Välismaa

Kataloonia iseseisvuspüüdlused – järjekordne peavalu Euroopale

Täna 11. septembril tähistatakse Kataloonias rahvuspüha ja oodata on taas suuri demonstratsioone Kataloonia iseseisvuse toetuseks. Sellega algab ka viimane suur spurt enne 27. septembri erakorralisi kohalikke valimisi. Neid valimisi nimetatakse ka uueks iseseisvusreferendumiks ja Kataloonia iseseisvuse eest võitlejatele ennustatakse valimisvõitu. See omakorda võib tähendada uut poliitilist kriisi Euroopa Liidule ja raskeid tagajärgi Hispaania majandusele.

Mis toimub Kataloonias?

27. septembril valitakse Kataloonias kohalikku parlamenti, mille 135 liiget omakorda valivad Katalooniale uue presidendi. Iseseisvuse pooldajad kandideerivad kahe erineva partei ridades: Kataloonia Demokraatlik Telg(CDC) jaKataloonia Demokraatliku Liit (UDC). CDC liikmete hulka kuulub ka Kataloonia praegune president ja erakorraliste valimiste initsiaator Artur Mas. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery);

Miks soovib Kataloonia iseseisvust?

Põhjused ulatuvad kaugele ajalukku. 1468. abiellus Aragóni kuningas Fernando II Kastiilia kuninganna Isabel I-ga ja Kataloonia ja Aragón läksid Kastiilia kontrolli alla. Kuni ühinemiseni Aragóniga 1162. aastal oli Kataloonia olnud tugev iseseisev üksus. Kastiiliaga ühinemisel olid aga pöördumatud tagajärjed. Paljud kataloonlased leiavad, et sellest ajast alates on tegeletud süstemaatiliselt nende kultuuri, traditsioonide ja keele alaväärtustamisega. Haripunkti saavutas selline poliitika diktaator Franco valitsemise ajal (1939-1975). Pärast Franco kukutamist on Kataloonia olnud üks Hispaania autonoomsetest haldusüksustest, kuid iseseisvuse pooldajate hääled on paisunud üha valjemaks, seda eriti peale 2007/2008 aasta finantskriisi. Loomulikult ei soovi iseseisvust kõik kataloonlased. On terve hulk föderaalse riigi pooldajaid, näiteks keskparempoolne Rahvapartei (Partido Popular) ja Kataloonia Sotsialistlik Partei.  Mäletatavasti toimus 9. novembril 2014 juba üks Kataloonia iseseisvushääletus, kus 80,7 % valimiskastide juures käinutest hääletas Kataloonia iseseisvuse poolt. Tookordse referendumi tulemused kuulutati aga ebaseaduslikeks ja Hispaania keskvalitsus nägi kurja vaeva, et referendumi toimumist takistada. Seadusliku hääletuse korraldamiseks ei jäänud muud üle, kui tuli kuulutada välja kohalikud erakorralised valimised. Mis juhtub, kui valimistel saavutavad võidu iseseisvuse pooldajad? Kui võidu saavutavad iseseisvuse pooldajad, võib suure tõenäosusega järgneda iseseisvusdeklaratsioon 18. kuu jooksul, nii nagu see on kirjas Kataloonia põhiseaduses. Iseseisvuse pooldajad on kinnitanud, et juhul kui Madrid püüab teha mingeidki takistusi, tulevad nad iseseisvusdeklaratsiooniga välja kohe. Artur Mas on rääkinud avalikult uute riigistruktuuride ülesehitamisest, mainides uut maksuametit, sotsiaalkindlustussüsteemi, diplomaatilist korpust, keskpanka ning isegi kaitsejõude. Madrid on reageerinud sellistele väljaütlemistele väga valuliselt ning peaminister