Poliitika

Eesti eurosaadikute hääletus on vastuolus valitsuse immigratsioonipoliitikaga

Esmaspäeval teatas siseministeerium, et Eesti ei toeta üleeuroopaliste kvootide kehtestamist sisserändajate vastuvõtuks. Seevastu võeti aprilli lõpul europarlamendis vastu kvootide kehtestamist toetav resolutsioon, mille poolt hääletas Eesti kuuest eurosaadikust viis.

Loe edasi

Euroopa Komisjon esitab immigratsioonikvoodid kolmapäeval

Vahemerd ületavate immigrantide ja põgenike massilises tulvas on Euroopa Komisjon kolmapäeval, 13. mail esitamas plaani 28 Euroopa Liidu liikmesriigile immigratsioonikvootide kehtestamiseks, teatab YLE. Plaan tähendab, et illegaalseid immigrante jagatakse kõigi Euroopa Liidu riikide vahel. Kõik euroliidu riigid ei näi siiski komisjoni plaaniga vaikides leppivat. Näiteks Ungari peaminister Viktor Orbán on immigratsiooniteemal korduvalt sõna võtnud ja nimetab kvootide kehtestamist “hullumeelseks”. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Soomes pole valitsuskõnelused veel läbi, ja kuigi keegi pole immigratsiooniteemat veel kommenteerinud, tähendab Põlissoomlaste kaasamine koalitsiooni, et Soome suure tõenäosusega selle plaaniga ei nõustu. Euroopa Komisjoni traditsioon on aga rahvaste arvamusest ülesõitmine ja kvootide läbisurumises pole neilt head oodata. Komisjoni esimees Jean-Claude Juncker kinnitab: “Euroopa Liidul on vaja alalist süsteemi, et jagada vastutust suure hulga põgenike ja varjupaigataotlejate eest liikmesriikide vahel.” Väidetavalt on kvootide kehtestamine Junckeri isiklik ambitsioon Euroopa Komisjonis. Kahjuks on nii Saksamaa kui ka Itaalia selle plaaniga juba nõustunud.

Loe edasi

Koalitsioonivalitsus ei hooli inimestest

Maksupaketi heakskiitmisega, näitas suurte rasksutega kokku klopsitud Taavi Rõivase koalitsioonivalitsus, et ei esinda kellegi huve peale iseenda. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond lubas jätkata aktiivset kampaaniat maksutõusude takistamiseks nii parlamendis kui avalikkuses, kuna plaanitavad maksutõusud kahjustavad nii reakodanikke, ettevõtlust kui lõppkokkuvõttes ka riigi enda tulu. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); „Toonitame veelkord, et mitte ükski võimuerakond ei lubanud enne valimis taolisi maksutõuse, seega ei ole nende kehtestamiseks olemas ka rahva mandaati ning tegemist on silmapaistvalt halva poliitilise kultuuriga,“ ütleb erakonna aseesimees ja Riigikogu rahanduskomisjoni liige Martin Helme. „Maksutõusud toovad keskmisele perele kaasa märkimisväärselt suuremad igakuised kulud, kui mistahes koalitsiooni lubadused hüvede näol. Kasvab mitte ainult sõidukulu nii era- kui ühistranspordis vaid ka kodukütte kulu, aga samuti toidukorvi ja kõige muu hind. Toit, kodusoe ja bensiinikulu moodustab aga keskmise pere eelarvest absoluutse enamuse, kui kõik need korraga kasvavad, tähendab see inimeste ostujõu järsku vähenemist,“ lisas Helme. Riigieelarve laekumiste seisukohalt on oluline, et planeeritavad aktsiisitõusud kahjustavad eesti majandust, väike- ja maaettevõtete surve alla jäämise tõttu on oodata tööpuuduse kasvu, Eesti konkurentsivõime halvenemise tõttu on oodata ekspordi kahanemist, mis tähendab samuti töökohtade kadu. Kaugemas plaanis halveneb meie investeerimiskliima. Käibemaksu tõstmise tõttu turismisektoris on oodata väga olulise eksportiva majandusharu löögi alla jäämist. Seega on oodata suurema maksutulu asemel hoopis maksulaekumiste vähenemist ning riigieelarves mitmete kuluridade (transpordi doteerimine, operatiivsõidukite kütusekulu, avalike hoonete kütmine) suurenemist, samuti on selge risk, et suurenevad mitmed tööpuudusest tingitud riigieelarvelised kulud sotsiaalsfääris. „On oht, et maksutõusude tagajärjel antakse küll tugev hoop eesti majandusele, kuid reaalset eelarvetulude kasvu ei tulegi,“ selgitab Helme. Olukorras, kus praktiliselt mitte ükski ühiskonnagrupp ei võida plaanitud maksutuludest jääb Konservatiivsele Rahvaerakonnale täiesti arusaamatuks, miks valitsus avaliku arvamuse, varasemate lubaduste ja majandusloogika vastaselt ikkagi jätkab maksupaketi läbi surumist. „Meie jaoks on ilmne, et praegune valitsus ei esinda Eestis sisuliselt mitte kedagi peale iseenda. See ei ole eesti rahva huvide eest seisev valitsus,“ tõdes Helme.  

