiteks ongi selle vastuolu ühtse Euroopa ideaaliga. Ometi on ka praeguses Euroopa Liidus, Schengeni ruumis ja ühisel siseturul toimetavaid liikmesriike, näiteks Inglismaa, Rootsi ja Poola, kes pole euroalas ja ajavad oma rahandusning fiskaalpoliitikat. Rahanduskriisi juured on panganduskeskses majanduspoliitikas Euroopa probleemiks on reaalmajanduse asemel liigne keskendumine pankadele Lisaks ideoloogilistele takistustele on Euroopa rahanduskriisi oluliseks probleemide allikaks pangandusekeskne majanduspoliitika. Seda, et pankadel on suur mõjuvõim Euroopa arengu ja valikute üle näitab kasvõi asjaolu, et 2008. aastal Euroopat tabanud finantskriisist on võitjatena väljunud eelkõige pangad. Euroopa Liidu tuumikriikide ja Euroopa Keskpanga finantspoliitika peamiseks eesmärgiks on olnud suurte pankade päästmine ning see on neil ka õnnestunud. Selle tulemusena toimub aga rikkuse pidev kontsentreerumine väheste pankade kätte, inimeste tegeliku elatustaseme langemine ning ääremaa arengu pidurdumine. Pankade reservid on praegu rekordsuured, kuid pangad ei anna laenu ettevõtetele, sest jätkuvalt on pankadel kasulikum spekuleerida finantsturgudel. Kui aastakümned tagasi oli normaalne, et 90% pankade laenudest läks reaalmajandusse ja ettevõtetele, siis nüüd on olukord vastupidine – ligi 90% pankade rahast suunatakse jätkuvalt rahaturgudele ja mull muudkui paisub. Tuleb aru saada, et ainult pankade kaudu ja null-intressi abil ei ole võimalik Euroopas probleeme lahendada. Null-intressi-poliitika probleemiks on just see, et puudub reaalne kasu toodangu või tööhõive näol. Viimaste puhul on eelduseks hoopis reaalsed investeeringud ja kulutused, mis peavad kusagilt tulema. Keegi, kas erasektor või avalik sektor, peab need kulutused tegema. Senine tarbijate kulutustel põhinenud majandusbuum ei saa aga enam senisel kujul korduda, sest lisaks riikidele on suurtes võlgades ka majapidamised. Niikaua kuni Euroopa Liidu valitsused on otsustanud, et peavad kuuluma ühtsesse eurotsooni ja tegutsema ühtsete reeglite järgi ja keelavad kulutamise, oleme olukorras, kus Euroopa rahandus- ja majandussüsteem ei parane, vaid liigub vaikse hääbumise suunas. Euroopa finantskriisile  saab lahendust tuua vaid uus poliitika, mis keskendub pankade päästmise asemel Euroopa Liidu toimimise põhimõtete ümbermõtestamisele ja  loob eeldused inimeste heaolu tegelikuks paranemiseks. Seega ongi peamine väljakutse luua uus poliitika, mis suudaks aidata mitte pankasid, vaid pigem kodu ning töö kaotanud inimesi. See aga tähendab omakorda, et tuleb lõpetada pankade ületoitmisele keskendunud Euroopa majanduspoliitika, tuleb lõpetada Euroopa majandusliku ja poliitilise juhtimise tsentraliseerimine. Majandusse tuleb tuua uut hapnikku sisetarbimise turgutamise kaudu, eelkõige Euroopa äärealadel, teha euroreform, mille käigus  taastada nõrgema konkurentsivõimega riikide rahvuslikud valuutad või luua kahekiiruseline Euroopa; taasavastada rahvusriigid.    

Loe edasi

Rahandusminister Sester Riigikogule: Kreeka on selle abipaketi maksmisel jätkusuutlik

Täna kinnitab Riigikogu suure tõenäosusega järjekordse kümnetesse miljarditesse ulatuva abipaketi tingimused Kreekale ning Euroopa varustab Kreekat järjekordse uue laenupaketiga. Samal ajal on arusaamatu kuidas Kreeka majandus sellest elavneb, sest suur osa Kreekale plaanitava kolmanda abipaketi vahenditest läheb juba olemasolevate võlgade teenindamiseks. Kuigi uus programm on  32-aastase maksepuhkusega ning väga sümboolse intressiga, kasvavad Kreeka makseraskused ja eurotsoonist lahkumise tõenäosus iga päevaga ning võetud võlgade mahakandmine võib Eestile tähendada kümneid miljoneid eurosid kaotatud raha. Juba täna peavad paljud Kreeka probleemidega lähemalt kursis olevad inimesed laenude maha kandmist tõenäoliseks. Samal ajal kipub Eesti valitsus seda võimalust siiani alahindama. Eesti Panga asepresident Madis Müller ütles, et riskide realiseerumisel võib Eesti Pank saada kuni 50 miljonit eurot kahju. Eestile on kahju ka EFSFi ja ESMi tagatiste kaudu, mis on aga pikaajaline garantii ega pruugi minna kohe realiseerimiseni. Kuid rahandusminister Sester  kinnitas täna Riigikogule: Kreeka on selle abipaketi maksmisel jätkusuutlik UU (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery);    