Rajoy sõnul on Kataloonia iseseisvus täielik nonsenss, mida ei juhtu kunagi. Credit Suisse väidab oma analüüsi põhjal siiski, et isegi juhul kui iseseisvuse poolt hääletajaid on rohkem kui vastaseid, ei järgne sellele Hispaaniast lahkulöömist. Credit Suisse’i sõnul on suur osa Kataloonia rahuolematusest seotud rahapoliitikaga ja kui Madrid oleks valmis uuteks läbirääkimisteks ning võimaldaks Katalooniale suuremat autonoomiat maksupoliitika osas, väheneks kohe ka iseseisvuse pooldajate hulk. Läbirääkimisi Madridiga ei ole aga oodata ilmselt enne järgmisi üldvalimisi 2016. aasta kevadel. Kuidas toimiks iseseisev Kataloonia? Kataloonia iseseisvusdeklaratsioon tekitaks ilmselt tõsisema kriisi nii Hispaanias kui ka Euroopa Liidus. Seetõttu on võimalikud mitmed erinevad stsenaariumid:
  • Kataloonia jätkaks autonoomse üksusena Hispaania koosseisus, kuid senisest tugevamana;
  • Katalooniast võiks saada Euroopa Liidu uus liige, seda peale konkreetseid kokkuleppeid Hispaaniaga;
  • Katalooniast võiks saada Euroopa VabakaubanduseAssotsiatsiooni liige, nagu on EL-i mitte kuuluvad riigid, näiteks Šveits või Norra; või sõlmib Kataloonia Euroopa Liiduga mingit muud tüüpi kahepoolsed lepingud;
  • Kataloonia jääks EL-ist välja ja Hispaania teeks Kataloonia isolatsiooni jäämiseks kõik endast oleneva.
Kas Kataloonia saaks iseseisva riigina hakkama? Vastus sõltub paljuski lahkulöömise tingimustest. Vaenuliku lahkulöömise tagajärjel kannataks Kataloonia, nagu ka Hispaania. Kuid näiteks Barcelona rahvusvaheliste suhete keskuse (CIDOB) analüüsi andmetel oleks Kataloonia aastaks 2030 iseseisva riigina palju paremal järjel kui praegu. Kataloonia SKT on 209 miljardit eurot, mis on umbes võrdne Portugali SKT-ga ja Kataloonia majandusele tuleks Hispaaniast lahkulöömine kindlasti kasuks. Kuid juhul kui Kataloonia jääks Euroopa Liidust välja, tuleks riigil võtta kasutusele oma valuuta. Seega tuleks Kataloonial teenindada oma riigivõlga teises valuutas ja ilma võimaluseta siseneda rahvusvahelisele võlakirjaturule. Kataloonial oleks ka piiratud võimalus siseneda EL-i turgudele ning puuduks võimalus saada abi ESM-ist (Euroopa Stabiilsusmehhanism) ja Euroopa Keskpangast. Kataloonia suurim kaubanduspartner saaks olema Hispaania, kuid Madrid otsiks kindlasti võimalusi, et teha tasa Kataloonia lahkulöömisega kaotatud maksurahad ja määraks Kataloonia kaupadele ning teenustele lisamakse. Ka välisinvestorid kaaluksid ilmselt pikemalt, enne kui investeeriksid lahkulöönud riiki, mis ei ole veel saavutanud täit stabiilsust. On raske ennustada, kas Kataloonial õnnestuks jääda Euroopa Liidu liikmeks või mitte. Kataloonia ise on arvestanud võimalusega, et Euroopa Liit võib keelduda liitumisläbirääkimistest, kuna ei soovi tunnustada Katalooniat iseseisva riigina. Madrid blokeeriks suure tõenäousega Kataloonia liitumist ja ootaks selles osas toetust Saksamaalt. Nii et kokkuvõttes ütleb lõpliku sõna jälle Angela Merkel. UU  Allikas: The Telegraph   (tõlkinud Triin Van Doorslaer) http://www.telegraph.co.uk

