Uuring

Erakondade reitingud: EKRE on stabiilselt kolmas-neljas

Erakondade toetusreitingut juhib novembris enim Keskerakond ja Reformierakonna toetus on langenud, selgus rahvusringhäälingu (ERR) uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute AS-i üle-eestilisest küsitlusest.

Loe edasi

Jaak Madison: rahvusparlamentide roll Euroopa Liidus peab suurenema

Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentidel peab olema euroliidu tuleviku üle otsustamisel senisest märksa suurem roll, ütles Riigikogu liige Jaak Madison Euroopa Liidu asjade komisjonide konverentsil (COSAC) Bratislavas.

Loe edasi

Turu-Uuringute AS: EKRE’t toetaks praegu 14% valijatest

Seoses Taavi Rõivase umbusaldamisega pole välistatud ka erakorralised valimised. Milline on erakondade populaarsus praegu?

Loe edasi

Kolmandik Lääne-Virumaa elanikke kannatab puudust

SEB panga poolt korraldatud Balti riikide uuring näitab, et 30 protsenti Lääne-Virumaa elanikest ei saa endale lubada kõiki elutähtsaid kulutusi, mis on Eesti halvim näitaja.

Loe edasi

Parteide reitingud oktoobris jäid samaks kui septembris

Kuigi viimase kuuga on kasvanud poliitikas pettunute hulk, pole Eesti inimeste erakondlikud eelistused muutunud, selgus Rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute üle-eestilisest küsitlusest.

Loe edasi

Septembris enim mainitud riigikogu liikmed olid Mart Helme, Mailis Reps ja Eiki Nestor

Eesti meedia mainis septembris riigikogu liikmeist enim Mailis Repsi, Mart Helmet ja Eiki Nestorit, kes kõik olid ka oma erakondade presidendikandidaadid. Meediamonitooringu ja analüüsiteenuse Station.ee andmetel ületas Keskerakonna fraktsiooni asejuht Mailis Reps uudisekünnise 1591, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees ja fraktsiooni aseesimees Mart Helme 1174 ning Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluv riigikogu esimees Eiki Nestor 833 korral. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Meediamonitooringu- ja analüüsiteenuse Station. ee ülevaade kajastab uudisteagentuuri BNS, eesti- ja venekeelse trükimeedia ning suuremate võrguväljaannete uudiseid, samuti televisiooni ja raadiot. Arvestatud ei ole linna-, linnaosa- ja vallalehtedes ilmunud artikleid.

Loe edasi

Venemaal on selge tegevuskava Ida- ja Kesk-Euroopa riikide varjatud mõjutamiseks

Washingtonis tegutsev strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskus ning Bulgaarias, Sofias tegutsev demokraatiauuringute keskus viisid läbi uuringu, millest selgus, et Venemaa on alustanud aktiivselt tegutsemist viie Ida- ja Kesk-Euroopa riigi majanduse ja poliitikaga manipuleerimiseks. Hiljuti avaldatud raporti kohaselt on Moskva teinud koostööd neile sõbralike poliitikutega, püüdnud saavutada kontrolli energiasektoris, kuid ka teistes majandussektorites, ning õõnestanud korruptsioonivastaseid meetmeid eesmärgiga saavutada mõjuvõim Bulgaaria, Ungari, Läti, Serbia ja Slovakkia valitsuste üle. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Raportis öeldakse, et mõnedes riikides on Venemaa kohalolek muutunud nii valdavaks ja endeemiliseks, et on hakanud tõsiselt mõjutama nende riikide stabiilsust, aga ka Atlandi-üleste suhete stabiilsust. Ühtlasi viitab raport (“The Kremlin Playbook: Understanding Russian Influence in Eastern and Central Europe”), et Venemaa tegevus nimetatud riikides on seotud ka pretsedenditu aruteluga selle üle, kas Venemaal on plaanis sekkuda 8. novembril toimuvatesse USA presidendivalimistesse küberrünnakute ja demokraatide presidendikandidaadi Hillary Clintoni kampaaniameilide avalikustamisega. USA valitsus on ametlikult süüdistanud Venemaad USA demokraatliku partei serveritesse häkkimises, mida Venemaa president Putin on loomulikult eitanud. Raporti peamine koostaja on endine kõrge USA riigiametnik, kes kinnitab, et Venemaa tegutseb aktiivselt saamaks tagasi kontrolli Ida-Euroopa riikides, mida Putin peab õigusega n-ö Venemaa puhverriikideks ja soovib õõnestada mitte ainult NATO ja Euroopa Liidu tegevust, vaid demokraatia alustalasid üleüldiselt. Venemaa tegevuskava näeb ette altkäemakse, propagandat, valeinfo levitamist, Kremli kriitikute kahjutuks tegemist. Samuti kasutatakse oponentide ja Lääne institutsioonide õõnestamiseks aktiivselt internetti. Bulgaarias on Venemaa majanduslik kohalolu niivõrd tugev, et ulatub keskmiselt 22%-ni SKP-st (viimase kümne aasta jooksul) ja seega on olemas väga kõrge risk riigi täielikust sattumisest Venemaa mõju alla. Tegemist ei ole sugugi esimese sarnase raportiga sel aastal. Ka varem on avaldatud raporteid, mis toovad selgelt välja Venemaa plaanid teatud Ida- ja Kesk-Euroopa riikides. Allikas: Reuters (tõlkinud Triin van Doorslaer)

