Varia

Enamik erakondi peab suvepäevi augustis

Keskerakond peab augusti teisel nädalavahetusel Viljandimaal erakonna suvepäevi mille eelarve on orienteeruvalt 25 000 eurot. Need on ilmselt kõige suurema eelarvega erakondlikud suvepäevad, kuigi Reformierakond pole oma eelarvet veel avalikustanud. Keskerakonna pressisekretär Taavi Pukk ütles BNS-ile, et see summa sisaldab puhkekeskuse renti, osalejate toitlustamist ning meelelahutusprogrammi. Suvepäevad toimuvad 8.-9. augustini Sammuli puhkekülas Viljandi järve kaldal. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Vaid nädal hiljem, 15-16. augustil peab samas puhkekülas oma suvepäevi Isamaa ja Res Publica Liit (IRL). Erakonna pressiesindaja Priit Värgi sõnul on IRL-i suvepäevade eelarve kuni 10 000 eurot. IRL-iga samal nädalavahetusel peab Võrumaal Uhtjärve ürgoru Nõiariigis suvepäevi ka Reformierakond. “Eelarve osas selguvad täpsemad numbrid siis, kui suvepäevad on peetud. Osalustasu on ühele inimesele suurusjärgus kuni 18 eurot,” sõnas Reformierakonna fraktsiooni pressinõunik Anna-Liisa Villmann. Lisaks IRL-ile ja Reformierakonnale peab samal nädalalõpul Pärnumaal Luige Puhketalus suvepäevi Rahva Ühtsuse Erakond (RÜE). Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) peab oma suvepäevi 1.-2. augustil Peipsi ääres Kauksi puhkekeskuses. Ürituse peakorraldaja on erakonna Tartu ringkond. “Planeeritud eelarve on 5000-7000 eurot, olenevalt osalejate arvust. Kulud kaetakse 60-70 protsendi ulatuses osalustasuga ja ülejäänu maksab erakond,” ütles EKRE fraktsiooni nõunik Urmas Espenberg BNS-ile. “Eelarvesse kuuluvad majutus majakestes ja kämpingus, mitu söögikorda, ansambel ja muud väiksemad asjad,” lisas ta. Espenbergi sõnul püütakse väike väljateenitud puhkus ühendada ka kergemat sorti kasuliku ajugümnastikaga. Samuti on kavas maha pidada Konservatiivide Naiskogu väljasõiduistung. Vabaerakonna suvepäevad toimuvad 8.-9. augustil Elva külje all. Vabaerakonna tegevjuhi Margus Maidla sõnul on ürituse eelarve ligiakaudu 8000 eurot. “Väärib väljatoomist see, et seekord ei toimu lihtsalt klassikalised meelelahutusliku ja sportliku suunitlusega üritus, vaid suvepäevade raames toimub ka erakonna erakorraline üldkoosolek, milles kinnitatakse erakonna põhikirja uus redaktsioon, mille sisuliseks arenguks on Vabaerakonna esinduskogu statuudi kehtestamine ning toimub samuti esinduskogu esimene kogunemine. Seega, meie suvepäevade eelarve sisaldab ka korralduslikke kulusid nii erakorralise üldkoosoleku, kui ka esinduskogu läbiviimiseks,” selgitas Maidla. Sotsiaaldemokraadid pidasid oma suvepäevi 3.-5. juulil Saaremaal Mändjalas, kus osales üle 400 sotsi​aaldemokraadi ja nende pereliikme. Kolme päeva jooksul toimusid arutelud pagulaspoliitika, huvihariduse, vanemapuhkuse paindlikkuse ja tööhõive teemadel. Lisaks sellele leidsid aset ka traditsioonilised piirkondadevahelised spordivõistlused ja mälumäng.  “Suvepäevade osalejad tasusid suures osas osavõtutasu näol majutuse ja toitlustamise eest ise. Erakonna panus oli suurusjärgus 9000 eurot,” ütles SDE suvepäevade peakorraldaja ja noorsotside president Maris Sild. UU – BNSi vahendusel