Loe edasi

Euroopa Komisjon tahab haarata võimu

Euroopa Parlament andis täna neljapäeval ülekaaluka heakskiidu Euroopa Komisjoni juhi Jean-Claude Junckeri kavale paigutada ühenduses ümber Euroopa Liitu saabunud põgenikke. Eurosaadikud hääletasid eelnõu poolt, milles tervitati Junckeri ettepanekut paigutada EL-i liikmesriikide vahel ümber kokku 160 000 varjupaigataotlejat Kreekast, Ungarist ja Itaaliast ning kehtestada kohustuslikud kvoodid tulevikus esineda võivateks põgenikekriisideks. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Kuigi 2009 aasta Lissaboni leping sätestas, et üldjuhul jäävad rändeküsimused liikmesriikide pädevusse, lasti ometi Trooja hobusena kergekäeliselt läbi Euroopa Liidu toimimise aluslepingu artikkel 67, mis ütleb: “Liit kujundab varjupaiga, sisserände ja välispiiril teostatava kontrolli valdkonnas liikmesriikidevahelisel solidaarsusel põhineva ühise poliitika.” Selle libeda klausliga võibki kaasneda immigratsioonikvootide kehtestamine liikmesriikidele, mis tähendaks väljastpoolt juhitud rahvastikupoliitikat. Tänane otsus on siiski deklaratiivne ja ei oma siduvat iseloomu, kuid on selge, et liikmesriikide survestamist jätkatakse. Viimane sõna jääb Euroopa Nõukogu kätte, kus paljud riigid pole sundkvootidega päri. Eesti suursaadik Euroopa Liidu juures Matti Maasikas väidab tänases Eesti Päevalehes, et pole sugugi kindel, kas Junckeri plaan lõpuni õnnestub: “Kohustuslikke kvoote teist korda läbi suruda on Euroopa Komisjonil keeruline.” See Euroopa Liit kuhu paljud Ida-Euroopa riigid astusid 2004 aastal pole enam kaugelt see, mis tookord. Piisas vaid kolmest kriisist – eurokriis, Vene kriis ja pagulaskriis, et viia Euroliidu toimimine suveräänsete riikide liiduna huku äärele. Olukord sobib aga suurepäraselt Euroopa föderalistidele, kes väidavad, et ilma tugeva tsentraalse juhtimiseta pole kriisist väljatulek võimalik. Tsiviliseeritud maailm on taas teelahkmel – kas, kellega ja kuidas jätkata? Ehk kas Nõukogude Liit kordub või on siiski võimalik vabade riikide liit? UU- BNS

Loe edasi

Iisraeli idapiirile kerkib uus kaitsetara

Iisraeli kaitseminister Moshe Yaaloni sõnul vajab Iisrael kaitsetara, et kaitsta riiki põgenike invasiooni eest. Iisrael ei soovi jääda samasuguse põgeniketulva alla nagu on jäänud Euroopa. „See mis on juhtunud Euroopaga, oleks juhtunud ka meiega, kui me ei oleks käitunud targemalt,“ rääkis Yaalon. „Peaministri esimene samm kaks ametiaega tagasi oli turvasüsteemide ehitamine Iisraeli lõunapiirile. Nüüd ehitame kaitsetara ka riigi idapiirile,“ teatas Yaalon. „Tara hoiab eemal nii parema elujärje otsijad kui ka terroristid ning salakaubavedajad.“ (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Yaaloni sõnul on Iisrael hiljutiste sündmuste taustal tugevdanud piirikaitset ka Golaniga. Iisrael on aidanud enam kui tuhandet Süüria sõjas haavata saanud inimest, jaganud laiali toidupakke ja muud humanitaarabi. See on Iisraeli panus nende inimeste aitamiseks. Negev oli siiani ainuke piirkond Iisraelis, mis oli veel taraga kaitsmata, kuid peagi saab ka sealne piirkond endale turvalised piirid. Yaalon kinnitas, et Iisrael ja Jordaania on heades suhetes, kuid sellest hoolimata näeb Iisrael vajadust kaitsetara järgi. „Head piirid on märk headest naabritest ja meie saame oma naabritega hästi läbi,“ ütles Yaalon. „Ent hoolimata mõlema poole pingutustest on migrandid ja terroristid siiski tulnud üle piiri ja kaitsetara aitab meil paremini keskenduda oma eesmärkide ja ülesannete täitmisele.“ Peaminister Binyamin Netanyahu kinnitusel ehitatakse esimesed 30 km tarast Eilatist kuni Holot Samarini. Tara valmides peaks see jõudma välja Golani tarani. „Me ju näeme, mis toimub praegu riikides, kus on kaotatud kontroll oma piiride üle,“ ütles Netanyahu, vihjates selgelt Euroopa põgenikekriisile. UU  Allikas: http://www.israelnationalnews.com/(tõlkinud Triin Van Doorslaer)

