Uuring

Globalism halvendab elutingimusi ja suurendab ebavõrdsust

Hiljuti läbiviidud Eurobaromeetri uuringu järgi arvab enamus Euroopa riikides küsitletuid, et üleilmastumine süvendab sotsiaalset ebavõrdsust.

Loe edasi

Enamik Eesti venelasi peab NATO-t vaenulikuks organistatsiooniks

Kui Eesti kuulumist NATO-sse pooldab üle 90 protsendi eestlastest, siis venekeelsete vastajate seas püsib toetus NATO liikmeks olekule jätkuvalt väga madalal, selgub uuringust.

Loe edasi

Vabaerakonna toetus langes alla valimiskünnise

Kui järgmisel pühapäeval toimuksid riigikogu valimised, siis toetaks Vabaerakonda 4,6 protsenti valijatest, selgub MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut tellitud ja Turu-Uuringute AS-i läbi viidud küsitlusest.

Loe edasi

Helme sõnul on Keskerakonnale pandud kõrged ootused hakanud hajuma

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimehe Mart Helme sõnul näitab mais olnud erakondade populaarsuse uuring Reformierakonna ja Keskerakonna duelli ja seda, et Keskerakonnale pandud kõrged ootused on hakanud hajuma. BNS-i ja Postimehe tellimusel läbi viidud Kantar Emori uuringu kohaselt vähenes Keskerakonna toetus 24,8-lt 21,8-le ja Reformierakonna toetus tõusis 24,5-lt 27,5-le ja see näitab Helme sõnul, et rahva kõrgendatud ootused, mis viisid Keskerakonna toetuse vahepeal isegi üle 30 protsendi, on nüüd hakanud hajuma. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); “Põhiliselt viisid Keskerakonna toetust alla maksupoliitilised otsused, mis löövad väga valusalt,” ütles Helme reedel BNS-ile. “Need otsused löövad ka Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL), mille rahandusminister peab kaitsma kaitsmatuid positsioone.” IRL-i toetus tõusis mais 4,7-lt 5,6-le. Helme sõnul on parlamendierakondade hulgas tekkinud vastanduvad paarid. “Kaks suurt on Reformierakond ja Keskerakond, kes omavahel duelli peavad, kaks keskmist oleme meie ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE), kes omavahel maailmavaateliselt eristuvad ja duelli peavad – vahel oleme meie ees, siis jälle nemad, aga põhimõtteliselt on toetuse suurusjärgud võrreldavad ja siis on Vabaerakond ja IRL. Nemad on olnud ka üks selline paar, aga nüüd on selgelt näha, et Vabaerakond hakkab ette minema ja IRL taha jääma,” rääkis Helme. EKRE ja Vabaerakonna toetus langes mais vastavalt 14,1-lt 13,4-le protsendile ja 11,2-lt 9,9-le protsendile. Helme sõnul on EKRE juba pikemat aega stabiilselt samas toetuse vahemikus. “Kõigume 13-14 protsendi juures, vahel oleme kukkunud ka natuke allapoole, siis jälle tõusnud. Eks see sõltub sellest ka mis sõnumid on parajasti kuskile läinud,” sõnas ta. Helme märkis, et sügisel peetavate kohalike valimiste eel lähevad ka kampaaniad käima ja see näitab paljutki. “Suve algus on suhteliselt vaikne ja käib susserdamine uue koalitsiooni moodustamise ümber, kus enamik jutte on spekulatsioonid. Aga ma ennustan, et augustist alates, kui välireklaamid käima lähevad ja siis algab väga tõsine rebimine,” rääkis ta. Roheliste erakonna toetuse vähenemist kommenteeris Helme sõnadega, et “eks rohelised on püüdnud Rail Balticu ja metsateemaga pildile saada, aga see pole õnnestunud”. Roheliste toetus vähenes mais 4,9-lt 3,7-le protsendile. “On selge, et need erakonnad, kellel on tõsiseltvõetav organisatsioon taga – Reformierakond, Keskerakond, SDE ja EKRE -, neil on kindel lojaalne valijaskond kasvõi liikmeskonna näol. See oli ka IRL-il, aga seal on lõhed võimendunud ja organisatasioon on entroopilises seisundis,” rääkis Helme. “Rohelistel ja Vabaerakonnal sisuliselt organisatsiooni pole ja kui tulevad kampaaniad, siis on selge, et tugevate organisatsioonidega erakonnad teevad tugeva kampaania ja tõusevad rohkem pildile. Teised aga vajuvad pildilt ära.” Kokku küsitles Kantar Emor veebiintervjuude teel 12.-18. maini 950 valimisealist kodanikku vanuses 18-74 aastat. BNS-UU

Loe edasi

Uuring: IRL ja Vabaerakonna toetus on langenud künnise lähedale

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) ning Vabaerakonna reiting on langenud valimiskünnise piirile, selgus Turu-uuringute AS-i poolt läbiviidud üle-Eestilisest küsitlusest. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) pooldajaid on rohkem kui IRL ja Vabaerakonna toetajaid kokku.