Loe edasi

Euroopa Kosmoseagentuuri uus juht mõtleb Kuu koloniseerimisest

Professor Johann-Dietrich Wörner, kes alates 1. juulist juhib Euroopa Kosmoseagentuuri, on kutsunud üles rajama Kuule alalist inimasustust. Kosmose koloniseerimine on barjäär, mille ületamise on liberaalne poliitika teinud pea võimatuks, seades majanduslikeks prioriteetideks hoopis teised valdkonnad. Euroopa valitsused suruvad tihtipeale ambitsioone alla ja tegelevad selliste probleemidega nagu homoabielud või kolmanda maailma kodusõdadesse sekkumine. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Sellele kõlavad kontrastina uue Euroopa Kosmoseagentuuri juhi ideed alalise asustuse rajamiseks Kuule, mida ta väljendas intervjuus BBC-le. Wörner eelistaks asustust Kuu pimedal tagaküljel, kust saaks teleskoopide abil uurida süvakosmost. Võimalik, et Wörneri entusiasmis mängivad oma osa hääled NASAs, mis räägivad Marsile baasi rajamisest. NASA peab plaane selle ehitamiseks suure 3D printeri abil, Wörneri sõnul aga oleks mõistlik see enne Kuul järgi proovida. Paraku teeb Wörner aga ka selgeks, et tema idee taga ei ole soov teha Euroopat suuremaks ja võimsamaks: “Wörner kujutleb oma kuuküla kui mitmerahvuselist asundust, kus on osa astronautidel, Vene kosmonautidel ja Hiina taikonautidel.” Seega lubab Euroopa endal konkurentsis ülejäänud maailmaga teistest maha jääda. Siiski on tegu fenomenaalse üleskutsega, mis võiks eurooplastes äratada sajanditevanuse tungi avastada ja tundmatuse üle võitu saavutada.

Loe edasi

Eestis avastati uus viuliik

Laupäeval leidis kinnitust stepiviu (Buteo rufinus) esinemine Eestis, kui Tarmo Teppe vaatles lindu Valgamaal ja püüdis ta ka fotokaamerale. Vaatlus toimus Tõlliste vallas Korva luhal, kunagisel Sangaste mõisa kuivendatud katseheinamaal, kus käib toitumas mitmeid röövlinde. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Aasta algul valis Eesti Ornitoloogiaühing 2015. aasta linnuks viu ja seega on tegu vägagi sümboolse vaatlusega. Stepiviu sattumist Eestisse on kaua oodatud, aga varem ei ole liigimäärangut tõestada õnnestunud. Stepiviu on sarnane vähem haruldasele karvasjalg-viule, kuid suurem. Ta on levinud Lõuna- ja Kagu-Euroopas, Kesk-Aasias, Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas, talvitusalad ulatuvad lõunas India ja Ida-Aafrikani. Pesapaikadeks sobivad avatud heinamaad, mis on kasvanud võssa. Eesti liiginimekirjas on stepiviu 386. linnuliik.

Loe edasi

Üks võimalik nägemus Eesti tulevikust

Üks võimalik humoorikas tulevikunägemus P.S Troikalt – Meil aia äärne tänavas (remix) (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery);

Loe edasi

Jaaniöö pahupoolelt

Politsei tabas möödunud ööpäeva jooksul 36 alkoholi tarvitanud mootorsõidukijuhti, teatas politsei- ja piirivalveamet tänahommikuses pressiteates. Jaanilaupäv tõi kaasa kolm rasket liiklusõnnetust, milles said vigastada kolm inimest. Õnneks hukkunuid polnud. Jaanilaupäeval süttisid Eesti eri paigus kaks maja, inimesed tulekahjudes vigastada ei saanud. Häirekeskus sai möödunud ööpäeval kokku 97 päästekutset, millest 51 olid seotud tulekahjudega ning neist omakorda seitse kulupõlengutega, teatas päästeameti korrapidajaja BNS-le (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Tallinna kiirabi peaarsti Raul Adlase sõnul oli jaanilaupäeva väljakutsete arv võrreldav tavalise nädalavahetusega, samas näiteks võrreldes aastavahetusega oli kiirabil teisipäeval tööd märgatavalt vähem. “Üle Eesti said kiirabitöötajad möödunud ööpäeva jooksul 907 väljakutset, Tallinna kiirabi teenindas aga 228 väljakutset,” rääkis Adlas BNS-ile. 36 juhul tuli kiirabil aidata traumade tõttu viga saanut, neist kaheksa said kannatada vägivalla tõttu. “Tegemist oli tavapäraste jaanipidudele omaste kaklustega purjus inimeste vahel,” ütles Adlas. Kahel juhul aitasid kiirabitöötajad põletada saanud inimesi, kahel korral kõrgelt kukkunuid, ühel korral toitu kurku ahminud pidulist ja üht liiklusõnnetuse osalist. Korra vajati kiirabi abi alkoholimürgituse ja korras narkootikumide üledoosi pärast. Kõigist abi vajanutest olid 50 inimest purjus. Allikas : Baltic News Service