Loe edasi

Aylan Kurdi uppumine ei ole Euroopa süü

Hiljuti ajakirjanduses avaldatud pildid Bodrumi rannikuvetest leitud uppunud kolmeaastase Aylan Kurdi surnukehaga vapustasid kogu Euroopat. Kahjuks läks väga kiiresti lahti ka ajupesu ning eurooplaste südametunnistusele rõhumine – sellised ohvrid on Euroopa süü ja Euroopa peab avama oma piirid, et midagi sellist enam ei juhtuks. Nüüdseks on siiski olnud kosta ka mõistuse häält. Aylan Kurdi uppumine ei ole Euroopa süü! Näiteks kirjutab Crispian Cuss, endine Briti armee ohvitser, kes on pikalt elanud ja töötanud Lähis-Idas, et Aylan ei surnud mitte Euroopa suletud piiride tõttu, vaid seepärast, et oli koos oma vanematega ette võtnud pika teekonna üle mere Euroopasse. Selle teekonna läbimiseks olid nad usaldanud oma elud inimkaubitsejate kätesse, kes toppisid nad ülerahvastatud ning merekõlbmatusse laeva. Euroopa piiride avamine ei puutu üldse asjasse. Vastupidi, piiride avamine julgustaks veel suuremat arvu inimesi võtma ette ohtlikku teekonda üle mere, veelgi enam inimesi sattuks inimkaubitsejate võrku, kelle küünilise tegevuse tõttu surmaga lõppevad õnnetused just juhtuvadki. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Antwerpeni linnapea ja Belgia flaami rahvuslaste partei N-VA juht Bart De Wever edastab sama sõnumi. Tema meelest ei tohi Euroopa oma piire avada ega avatuna hoida. De Wever tunnistab, et fotod Bodrumi vetest leitud uppunud kolmeaastase Aylan’iga on väga südantlõhestavad ja tekitavad emotsioone, kuid ta ei nõustu mingil juhul sellega, et niisugused tragöödiad ning õnnetused pannakse Euroopa süüks. De Wever leiab, et pildid ja kaadrid uppunud väikelastest ei tohiks illustreerida piiride avamisega seotud propagandat. „Mind nimetatakse alusetult südametuks, kuna ma ei poolda sisserändajatele automaatselt võrdsete sotsiaalsete õiguste andmist inimestega, kes on siin elanud terve oma elu ning panustanud oma maksudega meie sotsiaalsüsteemi,“ lisab De Wever. „Inimene on sõjapõgenik selle hetkeni, kui ta ületab riigipiiri esimesse riiki, kus tema elu enam ohus ei ole. Süüria jaoks on selleks riigiks Türgi. Inimesed, kes Türgist edasi Lääne-Euroopasse liiguvad, ei ole enam sõjapõgenikud vaid majanduspõgenikud. Seega ei uppunud too väike poiss, kuna tema vanemad põgenesid vägivalla eest. Ta uppus, kuna tema vanemad olid otsustanud otsida paremat elu,“ ütleb De Wever. Loomulikult mõistab N-VA liider põgenike soovi parandada oma elujärge, kuid tema meelest ei tohiks alustada uudiseid televisioonis südantlõhestavate ja süütunnet tekitavate kaadritega lapsest, kes väidetavalt uppus sõja eest põgenedes, kuid oli tegelikult oma vanemate otsuse tõttu majanduspõgenik ning inimkaubanduse ohver. De Weveri meelest tuleks abi anda konfliktipiirkonna lähedal, kuid kuna osaliselt on põgenike vastuvõtmine möödapääsmatu, siis tuleks Euroopa piiril teostada väga range kontroll, selgitamaks, kes on tõelised abivajajad. Üsna suure tõenäosusega ei pöördu enamik neist enam kunagi oma kodumaale tagasi. UU Allikas: ajalehed De Standaard ja Aljazeera (tõlkis Triin Van Doorslaer)

