Poliitika

Rõivase kõne parlamendi ees kujunes sisutühjaks opositsiooni mõnitamiseks

Paljude opositsiooniliidrite arvates kujunes Rõivase kõne poliitilisest olukorrast Riigikogu ees liberaalsotsialistliku hädakoalitsiooni PR-ürituseks, mis oli osavalt poogitud uue välisministri Marina Kaljuranna ametivande andmise juurde. Nimelt täitus Rõiva kabinetil ametisse astumisest 100 päeva ja pisikest “juubelit” peeti otstarbekaks vürtsitada väikese võiduka kõnega parlamendi ees.

Loe edasi

Tšetšeenia eksiilminister: Maailm ei vaja meie kannatusi

Taanis elav Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi eksiilvalitsuse välisminister Usman Ferzauli andis intervjuu veebisaidile ChechenCenter, kus ta muu hulgas kommenteerib osa tšetšeeni mässuliste hiljutist truudusvannet Islamiriigile. ChechenCenter: Usman Ferzauli, Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi välisminister – palun kommenteerige uudiseid meedias sellest, et Islamiriik on välja kuulutanud Kaukaasia provintsi. Mõned kommentaatorid on öelnud, et Kaukaasia Emiraadiga ei saanud enam Läänt hirmutada, nii et Vene eriteenistustel tuli käsile võtta uus projekt, toomaks maailma rohkem hirmu tšetšeenide ja kaukaaslaste vastu. Kas te olete sellega nõus? Mis on teie nägemus sellest? (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Usman Ferzauli: Tšetšeenia rahvas on teadlik kõigist “Vene tsivilisatsiooni” hüvedest sellest hetkest alates, kui esimene Venemaa sõdur meie maapinnale astus. Ja meie võitlus kestab nendest ajaloolistest päevadest saadik. Isegi kogu islamimaailmaga meie ümber jätkasid tšetšeenid oma võitlust üksinda. Nii möödus Esimene Tšetšeenia sõda, mille jooksul me ei kuulnud üheltki islamimaalt isegi mitte Venemaa brutaalsuse hukkamõistmist. Isegi Araabia Liiga ei teinud katsetki Venemaad kritiseerida! Tšetšeeni ühiskonda löödud lõhede tõttu, mille taga olid tuntud isikute vastikud ambitsioonid, kaotasime me Teise Tšetšeenia sõja. See oli esimesest vägivaldsem ja kaotused olid suuremad. Mõned läksid üle vaenlase poolele ja tegid sellega oma kaasmaalaste olukorra raskemaks. Mõned lahkusid võitlusest väga erinevatel põhjustel. Kümned tuhanded võeti vangi, kõige tublimad ja õilsamad mehed. Sadadest tuhandetest said põgenikud üle maailma. Aga nii paljud sõdurid hukkusid, ja sõda venis nii pikaks koos isolatsiooniga välismaailmast. Meid jäeti maailma poolt täielikku sõltuvusse agressori meelevallast. Ja välja arvatud mõnikümmend vabatahtlikku, ei tulnud keegi meile appi. Oleks õiglane küsida: pooleteise miljardi moslemi, rahvusvaheliste organisatsioonide ja tuhandete inimõigusliikumiste silma all – miks kaotas meie rahvas Venemaa agressiooni tulemusena 25% oma inimestest? Miks meid ei ole tunnistatud sõjakuritegude ohvriks? Miks neid sõjakuritegusid ei uurita? Vastus on lihtne: maailmal ei ole seda vaja. Vastamisi seisavad kaks poolt: Venemaa ja Lääs. Algul saadeti kõik humanitaarkonvoid Tšetšeeniasse selleks, et meie rahvast toita, et me ei kaotaks lootust ja jätkaks võitlust. Samal ajal kuulsime Läänest vaid nõrka kriitikat. Teate, mida meilt siin Läänes kõige rohkem küsiti? Meilt küsiti kogu aeg: kui kaua te veel võidelda jaksate? Osa naiivseid inimesi vastas otse: nii kaua, kui vajalik. Aga eurooplastele ei tohi niimoodi vastata, sest see on kõige salakavalam küsimus. Seda küsimust tuleb näha Lääne poliitika kontekstis ja seal tähendab see: kui kaua te veel jaksate Venemaad teistest geopoliitilistest probleemidest kõrvale juhtida? Ma ütlen, jäämata tagasihoidlikuks, et tšetšeenid on maailma ümberkujundamisel mänginud väga olulist rolli. Juba teadmine, et tšetšeenid hoidsid kinni Vene armee põhijõude, aitas edasi minna NATO laienemisega itta. Aga ma julgen ka väita, et kui tšetšeenid poleks nii kaua vastu pidanud, seisaks Gruusia–Türgi piiril endiselt Vene piirivalvurid. Nagu ka Ukraina ja Poola piiril. Kõik see tundub uskumatu, aga pange tähele, paljud maad ja rahvad peavad veel avastama tšetšeenide positiivse rolli uues maailmakorralduses. Mis puudutab teie küsimust tšetšeenide rolli kohta Kaukaasia Emiraadis ja Islamiriigis ning võimalikes tulevikustsenaariumides, vastan ma väga lühidalt. Meil pole absoluutselt mingit kahtlust, et mõlemad – nii Kaukaasia Emiraat kui ka Islamiriik, loodi algul (Vene) käpiknukkude poolt.