Loe edasi

Astronoomid said pildile varajase universumi tähed

Kolmapäeval teatasid Lissaboni ülikooli teadlased, et nad leidsid seni heledaimalt säravad universumi noorusaegadest pärinevad tähed. Tundub enam kui võimalik, et need kaunid, igivanad päikesed kuuluvad kõige esimeste tähtede sekka, mis moodustusid miljard aastat pärast Suurt Pauku, kirjutab Forbes. Mida kaugemale kosmose sügavustesse me pilgu heidame, seda enam liigub meie vaatepilt ajas tagasi. Hubble’i teleskoobi ja mitmete maailma suurimate teleskoopide abil leidsid astronoomid Lissaboni ülikooli doktori David Sobrali käe all suure hulga galaktikaid, kus säravad tohutud sinised tähed. On arvata, et tegu on tähtede esimese põlvkonnaga, mis seni jäi vaid teooria valdkonda. Üks neist galaktikatest – GR7 on omavanuste tähekogude seas seni nähtuist eredaim. Ta särab kolm korda tugevamalt kui tema seni avastatud eakaaslastest kõige eredam. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); See galaktika asub astronoomide sõnul 12 miljardi valgusaasta kaugusel. Uuringu tulemused avaldatakse peagi ajakirjas The Astrophysical Journal. Arvatakse, et CR7s ja teistes sarnastes galaktikates – liigitatud kui Populatsioon III – nähtud tähed moodustati Suure Paugu jäänukitest. Vesinik, heelium ja pisut liitiumi moondati nendes raskemateks elementideks nagu hapnik, lämmastik, süsinik ja raud, ilma milleta ei oleks elu võimalik. “See avastus ületas meie ootusi algusest peale, sest me ei oodanud, et me leiaks nii ereda galaktika,” ütles David Sobral. “Siis, kui me hakkasime tasapisi CR7 omapäradelt katet kergitama, jõudis meile kohale, et me ei olnud üksnes leidnud kõige säravamat kauget galaktikat, vaid et sellel olid kõik Populatsioon III tähtede omadused. Just need tähed moodustasid esimesed rasked aatomid, ilma milleta meid siin ei oleks. Sellest enam põnevamaks ei saa minna.”

Loe edasi

Eesti Päevaleht rikkus head ajakirjandustava ja avaldas kontrollimata infot

Riigikontroll ei pea korrektseks, et Eesti Päevaleht on 8.juuni lehes avaldanud loo „Riigikontroll: Eesti majanduse arenguks peab sisserännet rohkem elavdama“, mis tugineb veebruaris-märtsis koostatud ja mitmetele ministeeriumidele kommenteerimiseks saadetud rändeteemaliste valikute ülevaate eelnõu versioonile, kuna Riigikontrolli ametlikud seisukohad sisalduvad lõppraportis, mitte aga eelnõude eri versioonides. Riigikontrollis pole ülevaate lõppversioon veel valminud. Eesti Päevaleht avaldas materjali, kuigi toimetusele oli teada asjaolu, et nende kätte ühest ministeeriumist jõudnud eelnõule oli kehtestatud juurdepääsupiirang ning tegu oli mitmeid kuid vana versiooniga. Samuti oli toimetuse esindaja eelmisel nädalal kinnitanud Riigikontrolli esindajale, et vana eelnõu põhjal materjali avaldamisest hoidutakse. Just see oleks olnud Riigikontrolli hinnangul korrektne ja vastutustundlik käitumine lugejate huvides, sest lugejad-vaatajad-kuulajad ootavad ajakirjandusväljaannetelt täpset ja ametlikult kinnitatud infot. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja Toomas Mattson sõnul avaldab Riigikontroll oma auditid, ülevaated ja muud materjalid vastavalt kavale siis, kui need on valminud. Riigikontrolli rõhutab, et riigi kõrgeima auditiasutuse seisukohtade tsiteerimisel on korrektne lähtuda sellest, mida Riigikontroll on ametlikult teatanud, mitte mujalt hangitud poolikutest materjalidest. Riigikontroll avaldab raporti „Ülevaade riigi rändepoliitika valikutest. Milline on rände roll tööjõupuuduse vähendamisel?“ järgmise nädala kolmapäeval, 17. juunil. Ülevaate kohta tuleb ajakirjanikele ka eraldi tutvustus, mille kohta saadetakse ametlik info hiljem. UU  