Loe edasi

Le Pen: Saksamaa tahab pagulastest endale orjatööjõudu

Prantsusmaa patriootliku erakonna Rahvusrinne (FN) liider Marine Le Pen süüdistas pühapäeval peetud kõnes Saksamaad orjatööjõu värbamises. Le Peni sõnul kavatseb Saksamaa alustada palkade langetamist ja toob sellepärast riiki massiliselt pagulasi orjadeks. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); “Saksa tõenäoliselt arvab, et tema rahvastik on kadumas ning tõenäoliselt üritab kärpida oma inimeste palku ja jätkab orjade värbamist massilise sisserände abil,” rääkis poliitik oma toetajatele. Le Pen kommenteeris teemat Marseille linnas aset leidnud parteikoosoleku käigus. Poliitik süüdistas ühtlasi Saksamaad oma läbikukkunud migratsioonipoliitika pealesurumises kogu Euroopale. “Saksamaa mitte ainult ei ürita valitseda meie majandust, vaid tahab sundida meid vastu võtma sadu tuhandeid turvapaigataotlejaid,” rääkis Le Pen. Poliitiku sõnul pole Prantsusmaal tahtmist ega isegi mingeid võimalusi avada uksi kogu maailma viletsusele. Uute Uudiste arvates võib Le Penil teatud mõttes õigus olla, kuid väljapaistev Prantsuse naispoliitik unustab veel ühe tähtsa asja. Nimelt ei tule enamus immigrante Euroopasse tööle, vaid pigem sotsiaaltoetuste peale elama ja muudab orjadeks tegelikult hoopis vastuvõturiikide rahvad, kes peavad migrante ja nende peresid üleval pidama. See omakorda toob kaasa riikide sotsiaalsüsteemide krahhi, Euroopa heaoluühiskondade kokkuvarisemise ning allkäigu. Võimalik, et see ongi mingite maailma mõjukate huvigruppide eesmärk, et valitseda masse, kuid vallapäästetud Iraagi, Eritrea, Liibüa ja Süüria jt. sõdu pole suudetud tõepoolest aastaid lõpetada. Kindlasti ei puudu asjast ka juhuslikud faktorid nagu saamatus, rumalus, tahtmatus ja oskamatus asju ajada. Saksamaa on äsja teatanud paguluse ja migratsiooniga seotud eelarvete olulisest tõstmisest ja muude meetmete paketist, mis saadab kolmandasse maailma vägagi selge signaali – tulge, te olete väga oodatud! Nii ei saa hukka mõista ka lähteriikidest Euroopasse tulvavaid inimesi, vaid süüdi on eeskätt Lääne-Euroopa kahepalgelised ja saamatud juhid. UU – AFP/BNS vahendusel  

Loe edasi

Poola peaminister: ma ei astu ühtegi Poolat destabiliseerivat sammu

Poola peaminister Ewa Kopacz (pildil) ütles laupäeval, et ei kavatse põgenikekriisiga seoses astuda ühtegi sammu, mis võiks destabiliseerida Poola ja selle kodanike julgeolekuolukorda. “Me oleme valmis hoolitsema 2000 põgeniku eest. Oleme valmis igaks stsenaariumiks,” ütles Kopacz valitsuse kriisireguleerimismeeskonna kohtumise järel. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Peaministri sõnul on 2000 põgeniku vastuvõtmise ettevalmistused kulgenud rahuldavalt. Varssavi on teatanud, et on nõus järgmise kahe aasta jooksul vastu võtma 2000 peamiselt Süüriast ja Eritreast pärit põgenikku. “Tahan kinnitada kõigile, et ei kavatse astuda ühtegi sammu, mis võib destabiliseerida meie elu ning Poola ja selle kodanike sotsiaalmajanduslikku julgeolekut,” rõhutas valitsusjuht. Kopaczi sõnul lasub Poolal kohustus solidaarsuseks Euroopa ees, sest riik on sellest kasu lõiganud. “See solidaarsus aga peab olema vastutustundlik. Me ei oota Euroopalt üleliigset solidaarsust. Seetõttu usume, et meie vastutustundlik solidaarsus migrantide vastuvõtmisel peab vastama riigi võimetele ja mitte destabiliseerima kodanike elu,” sõnas Kopacz. UU-PAP/BNS vahendusel