Loe edasi

EL välisminister Mogherini: islam kuulub Euroopasse!?

Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (EL välisminister) Federica Mogherini teatas 24.06 2015 Brüsselis toimunud konverentsil “Call to Europe V: Islam in Europe”, et islamil on kindel koht lääne ühiskonnas. “Islam kuulub Euroopasse… Ma ei karda öelda, et poliitilisel islamil peab olema koht pildil (Euroopa Liidus).

Loe edasi

Martin Helme: Kreeka kriisi lahendamise võti on laenude restruktureerimine ja oma raha

Uued Uudised uurisid Konservatiivide liidrite käest nende seisukohti Kreeka referendumi ja edasiste arengute asjus. Riigikogu Rahanduskomisjoni liikme ja Konservatiivide fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul peitub Kreeka kriisi lahendamise võti vähemalt poolte laenude kustutamises ja oma raha ehk drahmi kasutuselevõtus. „Mõistagi ainuüksi neist meetmetest ei piisa,“ lisas Helme, „vajalik on ka majanduse stabiliseerimine ja maksulaekumiste taastamine, kuid ilma kahe esimese punktita neid tagada ei suudeta“ (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Eesti rahvuskonseravatiivid tervitavad Kreeka rahva otsust, mis näitab, et riikide suveräänsus Euroopas jätkuvalt toimib ja sisedemokraatia pädeb. Samas nõuavad riigi ette kuhjunud probleemid lahendamist. Helme sõnul ei saa eurol põhinev majandusmudel, kus 80% Saksamaa rikkusest tuleb teistele euroriikidele oma kauba müümisest, mida nood ostavad omakorda Saksamaalt saadud laenude abil, enam toimida. Kõik teised riigid peavad saama samuti õiguse oma majandust arendada. Saksa ja Prantsuse pankade laenude teenindamine ei taga jätkusuutlikku arengut Euroopas. Euroala mureneb varem või hiljem ja Kreeka on alles selle protsessi algus. Euroopa ja Eesti kreeditoride rahapõletamine Kreekas oli suur viga ja kahjuks peame me kõik nüüd selle eest maksma. Paraku ei võtnud Ansipi/Ligi valitsus konservatiivide hoiatusi tookord tõsiselt,  nentis Martin Helme.

Loe edasi

Farage kiitis Kreeka referendumitulemust

Kreeka referendum näitab, et Euroopa Liit on “suremas”, teatas Suurbritannia Iseseisvuspartei (UKIP) juht Nigel Farage.