Loe edasi

EnenKio — olematu kuningriik Vaikses ookeanis

Kuigi EnenKio kuningriigil on olemas territoorium, põhiseadus, valitsus, lipp ja vapp ning teda valitseb kuningas, Tema Majesteet Remios Hermios, eksisteerib see riik reaalselt ainult interneti veebilehekülgedel ja mitte ükski maailma riik pole teda tunnustanud. Piraatide ja merehädaliste peatuspaik (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); See fiktiivne riik paikneb Marshalli saarestikust põhja pool Ameerika Ühendriikidele kuuluval Wake’i atollil, mis on tegelikult veealuse kustunud vulkaani kraatri serv. Wake asub poolel teel Jaapani ja Hawaii vahel ehk Hawaii saarelt Hongkongi viival kaubateel. Atolli koosseisu kuulub kolm omavahel sildadega ühendatud ning liivast ja korallilisest lubjakivist koosnevat  korallisaart: Wake, Peale ja Wilkes. Atolli pindala on 9,8 km² ja elanike arv paarisaja ringis (umbes kümne aasta eest elas saarel üle 300 inimese) ning ta asub 6 km pikkuse ja 2 km laiuse laguuni ääres. Atolli keskel asuv laguun on endine hiidkraater ja mõõna ajal on kolmandik sellest kuiv. Väikeste punakaskollaste lillede tõttu on linnu harkluu kujulist saart nimetatud ka “Apelsinilillede saareks”, sest just seda tähendab enne eurooplaste poolt avastamist saarele reisinud kohalike inimeste pandud Enen-kio nimi maršalli keeles. “Reis EnenKiole oli üks rist ja viletsus, väga pikk ja ohtlik. Kuskilt polnud reisi ajal võtta joogivett ega toitu, seetõttu varustati EnenKiole sõitvad paadid toiduga kogu reisi tarvis, peamiselt kookospähklitega. Kuna reis oli erakordselt raske, siis pidi meestel, kes selle ette võtsid, olema väga tugev motivatsioon seda teha.” Nii on kirjeldatud meritsi reisimist saarele, mille kaugust teistest asustatud paikadest tuleb mõõta tuhandete kilomeetritega. Wake’i saare avastas 2. oktoobril 1568. aastal hispaanlasest meresõitja Alvaro de Mendaña de Neira (1541-1595), kui ta otsis lühimat teed Peruust Filipiinidele. Kaugelt saart märganud Mendaña nimetas selle San Franciscoks. Esimene eurooplane, kes ka maale astus, oli 1796. aastal inglane William Wake. Tema järgi hakatigi atolli nimetama ja tehakse seda tänapäevani. Pool sajandit hiljem maabus saarel leitnant Charles Wilkes’i juhtimisel teaduslik ekspeditsioon, mille käigus saar kaardistati ja koostati esimene detailne kirjeldus atollist. Maatükil ei ela ühtki põliselanikku, sest ta oli minevikus asustamata. Aeg-ajalt kasutasid atolli Marshalli saarte kala- ja meremehed, Jaapani salakütid, teadusekspeditsioonid ja laevahukust pääsenud merehädalised. Enamik EnenKio kodanikke elab praegusel ajal eksiilis Marshalli saartel, kuid ka USAs ja teistel Vaikse ookeani saartel. Enam kui sajand USA okupatsiooni Esimene laevaõnnetus selles piirkonnas toimus 1866, kui Saksa laev Libelle sõitis saare lähedal veealusele kaljule. Laeval oli muuseas ka Inglise ooperitrupp. Öö veedeti laeval, järgmisel päeval mindi koos varustusega (raha, väärisesemed, sigarid, toiduained, vein jms) saarele. Kui aga too osutus inimtühjaks ja ka joogivett polnud kusagilt saada, otsustati kahe väikse paadiga Guami suunas teele asuda. Üks paat jõudis õnnelikult Guamile, kuid teine, mida juhtis kapten Anton Tobias ise, jäi kadunuks. Alates 19. sajandi lõpust ehk pärast Hispaania-USA sõda kuulub atoll Ameerika Ühendriikidele ning oli algselt mereväe käsutuses, kuid 1930. aastatel rajati sinna lennuväebaas. 