Loe edasi

Brittide enamik soovib Euroopa Liidust lahkuda

Brittide enamik soovib Euroopa Liidust lahkuda peamiselt seoses massimigratsioonist tingitud hirmudega, selgus laupäeval avaldatud uuringufirma Survation küsitlusest, mille tellis pühapäevaleht Mail. Vastanutest 51 protsenti soovis Euroopa Liidust lahkuda ning jääda soovis või ei olnud otsustanud 49 protsenti. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Tulemus näitab, et brittide eelistused on muutunud, sest kuu tagasi tehtud küsitluses toetas lahkumist vaid 45 protsenti ja 54 protsenti soovis ühendusse jääda. Briti peaminister David Cameron asub pärast pikka suvepuhkust tööd Euroopa Liidust lahkumist vaagiva referendumi kallal, mida võib komplitseerida suve jooksul hoogustunud migratsioonikriis. Cameroni eesmärk on vähendada teistest Euroopa Liidu riikidest Suurbritanniasse saabuvate migrantide arvu ja mõjutada ühendust läbi viima reforme, mis võimaldaksid Ühendkuningriigil EL-i jääda. Viimastel kuudel on aga Briti telekanaleid ummistanud pildid Süüriast ja Aafrika riikidest EL-i tulvavatest põgenikest ja migrantidest, mis on vesi Nigel Farage’i Briti Iseseisvuspartei (UKIP) veskile ja võib suurendada EL-i vastaseid tundeid valijais, kes ootavad peaministrilt jõulisemat tegutsemist. Cameron on lubanud, et korraldab enne 2017. aasta valimisi rahvahääletuse Euroopa Liidus püsimise kohta. UU/STT/BNS

Loe edasi

Tšehhi liitus massimigratsioonivastase ühisrindega

Kui paljud Euroopa riigid on migratsioonikriisis tegutsenud kaootiliselt ja aralt, siis Visegradi grupi riigid teevad seda märksa koordineeritumalt ja otsusekindlamalt, eeskätt oma rahva ja riigi huvidest lähtuvalt. Nii ongi Ida-Euroopa ainus jõud, mis võib kontinendi islamiseerumise ja massilise sisserände probleemide eest päästa. Lääne-Euroopa on asjale käega löönud ja veenab seda tegema ka ülejäänud Euroopat. Pagulased, migrandid, terroriaktid, ühiskonna heaolu allakäik, kodurahu kadumine, heakorraprobleemid ning oma elanike kehv elujärg ei innusta Ungarit, Poolat ja Slovakkiat migrantide suurendatud vastuvõtus osalema. Nüüd on oma kindlast vastuseisust massilisele migratsioonile teatanud ka Tšehhi. Tšehhi president Miloš Zeman avaldas pühapäeval toetust oma eelkäija Václav Klausi immigratsioonivastasele üleskutsele. Hiinas visiidil viibiv Zeman ütles, et on nõus endise presidendi ideedega asüülitaotlejate jaoks kohustuslike kvootide tagasilükkamisest ja piirijulgeoleku tugevdamisest Euroopa Liidus. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); “Algatus sisaldab samu ideid, mida ma olen alati väljendanud,” ütles Zeman Pekingis pressikonverentsil, viidates laupäeval avaldatud Klausi petitsioonile. Aastatel 2003-2013 Tšehhi presidendina tegutsenud Klaus nimetab üleskutses immigratsiooni “Euroopa stabiilsusele fundamentaalseks ohuks”. Zeman sarjas läinud kuul varjupaigakeskusest põgeneda üritanud kümneid migrante. “Keegi ei ole teid siia kutsunud … te peate meie reegleid austama,” sõnas ta toona. Tšehhi on andnud Euroopa Komisjonile nõusoleku võtta järgmise kahe aasta jooksul vastu 1500 põgenikku. ÜRO põgenikeagentuur teatas laupäeval, et sel aastal on üle Vahemere Euroopasse jõudnud 366 402 migranti. Ohtlikul teekonnal on hukkunud või kadunuks jäänud 2800 inimest. Hiljuti läbiviidud üleeuroopalise TNS uuringu järgi on pagulaste ja migrantide lubamist oma riiki kõige enam vastustanud Horvaatia, Eesti ja Slovakkia. Kuid Eesti torkab silma veel sellega, et kui rahvas on öelnud massimigarstioonile kindla ei (78%), siis valitsus üritab seda ikkagi Brüsseli meeleheaks läbi suruda. Samas kui Horvaatias ja Slovakkias seisab euroopaliku kultuuri ja rahvusriikluse säilimise eest ka valitsus UU- BNS/AFP vahendusel