Loe edasi

Suurbitannia liigub Brexiti elluviimisega õiges suunas

Hiljuti avaldatud küsitluse tulemuste kohaselt usub kaks kolmandikku vastanutest, et Suurbritannia liigub Brexiti kiire elluviimisega õiges suunas ja et järgmisel aastal läheb Suurbritannia majandusel hästi. Küsitluse kohaselt arvab 59% vastanutest, et Suurbritannia liigub õiges suunas ka üleüldiselt, kusjuures niimoodi vastanutest 30% hääletas 23. juuni referendumil Suurbritannia Euroopa Liitu jäämise poolt. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Ärimehe ja Briti konservatiivide endise laekuri lord Ashcrofti tellitud küsitlus näitas, et 8000-st vastanust suurem osa on Suurbritannia tuleviku suhtes positiivselt meelestatud, seda ka hoolimata spekulatsioonidest, et EList lahkumine võib saareriigi majandust negatiivselt mõjutada. Theresa May’d peaministrina toetab 67% vastanutest. Küsitluse kokkuvõttes on öeldud, et mõned vastajad tundsid May peaministriks saades lausa kergendust. Augusti teises dekaadis läbi viidud küsitluse tulemuste kohaselt leiab 64%, et saareriigi jaoks on praegu kõige olulisem küsimus läbirääkimised Suurbritannia lahkumise üle EList. Teisel kohal on majanduse stabiilsena hoidmine. 52% nimetas olulise küsimusena ka migratsiooni kontrolli all hoidmist ja Euroopa ühtsel turul püsimist lahkumisläbirääkimiste ajal. 81% vastanutest leiab, et maksete jätkamine ELi eelarvesse on vastuolus Brexiti põhimõtetega ja 79% leiab, et Brexiti põhimõtetele ei vasta ka võõrtööjõu mitte piiramine. Siiski arvas 77%, et praegu Suurbritannias elavad ja töötavad ELi kodanikud peaksid saama Suurbritanniasse edasi jääda. Peaminister Theresa May ütles eile, et on sellise otsuse suhtes lootusrikas. Allikas:  The Telegraph (tõlkinud Triin Van Doorslaer)