Loe edasi

Valitsus ei toetanud politseinike pensionikorra muutmist

Valitsus ei toetanud neljapäevasel istungil kuue riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni liikme algatatud politseametnike pensionikorra muutmise eelnõu. Riigikogu EKRE fraktsiooni liikmete Mart Helme, Martin Helme, Uno Kaskpeiti, Raivo Põldaru, Henn Põlluaasa ja Arno Silla 2. juunil aastal algatatud eelnõu kohaselt jäetakse politsei ja piirivalve seadusest välja nõue, mille kohaselt on väljateenitud aastate pensionit õigus saada politseiametnikel, kes on vahetult enne pensioniõigusliku ea täitumist pidevalt teenistuses vähemalt viis aastat, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); See tähendaks, et õigus väljateenitud aastate pensionile tekiks kõigil, kellel on täitunud pensioniõiguslik vanus 55 aastat ja kellel on 20-aastane politseiteenistuse staaž. Siseministeerium, sotsiaalministeerium ja rahandusministeerium tegid ettepaneku eelnõu mitte toetada. UU – BNSi vahendusel

Loe edasi

Välisminister Keit Pentus- Rosimannus astus tagasi

Reformierakonda kuuluv välisminister Keit Pentus-Rosimannus  esitas seoses uute asjaolude ilmnemisega nn. Autorollo protsessis peaminister Taavi Rõivasele tagasiastumispalve. Peaminister Taavi Rõivase kinnitusel tuleb uus välisminister Reformierakonnast. Midagi kindlat persoooni Rõivas ei nimetanud, kuid kuluaarides räägitakse Urmas Paetist ja tema tagasipöördumisest Brüsselist. Pentus-Rosimannus liigub tagasi Riigikokku tõrjudes sealt uuesti välja Ivi Eenmaa. Kuna ta ei pea ennast kohtuasjas jätkuvalt süüdlaseks, vaid kavatseb edasi kaevata, siis ei näe Rosimannus põhjust loobuda Riigikogu tööst.  Aeg näitab kas ka Riigikohtu süüdimõistva otsuse korral kavatseb proua Rosimannus Toompeal edasi istuda? See oleks Eesti poliitika uus tase! (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Kui Harju maakohus leidis mullu suvel, et välisminister Keit Pentus-Rosimannus pole oma isa Väino Pentuse transpordifirma Autorollo pankrotiga seotud, siis Tallinna ringkonnakohus pööras osa pankrotinõudest teisipäeval ka ministri vastu. Tallinna ringkonnakohus tühistaski maakohtu otsuse osas, millega Autorollo nõue tütarfirma asutamisega tekitatud kahju osas jäeti Keit Pentus-Rosimannus vastu rahuldamata ja vähendati kahjuhüvitist 43 765, 26 euro võrra. “Mõista Siim Roodelt, Rain Rosimannuselt, OÜ-lt Roode & Partnerid, NJORD Advokaadibüroo OÜ-lt ja Keit Pentus-Rosimannuselt solidaarselt välja OÜ Autorollo kasuks hageja tütarfirma asutamisega tekitatud kahjudega seotud nõude rahuldamiseks kahjuhüvitis 163 817 eurot 67 senti, viivis 34 673 eurot 92 senti ning viivis põhinõudelt alates tänavu 1. juulist kuni kohustuse täitmiseni,” seisab ringkonnakohtu värskes otsuses. Välisministri Keit Pentus-Rosimannuse isa Väino Pentuse transpordifirma Autorollo pankrotikaasust arutanud Harju maakohus ei rahuldanud mullu juuni lõpus hagejate nõuet Pentus-Rosimannuse vastu, küll aga tuli maakohtu hinnangul teistel Autorolloga seotud isikutel, sealhulgas ministri abikaasal pankrotipessa raha maksta. Autorollo pankrot kuulutati välja 2011 aastal. 2012. aastal esitas pankrotitoimkonna kontrolli alla liikunud Autorollo ligi 580 000-eurose tsiviilhagi Keit Pentus-Rosimannuse, Rain Rosimannuse ja advokaat Siim Roode ning Roode osalusega ettevõtete Roode & Partnerid ning MAQS Law Firm Advokaadibüroo vastu. Hageja näeb neil süüd Autorollo võlausaldajate kahjustamises ja ettevõttest vara väljaviimises. UU – BNSi vahendusel