Loe edasi

ISISe terroristid saabuvad Euroopasse Bulgaaria kaudu

Euroopa Liit on avanud uksed Trooja hobusele nimega põgenikelaine. Trooja hobuse sees on tuhanded džihadistid. Viis neist võeti hiljuti Bulgaaria piiril kinni. Kolmapäeva hilisõhtul võtsid Bulgaaria piirivalvurid kinni viis meest vanuses 20 kuni 24. Tegemist on ISISe terroristidega, kelle eesmärgiks oli suur tõenäosusega eurooplaste peade maha löömine. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Meeste juurest leiti Islamiriigi propagandamaterjale, džihadistidele mõeldud palvetekste ja meeste mobiiltelefonides olid videod peade mahalöömisest. Kohaliku Bulgaaria meedia teatel leiti mehed lähedal asuvat metsa läbi kammimas. Meestel oli olnud ka abiline, kes oli sõidutanud neid läbi Makedoonia Bulgaaria piirile. Lähis-Idast ja Aasiast saabuvad migrandid kasutavad Prantsusmaale, Saksamaale ja Šveitsi jõudmiseks sageli nn Balkani teekonda. Nende hulgas, nagu hoiatas ISIS, on ka tuhanded terroristid. Gjueševo piiripunkt Bulgaarias asub siiski läänes, Makedoonia piiril. Ilmselt valisid mehed selle teekonna, et vältida Bulgaaria teises otsas asuvate piiripunktide ranget kontrolli. Pärast Bulgaariasse jõudmist oleksid nad märkamatult liitunud teiste põgenikega. Piisaks vaid kümnest ISISe terroristist, et tappa öösel mõne väikese Saksa või Šveitsi küla elanikud. On tegelikult vaid aja küsimus, mil leiavad aset esimesed sellised tapatalgud eurooplaste vastu nende käe läbi, kellele Euroopa Liit praegu uksi avali hoiab. Refereeritud: Schweiz Magazin PILDIL – Süüria mässuliste endine komandör, 30 aastane Laith- Al -Saleh, endine krohvija Aleppost, kes juhtis 700 mehest koosnevat mässuliste salka ja loodab nüüd leida paremat elu ja asüüli. Seni teda veel kinni peetud pole ja mees rühib koos kaaslastega jõudsalt Sakasamaa poole (NB! foto on illustreeriv) Allikas: news.yahoo.com 

Loe edasi

Ungari parlament võttis vastu uued migratsioonivastased seadused

Ungari parlament võttis reedel rekordiliselt suure sisserändajate arvu tõttu vastu uue migratsioonivastaste meetmete paketi. Abinõude seas on kolme aasta pikkune vanglakaristus inimestele, kes üritavad ületada Serbia piirile rajatud okastraattara ning transiittsoonide loomist piirialale, kus hoitakse asüülitaotlejaid, kuni nende avaldusi menetletakse. Seadusandjad kuulutasid välja ka “massiimmigratsiooni põhjustatud kriisiolukorra”. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); “Kui me ei kaitse oma piire, jätkavad kümned miljonid migrandid Euroopasse tulemist,” ütles peaminister Viktor  Orbán reedel avalduses. “Kui me lubame kõik sisse, on see Euroopa lõpp. Me võime ühel hommikul üles ärgata ja taibata, et oleme oma maailmajaos vähemuses.” Ungari karmistas migratsiooniseadusi ajal, mil sajad Ungarisse jõudnud meeleheitel migrandid üritavad riigist lahkuda. Üle 1000 Budapesti tähtsamas Keleti raudteejaamas asunud migranti asus reedel jala teele Austria piiri poole, mis asub Ungari pealinnast 175 kilomeetri kaugusel. Veel 500 migranti sattus 40 kilomeetrit Budapestist läänes Bicske linnas politseiga vastasseisu, keeldudes lahkumast rongist ja laskmast politseil end põgenikelaagrisse paigutada. Ungari uudisteportaali MTI andmeil põgenes 200-300 migranti raudteejaamast. Veel paarsada põgenikku põgenes Ungari peamisest varjupaigataotlejate keskusest Röszke linnas, sundides võime sulgema ajutiselt piiri Serbiaga. Politsei teatel on reede õhtuse seisuga 300 migranti endiselt kadunud. Augustis jõudis Ungarisse üle 50 000 migrandi. Neljapäeval sisenes Ungarisse ÜRO andmeil 3300 migranti. UU/AFP/BNS

Loe edasi