Loe edasi

Merkeli sõnul puudub garantii Kreeka kolmanda abipaketi õnnestumiseks

Isegi Kreeka kolmanda laenupaketi peamise eestvedaja Saksa kantsleri Angela Merkeli sõnul puudub garantii Kreeka kolmanda abipaketi õnnestumiseks, ent kokkuleppest kinnipidamise korral suudab Ateena loodetavasti majanduskriisist väljuda, ütles Merkel pühapäeval Saksa telekanalile ZDF. Eurotsooni rahandusministrid kiitsid reede õhtul heaks Kreeka kolmanda abipaketi suurusega 86 miljardit eurot. Varem reedel oli sellele heakskiidu andnud Kreeka parlament. Paketile peavad heakskiidu andma mõnede riikide nagu Saksamaa, Hollandi ja Eesti parlamendid. Saksa parlament hääletab selle üle kolmapäeval, Eesti oma aga homme. Arvatakse, et sotsiaaldemokraatide häältega surutakse abipakett läbi, kuid Merkel on sunnitud võitlema tugeva siseopositsiooniga omaenda erakonna sees. Isegi üks Merkeli varasem suur pooldaja Wolfgagn Bosbacher on ütles, et Euroopa euroala riigid ostavad jälle juurde natuke aega väga-väga suure summa eest. Merkel ütles, et ehkki Kreeka laenude tagasimakse tähtaegade pikendamine ja intressimäärade muutmine võib kõne alla tulla, on võla kustutamine välistatud. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Ateena peab tegema 20. augustiks Euroopa Keskpangale 3,4 miljardi euro suuruse laenu tagasimakse. Kreeka on saanud alates 2010. aastast Euroopa Komisjonilt, IMF-ilt ja Euroopa Keskpangalt karmide kokkuhoiumeetmete eest 240 miljardi euro väärtuses kaks abipaketti. Juulis andsid kreeditorid Kreekale seitsme miljardi euro suuruse nn sildlaenu. Paljud Eesti opositsioonipoliitikud ei toeta samuti Kreeka kolmandat abipaketti ja leiavad, et see on kahjulik rahapõletus kodumaise heaolu arvelt, kuid koalitsiooni teerull võib teisipäevasel istungil asja ilmselt läbi suruda. Konservatiivid ei ole rahul, et eelnõu menetelemine on ette valmistatud kiirkorras ja Riigikogu head tava rikkudes. Parlamendi vähemusele pole antud piisavat aega abipaketi eelnõuga tutvumiseks ja kaaluka otsuse tegemiseks. UU – BNS vahendusel

Loe edasi

Konservatiivne Rahvaerakond otsib Arvamusfestivalil ekspertidega lahendust kriisile põllumajanduses

Laupäeval, 15.augustil algusega kell 12.00 otsivad tunnustatud põllumajanduse eksperdid Arvamusfestivalil Konservatiivse Rahvaerakonna poolt korraldatud arutelul parimat lahendust Eesti põllumajanduse arenguks. Võimalike arenguteede ja valikuvõimaluste üle arutlevad Eesti Maaülikooli professor Rando Värnik, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus, Eestimaa Talupidajate Liidu juhatuse aseesimees Leho Verk. Vestlust juhib konsulent ja MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistuse juhatuse liige, Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees Merry Aart. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Merry Aart: „Eesti põllumajandus on hetkel keerulises seisus: kas see on kriis või oleme juba jõudnud katastroofieelsesse seisu? Kas riigil on olemas põllumajandusvaldkondade (nt sealiha- ja piimatootmine) strateegiad ning kavad kriisiolukordades käitumiseks? Sajad töökohad on juba kadunud, kui palju kaob veel? Millised võiksid olla lahendused? Kas jõuame selleni, et meie endi põllumajandustoodang väheneb mahus, mis muudab meid sõltuvaks Euroopa Liidu toidutootjatest või säilitame siiski omamaise põllumajanduse ning suudame toita oma inimesed ja jääda ka põllumajandustoodangu eksportijateks?“ Põllumajanduse tulevikku lahkav arutelu toimub Arvamusfestivalil Eesti Rahva erakonna eestoa nime kandvas Konservatiivse Rahvaerakonna telgis. Kõik, kel Eesti põllumajanduse hea käekäik südameasjaks, on oodatud kaasa mõtlema ja arvamust avaldama. UU