Loe edasi

Konservatiivid kutsuvad omavalitsusi ja meediat solidaarsusele peatamaks Eestile hukatuslikku võõrrännet

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on mures Eesti rahva saatuse pärast ning  pöördus seetõttu oma pressiteates kõigi kohalike omavalitsuste juhtide ning volikogude liikmete poole üleskutsega keelduda valitsuse poolt peale surutavate immigrantide vastuvõtmisest. Üksnes üldrahvalik solidaarsus saab väärata Euroopa Komisjoni lõa otsas oleva valitsuse kava muuta otsustavalt Eesti demograafilist, etnilist ja kultuurilist pilti ning istutada meie ühiskonda inimpõlvi kestvate vastuolude seemned, seisab üleskutses. Ühtlasi pöördub EKRE kõikide Eesti ajakirjandusväljaannete ning vastutustundlike ja propagandast pimestamata ajakirjanike poole palvega hoida silma peal kõigil valitsusepoolsetel petuskeemidel, millede abil immigrante kohalikest omavalitsustest mööda minnes asustatakse tühjaks jäänud vanadekodudesse ja muudesse riigi aktsiaseltside poolt hallatavatesse hoonetesse ja kompleksidesse. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); “Valitsusel pole immigrantide maale toomiseks mingit rahvalt saadud mandaati,” ütles Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme. “Valitsus peab ka arvestama, et riik, see pole mitte Taavi Rõivas vaid riigi moodustavad eelkõige kohalikud omavalitsused, kogukonnad ja kodanikud. Eesti Vabariigi valitsus pole rahvalt saanud mandaati mitte meie inimeste süüdistamiseks rassismis ja sallimatuses ning meie vägistamiseks Brüsselist saadud juhtnööre täitma, vaid Eesti riigi ja eesti kodanike huvide kaitsmiseks Euroopa institutsioonides. Valitsus pole sellega siiani hakkama saanud. Enamgi veel, valitsus pole immigratsiooniteemat julgenud tuua isegi Riigikogu suurde saali vaid on piirdunud paari lühiaruteluga Euroopa Liidu asjade komisjonis. See kõik näitab, et rahvas tahetakse immigrantide maale toomisega seada lihtsalt juba sündinud fakti ette. Niisugune asi on mõeldamatu ja niisuguse asjaga ei saa leppida.” Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on seisukohal, et immigratsiooniküsimus on sedavõrd kompleksete ning pikaajaliste mõjudega protsess, et selle üle ei saa otsustada üksnes valitsus. Kujunenud olukorras annaks valitsusele õiguse otsuseid üht või teistpidi langetada üksnes õiglane ning kolmandate osapoolte poolt manipuleerimata referendum. “Valitsus, mis rahva tahet järjekindlalt eirab – toome siin näiteks kooseluseaduse, piirilepingu, maksutõusud, Kreeka laenude garanteerimise ja nüüd immigratsiooni – ei saa olla legitiimne. Niisugune valitsus peab lahkuma. Uus valitsus tuleb moodustada aga mitte riigikogu praeguse koosseisu baasil vaid pärast erakorralisi valimis. Seniks tuleks kõik eelpool loetletud probleemid külmutada. Erakorraliste valimiste debatid peaksid aga keskenduma just nimetatud teemadele, et uus valitsus seejärel tõepoolest omaks mandaati niisuguste eesti riigi ja rahva tulevikku vaieldamatult pikaks ajaks, võib-olla koguni inimpõlvedeks mõjutavate otsuste langetamiseks,” ütles Mart Helme. Uusmigrantide vastuvõtust on juba keeldunud Saku ja Juuru vald ning seda kaaluvad Helme sõnul mitmed Pärnumaa omavalitsused. Suurematest meediakanalitest on Eesti rahva õiguste eest seni seisnud vaid Õhtuleht ja paar kommertstelejaama, viimased aga üsna episoodiliselt. UU