Loe edasi

Uuring: Eestimaalaste hinnangul peaks karusloomakasvatus olema Eestis lubatud ka tulevikus

69% eestimaalaste hinnangul peaks karusloomakasvatus jääma lubatuks Eestis ka tulevikus, juhul kui see vastab kõigile nõuetele, mis tagavad loomade heaolu, selgub Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja poolt tellitud Turu-uuringute AS värskest uuringust. 10% küsitlusele vastanute hinnangul ei peaks karusloomakasvatus kindlasti olema Eestis lubatud ja 11% vastajate hinnangul pigem ei peaks olema lubatud. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); „Karusloomakasvatus on Eestis traditsiooniline loomakasvatusharu, millega jätkuvalt tegeletakse nii meie naaberriikides kui paljudes teistes riikides üle maailma. Karusloomafarmide arvu poolest on seejuures suurimad karusloomakasvatajad meie lähiriigid Taani, Soome ja Poola. Uuring näitas, et inimesed suhtuvad karusloomakasvatuse jätkamisse ka Eestis ülekaalukalt mõistvalt, juhul kui see vastab loomade heaolu nõuetele,” selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. Sõrmuse sõnul on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda seisukohal, et tegutsevad karusloomakasvatused peavad vastama kehtestatud keskkonna- ja loomade heaolu tingimustele. „Euroopa Liidus on loomade heaolule, jätkusuutlikkusele ja eetikale esitatavad nõuded maailma kõige kõrgemad. Karusloomakasvatuse tõrjumine Eestist või Euroopa Liidust mitte ei parandaks, vaid hoopis halvendaks karusloomade olukorda – tootmine koliks kolmandatesse riikidesse, kus kehtivad märksa madalamad nõuded karusloomade pidamisel,“ rõhutas Sõrmus „Kuigi Riigikogus on algatatud seaduse eelnõu karusloomakasvatuse keelustamiseks Eestis, siis värske uuringu tulemused näitavad, et Eesti inimesed mõistavad karusloomakasvatuse kui ühe põllumajandusharu tähtsust meie majanduses. Väärib esile tõstmist, et kolme neljandiku maapiirkondades elavate inimeste arvates tuleks karusloomakasvatust Eestis lubada, sama meelt on kaks kolmandikku linnalistes piirkondades elavatest inimestest. Karusloomakasvatuse vastaste hulk on nii maa- kui linnapiirkondades üsna sarnasel tasemel ja küünib napilt viiendikuni. Usun, et maainimestel on kokkupuude põllumajanduse ja loomakasvatusega tihedam ning paremini mõistetakse ka erinevate tegevusalade tähtsust maapiirkondades töökohtade pakkumisel,“ lisas Sõrmus. Uuringu tulemustest selgub, et mehed suhtuvad karusloomakasvatusse mõnevõrra soosivamalt kui naised (karusloomakasvatust lubaks 75% meestest ja 65% naistest, ei lubaks 14% meestest ja 25% naistest), samuti vastajad, kelle vanus on üle 35 eluaasta. Vastajate haridustaseme lõikes suuri erinevusi suhtumises karusloomakasvatuse lubamisse ei ole, küll aga paistab silma, et karusloomakasvatuse vastu on tunduvalt rohkem alg- ja põhiharidusega inimesi. Eesti erinevates piirkondades suhtutakse karusloomakasvatuse lubamisse järgmiselt: Tallinnas on Eesti keskmisest näitajast mõnevõrra madalam nende inimeste hulk (63%), kelle hinnangul peaks karusloomakasvatus jääma Eestis lubatuks. Tallinlastest 25% on seisukohal, et karusloomakasvatust ei peaks Eestis lubama. Põhja-Eestis oli karusloomakasvatuse lubamise poolt 79% vastanutest ja vastupidisel seisukohal 18% vastajatest. Ida-Virumaal oli karusloomakasvatuse lubamise poolt 66% vastanutest ja vastupidisel seisukohal 15% vastajatest. Ida-Virumaal oli kõige rohkem neid, kes ei osanud küsimusele vastata (19%). Lääne-Eestis oli karusloomakasvatuse lubamise poolt 78% vastanutest ja vastupidisel seisukohal 13% vastajatest. Kesk-Eestis oli karusloomakasvatuse lubamise poolt 69% vastanutest ja vastupidisel seisukohal 18% vastajatest. Lõuna-Eestis oli karusloomakasvatuse lubamise poolt 70% vastanutest ja vastupidisel seisukohal 21% vastajatest. Turu-uuringute AS poolt 28. märtsist kuni 11. aprillini 2017 läbi viidud omnibuss küsitluses osales 1001 eestimaalast vanuses 15 eluaastat ja vanemad. UU FOTO: PM/Scanpix (illustreeriv) Loomakaitsjate pikett Briti saatkonna ees 2008

Loe edasi

Päevalehtede tiraažid langesid märtsis kokku 7,9 protsenti

Eestis ilmuvate päevalehtede tiraaž vähenes märtsis aastaga 7,9 protsenti ja kuuga 1,1 protsenti 115 600 eksemplarile; aastases võrdluses langes kõigi lehtede trükiarv ja kuises jäi vaid Õhtulehe oma eelnevale tasemele.

Loe edasi

Urmas Espenberg: peavoolusotsioloogid alternatiivuurijaid ründamas

Mitmes viimases Ühiskonnauuringute Instituudi poolt läbi viidud uuringus jõuti järeldusteni, mis brüsselimeelsetele punaliberaalse värvinguga “riigisotsioloogidele” ilmselgelt ei meeldinud.

Loe edasi

UURING: Eesti inimene võõraid oma maale ei soovi

Inimeste hinnangud immigratsioonile muutuvad vastavalt olukorrale. Kui tükk aega on olnud vaikne, siis pelg võõraste ees mõnevõrra taandub. Kui aga Euroopas plahvatavad pommid ja kodutanumalgi pannakse põlema naisi, on hirm tundmatute sissetulijate ees tagasi.

Loe edasi