Loe edasi

Georg Kirsberg: Ettevõtjad loodavad kasumi nimel immigrantide abil palku langetada

Riigile ja elanikele mitme miljardi euroste võlgade tekitamise eest sai Mart Laar Milton Friedmani auhinna, Jürgen Ligi Euroopa parima rahandusministri tiitli ja Andrus Ansip suisa Euroopa Komisjoni asepresidendi sooja koha. Populism Eesti poliitikas on jõudnud enneolematule tasemele. Kõigepealt lubati meid Euroopa viie rikkama hulka viia ja nüüd siis uueks Põhjamaaks. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Kummaline on aga see, et samal ajal kui Eesti väga vaese riigina jõudsalt viie rikkama hulka trügib, tegi väga rikka riigi Hollandi kuningas Willem-Alexander teatavaks, et heaoluriik on läbi. Ta ütles, et riik ei ole enam võimeline oma kodanike eest hoolitsema ning edaspidi peab igaüks ise vaatama, kuidas hakkama saab. Põhjuseks asjaolu, et “heaoluriik loodi mehhanismidega, mis on praegusel ajal jätkusuutmatud”.Huvitav siis, miks nad varem toimisid, kuid enam mitte? Heaoluriik loodi Euroopasse pärast II maailmasõda järgmiste meetoditega: tugev tööstussektor, tugev teadus ja haridus, tugev põllumajandussektor, tugev riik (mis kontrollis finantssüsteemi ja tagas töölistele õigused ning miinimumpalga), mõõdukas ühisomand (nii riigiomandi  kui ka ühistulise omandi vormis) ja rangelt piiratud immigratsioon. Tasud teenete eest Neid heaolu toonud mehhanisme hakati 1980ndate algul Euroopa populistlike poliitikute poolt järk-järgult likvideerima. Riiklikud suurettevõtted ärastati. Sellega kaotas riik omanikutulu, mille korvamiseks kergitati rahva makse ning suurendati riigivõlga. Tugev riik tehti nõrgaks. Kontroll finantsasjade üle anti kommertspankade kätte. Vähendati riigi võimekust sekkuda tööliste palkade ning töötingimuste osas. Lisaks avati piirid kolmanda maailma riikidele, mis on toonud kaasa tohutu sotsiaalse koormuse kogu ühiskonnale. Immigrandid kurnavad Euroopa riikide sotsiaalsüsteemi ning langetavad dumpingu kaudu palkasid. Seda kõike nimetatavad “edumeelsed” poliitikud  liberaalseks kapitalismiks, mis suurt majanduskasvu toob. Nüüd siis tunnistas Hollandi kuningas, et tema eelkäijate 30 aastat kestnud töö tulemina ongi heaoluriik likvideeritud. Eestis hakati 1991. aastal heaoluriiki üles ehitama kohe selle lammutamise kaudu. Heaolu loov mudel tembeldati paariaks ning võeti kasutusele Friedmani stiilis “edumeelne” kapitalism. Selle tulemusena on siis viimase 25 aastaga omavalitsuste ja keskvalitsuse võlg viidud nullist 2,8 miljardi euroni ning inimeste ja firmade laenud nullist u 20 miljardi euroni. Sellele lisandub veel “ratsionaliseerimise poliitika” ehk siis töökohtade koondamine, mis on kaasa toonud suure töötuse ja majanduspõgenike arvu. Eesti on sisuliselt sama nurjunud riik nagu Argentiina, natuke paremini läheb meil sellepärast, et meil on elanikke vähem ja Soome ning Rootsi on lähemal. Mart Laar sai selle eest 2006. aastal Milton Friedmani auhinna, pool miljonit USA dollarit  preemiat ning võimaluse istuda aasta aega Swedbanki nõukogus.  