Loe edasi

Eestlaste arvamus Rootsist on halvenenud

Eestlaste suhtumine Rootsisse on küll valdavalt positiivne, kuid siiski viimastel aastatel selgelt halvenenud, selgus reedel avaldatud uuringu tulemustest. Kui aastal 2009 leidis 43 protsenti küsitletutest, et Eesti peaks kindlasti Rootsilt eeskuju võtma ja õppima, siis 2016. aastal leidis sama 25 protsenti Eesti inimestest, keda Turu-uuringute AS Rootsi saatkonna, Rootsi Instituudi ja Telia tellimusel küsitles. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Küsimusele, mis on inimeste suhtumist halvendanud, vastas 85 protsenti uuringus osalenutest, et nendeks on kaitseküsimused, põgenike ja immigratsiooniteemad. Üheksa protsenti tõi põhjusena esile Rootsis valitsevad perekonnaväärtused, suhtumise samasooliste kooselusse ja seksuaalähemustesse. Seitse protsenti nimetas isiklikke kogemusi Rootsi tööturul ja 14 protsenti muid teemasid. Kõige positiivsema hinnangu andsid küsitluses osalenud Rootsi sotsiaalsüsteemile ja keskkonna olukorrale, kõige negatiivsema olukorrale Rootsi immigratsiooni-, kaitsepoliitika ja seksuaalvähemustega seotud teemadele. Turu-uuringute AS viis küsitluse läbi ajavahemikus 29. märtsist kuni 12. aprillini. Selle käigus küsitleti 1002 inimest alates 15 aasta vanustest.

Loe edasi

EKRE populaarsus eestlaste hulgas on tõusnud peaaegu juhtpositsioonile, vahetult Reformierakonna kannule

Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel ja Turu-uuringute AS-i poolt augustis veebikeskkonnas läbi viidud erakondade toetamise uuringust, kus küsitleti 1013 valimisealist Eesti kodanikku, selgus, et võrreldes juuni alguses läbi viidud veebiuuringuga pole erakondade toetusprotsentides märkimisväärseid muudatusi toimunud. Kõikide parlamendierakondade toetusprotsendid olid praktiliselt samad kui 2.-6. juunini läbi viidud küsitluses, milles osales 1016 valimisealist kodanikku. Keskerakonda toetas juunis 24% ning augustis 23%, Reformierakonda toetas nii juunis kui ka augustis 20%, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda juunis 16% ja augustis 17%, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda mõlemal korral 12%, Vabaerakonda juunis 8% ja augustis 10% ning Isamaa ja Res Publica Liitu 6% küsitluses osalenutest. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); “Kindlasti muutuvad toetusprotsendid mõnevõrra pärast presidendivalimiste tulemuste selgumist,” ütles Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Art Johanson. “Kõik olulised valimised muudavad poliitilist maastikku, või täpsemalt öeldes, näitavad reaalset olukorda, mille teada saamise järel muudavad osad inimesed mõnevõrra oma eelistusi.” Meeste ja naiste valimiseelistustes on silmnähtavaid erinevusi. EKRE poolt hääletaks veerand ehk 25% kõigist uuringus osalenud meestest ning vaid 10% naistest. Seevastu Reformierakonna poolt hääletaks 23% naistest ja 16% meestest. Keskerakonna toetus jaguneb meeste ja naiste vahel võrdselt ehk kummalgi juhul 23%. Sotsiaaldemokraate toetaks 10% meestest ja 15% naistest, Vabaerakonda 11% meestest ja 10% naistest ning IRL-i 6% meestest ja 7% naistest. Eesti rahvusest valijate eelistused suuremate erakondade seast on järgmised: suurim toetus kuulub Reformierakonnale – 23%, järgnevad EKRE 21%, Sotsiaaldemokraadid 13%, Vabaerakond 12%, Keskerakond 11% ja IRL 7%. Vene ja muudest rahvustest valijad toetavad enim Keskerakonda – 74%, järgnevad Sotsiaaldemokraadid 11%, Reformierakond 7%, Vabaerakond ja IRL kumbki 2% ning EKRE 1%. Antud uuringu põhieesmärgiks oli näha rahva toetust erakondadele enne augusti lõpus toimuvaid presidendivalimisi, kus enamus erakondadest on endale kindlaks määranud ühiselt toetatava kandidaadi. Küsimus, millele inimestel paluti vastata, oli: “Kui järgmisel pühapäeval toimuksid Riigikogu valimised, siis kelle poolt Te hääletaksite?”. Uuringu viis läbi Turu-uuringute AS ning kokku vastas küsimustele 1013 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku.

Loe edasi