Loe edasi

Eestil puudub valmisolek tsiviilelanikkonna kaitseks

Riigikogu infotunnis 6.mail vastas saadikute arupärimistele peaminister Taavi Rõivas. Konservatiivide fraktsiooni saadik Mart Helme esitas talle küsimuse tsiviilelanikkonna kaitsest võimaliku sõjalise konflikti korral: „Me näeme, et sõda ei jäta tsiviilelanikkonda puudutamata mitte mingil juhul. Kui suur on Eesti Vabariigi valmisolek, et tagada elanikkond varjenditega sõjalise konflikti puhul? Kui suured on riigi varud, et tagada elanikkond – protsentuaalselt, ma mõtlen – toidu, vee, hügieeni- ja meditsiinivahenditega? Peaminister Rõivas vastas, et Eesti Vabariik teeb kõik selleks, et sõda ei tuleks ning Eesti inimesed saaksid ennast oma kodumaal kindlalt tunda. Tema meelsest on tõsi ka see, et laiapindne riigikaitse tähendab, et igaüks saab oma rollist aru ja oskab ka erinevate ohtude korral käituda. Rõivase sõnul ei ole ta nõus sellega, et elanikkonna kaitse aluseks peab riik omama ilmtingimata tuhandeid varjendeid „Ma usun, et kõige parem elanikkonna kaitse on see, et inimesed on hästi informeeritud sellest, kuidas tegutseda, kuidas toime tulla. Aga ma veel kord rõhutan, et Eesti riik ei valmistu sõjaks, vaid teeb kõik selleks, et sõda ei tuleks. Eesti on hästi kaitstud. Meie oma kaitsevägi on väga tugev, mida kinnitab ka praegu käimasolev õppus Siil“ (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Peaministri kõrvalepõiklevast vastusest selgub, et mingeid konkreetseid meetmeid tsiviilelanikkonna kaitseks tarvitusele võetud pole. Ei varjendite, evakuatsiooniplaanide ega varude osas. Loota lihtsalt sellele, et sõda ei tule on küll ilus lootus, aga ei anna mingeid kindlaid tagatisi. Meie lähinaaber Läti näiteks panustab lootmise asemel reaalsesse tsiviilkaitsesse ja on taastanud paljud nõukogudeaegsed varjendid. Meil on aga viimased täiesti käest ära, kommenteeris Uutele Uudistele Riigikogu Riigikaitsekomisjoni liige Mart Helme. UU

Loe edasi

Konservatiivid hääletasid valimisea langetamise vastu

Täna võeti Riigikogu täisistungil 62 poolthäälega (vaja oli 61) vastu Põhiseaduse muudatus, mis lubab langetada kohalikel valimistel valimisea 16nda eluaastani. Kõik EKRE fraktsiooni liikmed ja kolm Riigikogu Vabaerakonna saadikut hääletasid selle seaduse vastu. Sellega näitas Vabaerakond, et neil pole ühtset seisukohta paljudes küsimustes ja puudub kindel joon oma poliitika elluviimiseks. Osa saadikuid, peamiselt Keskerakonnast, aga ei hääletanud üldse, demonstreerides oma kummalist suhtumist parlamenditöösse.

Loe edasi

EKRE esitas ministritele kolm arupärimist

Esmaspäevasel Riigikogu istungil esitasid Konservatiivse Rahvaerakonna parlamendisaadikud oma fraktsiooni poolt valitsusliikmetele kolm arupärimist. Need puudutavad immigratsiooni Eestisse, Ukraina sõjapõgenike küsimusi ja Šveitsi poolt Baltimaadele pakutavaid tanke. Esimene arupärimine on adresseeritud peaminister Taavi Rõivasele ja puudutab Euroopa Liidu lõunapiire tabanud immigratsioonilainet. Rahvuskonservatiivid esitasid Rõivasele kuus küsimust, soovides teada, mida on arutatud immigratsiooni puudutavatel Euroopa Liidu kõnelustel ja milliseid kohustusi on Eesti endale võtnud. Samuti nõutakse Rõivaselt vastust, miks illegaalseid immigrante nimetatakse põgenikeks. Arupärimise andis üle fraktsiooni esimees Martin Helme. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Teise arupärimise andis üle piirivalvekolonel Uno Kaskpeit. Välisminister Keit Pentus-Rosimannuselt soovitakse selgust, kas Eesti ametiasutused kontrollivad meile saabuvate Ukraina kodanike dokumentide autentsust ning kas üleüldse on olemas mingid printsiibid ja eelarve, kui palju Ukraina põgenikke on planeeritud Eestisse võtta? Samuti seda, kas uuritakse saabunud põgenike meelsust, kas nad toetavad Venemaa agressiooni või on Ukraina territoriaalse terviklikkuse poolt? Koalitsioonileping näeb ette Eestile raskesoomusmanöövri võimekuse (tankid) loomist, aastaks 2022. Kolmas arupärimine uurib, kas ei tuleks seda teha tunduvalt varem, juba sellel ja järgmisel aastal. Kuna EKRE fraktsiooni andmetel on Šveits valmis pakkuma Baltimaadele sisuliselt kohaleveo hinnaga tanke Leopard 2A4, küsitakse kaitseminister Sven Mikserilt, kas Eesti käsitleb seda pakkumist. Erakonna esimehe, Riigikogu Riigikaitsekomisjoni liikme Mart Helme üle antud arupärimise kohaselt oleks Eestil võimalik saada vähemalt 40 tanki. Kõik kolm arupärimist on allkirjastatud seitsme EKRE riigikogulase poolt. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt tuleb ministritel arupärimistele vastata kahekümne istungipäeva jooksul. UU