Loe edasi

EKRE: vabatahtlikuse egiidi all ei tohi võtta liiga suuri kohustusi

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) tervitab Euroopa Ülemkogu otsust, et riigid panustavad Vahemere põgenikekriisi lahendamisse vabatahtlikult ja vastavalt oma võimetele, märkides samas, et vabatahtlikkuse egiidi all ei tohi võtta ülejõukäivaid kohustusi. „See on ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saavutus, et valitsusel on jäik seisukoht pagulaste vastuvõtmise suhtes. Meeleavaldusega Toompeal ja illegaalse immigratsiooni taunivate sõnavõttudega survestasime Eesti valitsust Eesti rahva huvide eest seisma. Praegu hoiti ära pretsedent, et immigratsiooni üle otsustamine kaob riikide haardeulatusest, “ ütles EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme. „Nüüd on oluline jälgida, et me ei võtaks vabatahtlikkuse egiid all kohustusi, mis oleks Eesti rahvuse jätkusuutlikkuse seisukohast meile ülejõukäivad,“ lisas Helme. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Euroopa Komisjonil ei õnnestunud liikmesriikidele sundkvoote kehtestada ja osad vaatlejad peavad seda rahvusriikide pooldajate väikeseks võiduks föderalistide üle. Föderalismi ja Euroopa ühtsust propageerivad ringkonnad olid aga mõnevõrra pettunud. Valitsusjuhtide arutelu pagulaste laialijagamise teemal muutus diplomaatiliseks sõnasõjaks, milles Tšehhi, Poola, Slovakkia, Läti, Leedu, Eesti, Ungari ja Bulgaaria, Hispaania ja Ühendkuningriigid vastustasid kohustuslike põgenikekvootide kehtestamist, kirjutas Financial Times. Nüüd on ainsaks võimaluseks immigrantide ja pagulaste (see asi vajab samuti põhjalikumat uurimist, kes on kes) vabatahtlik laialijagamine liikmesriikide vahel. Poola endine peaminister ja ülemkogu president Donald Tusk kaitses paljude vaatlejate arvates Ida-Euroopa rahvusriikide huve rohkem kui föderaalset eurosolidaarsust ja unitarsmi. UU          BNS-i vahendusel

Loe edasi

EKRE auesimees Rüütel pooldab konservatiivset immigratsioonipoliitikat

President Arnold Rüütel ütles, Maalehele antud intervjuus, et pagulaste vastuvõtmiseks Euroopa Komisjoni poolt pakutud kvoodisüsteem töötab otseselt vastu rahvusriikide arengule Euroopa maades ja on suureks ohuks meie kui rahvusriigi suveräänsusele. “Me ei tohi lasta endale ette kirjutada, kui palju me pagulasi vastu võtma peame. Eestis on niigi mitte-eestlaste osakaal rahvastikust üks kõrgemaid Euroopas,” leiab Rüütel antud intervjuus. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Rüütel märkis, et Eesti peaks pagulaste paigutamise protsessis osalema oma tagasihoidlike võimaluste piires. “Minu arvates tuleks teha kõik selleks, et luua elementaarsed äraelamise võimalused pagulastele nende elukohamaal või lähemas naabruses, et olukorra normaliseerumisel võiksid nad kiiresti jõuda tagasi oma kodumaale,” lisas Rüütel. UU/Maaleht  

Loe edasi