Jürgen Ligi sai selle eest Euroopa parima rahandusministri tiitli. Siim Kallas sai kah päris pikalt Brüsselis tähtsa koha peal istuda ning zampolit Ansip sai lausa Euroopa Komisjonis asepresidendiks. Nüüd on siis Eesti jõudnud sinnamaani, et seni niigi “edukale” majanduspoliitikale lisatakse uus kasvufaktor: võõrkultuursete inimeste massiline sissevool. Eesti võimuerakonna liidrid Urmas Paet ja Siim Kallas on mõlemad lubanud selle kaudu majanduskasvu juurde luua. Paet tegi suisa teatavaks, et Põhjamaade majandusliku eduloo põhjus on olnud piiramatu immigratioon, ning et kui Eesti tahab saada Põhjamaaks, tuleb meil sama meetodit rakendama hakata. Enam ei ole tegemist  populismiga, vaid juba idiotismiga. Samasugune absurd nagu eksrahandusminister Ligi lubadus, et ESM ratifitseerimine, millega me anname Kreekale 1,3 miljardit eurot, hakkab meile  kasu tooma. Tänaseks oleme pidanud selle kasu kinnimaksmiseks juba enda riigivõlga suurendama. Kui ESM projekt läks meile maksma “vaid” 1,3 miljardit eurot, siis Paeti majanduskasvu projekt juba tunduvalt rohkem. Populismi poolt on Eesti valija seni kergesti mõjutatav olnud, eks näis, kas langeb ka idiotismi ohvriks. Sandikopikate eest orjaks Rimi personaliosakond on juba saanud käsu kõik töötajad pagulaste vastu välja vahetada. Haapsalu uksetehase omanik Koit Uus on loonud MTÜ pagulaste toetuseks. Ka tema kavatseb Eesti rahva vallandada moslemite ja muude immigrantide kasuks. Pole vaja märkidagi, et kõik ettevõtjad on vägagi huvitatud palgafondi arvelt oma isikliku kasumi  suurendamisest. Pole mingit kahtlust, et väga paljud eestimaalased kaotavad juba lähemas tulevikus oma töö või siis saavad suure palgalanguse osaliseks. Siinkohal oleks aeg hakata tõsiselt mõtlema klišee peale “kas me sellist Eestit tahtsimegi?” Sotsialism on tänasel päeval endiselt sõimusõna, kapitalism õige sõna. Küsimus on aga selles, kas Eesti rahvas on õigesti aru saanud, mis on kapitalism. Kas inimene, kes sandikopikate eest tööl käib, on kapitalist? Ei, tema on ori. Kapitalist on töökoha omanik, kes tööliste pealt omanikutulu teenib. Kapitalistlikus süsteemis on edukas see, kellel on omandõigused, kes saab osa omanikutulust. Lääne-Euroopa heaoluühiskondades olid ka tavakodanikel läbi riikliku ja ühistulise omandivormi  omandiõigused tootvale majandusele. Sellest tulid ka kõrge keskmine palk ja pensionid. Tänaseks on need omandiõigused riigi õhukeseks lihvimise tulemusena likvideeritud ning antud üksikute väliskapitalistide kätte. Eesti ei ole kapitalistlik riik, Eesti on osa mõne teise riigi, näiteks Rootsi, Soome, Saksamaa, kapitalistlikust süsteemist, etendades vaid odavtööjõu rolli. Kui meie tööjõuturule lisandub nüüd konkurentsi pakkuma kolmanda maailma odavtööjõud, toob see kaasa veelgi suurema elatustaseme languse. Pangad suretavad kapitalismi Isegi kommunistid olid targemad kapitalistid kui meie “eduloo” toojad. Juba marksismi klassikud on öelnud, et kui pangandus hakkab käsutama majandust, siis sureb kapitalism. Seda kõike nägi ette ka USA kolmas president Thomas Jefferson: “Kui Ameerika rahvas lubab kunagi oma rahaasjade üle otsustada erapankadel, kõigepealt inflatsiooni ja siis deflatsiooni kaudu, riisuvad nendes oludes kasvavad pangad rahvalt nende vara, kuni nende lapsed ärkavad kodututena. Usun, et pangad kujutavad meie iseseisvusele suuremat ohtu kui palgaarmeed.” Samal arvamusel on ka Tiit Vähi, kes nentis, et globaliseerumine on Eestile ohtlikum kui Venemaa tank. Meie riigiisad lipitsevad muidugi kolonistide ees samamoodi nagu mõisate päevil. Ärma Toomas andis 2011. a. Swedbanki juhile Michael Wolfile Maarjamaa Risti teenetemärgi – selle eest, et Swedbank eestimaalasi ekspluateerib, siit aastas sadu miljoneid eurosid välja viib ning masu päevil hulgaliselt eestlasi kodutuks jättis. Kas Ilves on kapitalist? Ei, Ilves on kapitalisti tööriist – vanaaegse nimetusega kubjas.  

Loe edasi