Loe edasi

Maksutõusuvastane protest tõi Tartus välja tuhatkond inimest

Reedel toimus Tartus Raekoja platsil meeleavaldus valitsuse kavandatava kütuseaktsiisi tõusu vastu. Noorteliikumise Sinine Äratus korraldatud üritusest võttis osa tuhatkond protestijat. Kõnekoosoleku avas Ruuben Kaalep, kelle sõnul valitsuse majanduspoliitika “ei ole enam ühe käega võtmine ja teisega andmine. See on juba ühe käega võtmine ja teisega samuti võtmine.” Tema järel kõnelesid jurist Aare Pällin, EKRE Tartu ringkonna esimees Indrek Särg ja Riigikogu liige Henn Põlluaas. Kõigist sõnavõttudest jäi kõlama rahulolematus nii kütuseaktsiisi tõusuga kui Reformierakonna pikaajalise ülbe ja hoolimatu riigijuhtimisstiiliga üldisemalt. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Pärast pausi võttis sõna ka Rahva Ühtsuse Erakonna esindaja Silver Kuusik. Hanguga lavale tulnud Kuusik nõudis valitsuse tagasiastumist. Muusikaõpetaja ja EKRE liige Tõnu Sepp seevastu esitas oma pöördumise valitsuse poole regilaulu kujul. Suur osa protestijaid laulis Sepa sõnu kooris kaasa. Lisaks kõnelesid Tartu linnavolikogu liige Imre Mürk ja Riigikogu liige Jaak Madison. Kõlama jäi, et aktsiisitõus ja sellest tulenev mõju majandusele lööb kõige rängemalt just maapiirkondi. Sinine Äratus kogus meeleavalduse ajal ka rahva arvamusi väljakul ringelnud kasti. Plaanis on osa neist edastada ka valitsusele.

Loe edasi

Konservatiivid nõuavad piirilepingule Riigikohtu ekspertiisi

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Riigikogus saatis Õiguskantslerile avalduse, milles palus algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse Riigikohtus seoses Eesti- Vene piirilepingu mittevastavusega Eesti Vabariigi Põhiseadusele.

Loe edasi

Tartlased protestivad reedel aktsiisitõusu vastu

Pärast 26. aprillil Toompeal toimuvat meeleavaldust on järgmist suuremat aktsiooni oodata reedel, 1. mail Tartus, teatab noorteliikumine Sinine Äratus. Protesti eesmärk on näidata Taavi Rõivase valitsusele, et kütuseaktsiisi tõstmine on rahva seas tekitanud tõsist meelepaha. Meeleavalduse jaoks on kinni pandud Raekoja plats, kuhu kõiki maksutõusu-vastaseid oodatakse kella 14-ks. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); “1. mai on ikka olnud eraomandit vihkavate punaste päev, seekord aga läheme me tänavale ja näitame, et me ei lase käsi enda rahakotti ajada,” teatas Sinise Äratuse aktivist Ruuben Kaalep. “Pidev tarbimise maksustamine hakkab lõpuks Reformierakonna poolt nii kiidetud majanduskasvu pidurdama. Nende majanduspoliitika on nagu Midgardri madu, kes sööb enda saba.” Et juhtida tähelepanu valitsuse küündimatule majanduspoliitikale, lubab Sinine Äratus, et see meeleavaldus ei jää maikuus viimaseks.

Loe edasi

Konservatiivne Rahvaerakond pidas kongressi

Laupäeval, 25. aprillil toimus Tallinnas Rahvusraamatukogus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kongress. Erakonna juhiks valiti tagasi senine esimees Mart Helme. „Me oleme ainus erakond, kes saab täiel määral aru, et mitte valitsus pole loonud riiki ja rahvust, vaid riik ja rahvus on andnud eluõiguse valitsusele. Me oleme ainus erakond, kes saab täiel määral aru, et mitte rahvas ei teeni valitsust ja riiki, vaid valitsus ja riik teenivad rahvast,” ütles Helme oma kõnes kongressile. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); „Meie, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, oleme ainus poliitiline jõud Eestis, kes näeb oma missioonina rahvuse äratamist, rahvuse ärkamist.” Erakonna aseesimeesteks valiti kongressil Martin Helme, Anti Poolamets ja Merry Aart. Mart Helme valiti erakonna esimeheks komandat korda järjest.

Loe edasi