1941. aastal oli saarel raadiojaam, väike maandumisrada 12 hävituslennukiga ja 525 USA merejalaväelasest koosnev garnison. Teise maailmasõja lahingus õnnestus jaapanlastel, kelle kaotused veristes lahingutes olid viis korda ameeriklaste omadest suuremad, siiski saar enda kätte saada. 1616 ameeriklast võeti vangi ning enamus neist evakueeriti Hiinasse ja Jaapanisse. Pärast sõda said ameeriklased saare siiski tagasi. Ka Vietnami sõja ajal oli saarel sõjaväebaasina oluline roll. Praegu asub Wake’il Vaikse ookeani lennuliinide varulennuväli ja seal saavad vahemaandumisi teha kaubalennukid. Saartel asub veel meteoroloogia- ja okeanograafiajaam. 2009. aastal moodustas USA siseminister Dirk Kempthorne Wake’i saarel looduskaitseala. Ameerika sõjaväebaas evakueeriti Wake’i saarelt 2006. aastal, kui oli teatatud võimsa taifuuni lähenemisest. Pärast taifuuni jäi saarele vaid väike sõjaväelaste ja tsiviilisikute rühm (2009. aastal kuulus rühma 150 inimest). Ameeriklastele tuleks sulg sappa lüüa EnenKio (EneenKio) Kuningriik moodustati juba 1987. aastal, kuid ametlikult kuulutati sõltumatuks 1994. aastal tollase kuninga Murjel Hermiose korraldusel. Murjel Hermios oli ka Marshalli saarte Põhja-Rataki atolli hõimupealik (iroijlaplap). Pärast Murjeli surma 1998. aasta detsembris sai uueks monarhiks tema vend kuningas Remios Hermios, kes valitseb tänase päevani. Tema järglasena on kroonprintsiks määratud Remiose vend Lobadreo Hermios. Valitsust, mis koosneb kuuest ministrist, juhivad kuningas ja tema poolt määratud täievoliline minister ehk peaminister, kelleks 1987. aastal määrati 54-aastane Robert F. Moore. Riigil on olemas ka konstitutsioon ning nagu kõigis teisteski maailma riikides, paneb see paika kodanike õigused ja kohustused, valitsuskorralduse jms. Iseseisvusdeklaratsiooni vastu võtnud EnenKio teatas sõltumatu riigi sünnist paljudele rahvusvahelistele organisatsioonidele, meediaväljaannetele ning ka USA võimuorganitele. Loomulikult ei suvatsenud USA, keda uus riik süüdistab oma territooriumi ebaseaduslikus annekteerimises, nendele teadetele vastata. Muuseas nõuab EnenKio USAlt üle saja aasta kestnud okupatsiooni eest ka vastavat hüvitust ehk renditasu. EnenKio valitsuse peaeesmärgiks on USA okupantide, ühesõnaga kõigi ameeriklaste väljakihutamine ning maa vabastamine sõjaväelastest. Praeguseni pole EnenKio kuningriiki tunnustatud ühelgi rahvusvahelisel foorumil ja seda pole teinud ka ükski sõltumatu riik maailmas. Sulitemp võlakirjadega Ameerika Ühendriikide föderaalvõimud tegid 2000. aasta sügisel lõpu geniaalsele petuafäärile, kus interneti kaudu püüti müüa miljardi USA dollari eest olematu riigi sõjaaegseid kullas kustutavaid võlakirju. Nimetatud programmi eesmärgiks oli koguda raha EnenKio tulevaste riiklike projektide elluviimiseks. USA Riigidepartemang hoiatas sel puhul üldsust avalikult EnenKio “kuritahtlike ja pettuslike toimingute eest”. USA väärtpaberite komisjoni ametniku Susie Youni sõnul võidi võlakirju pakkuda juba kolm või rohkem aastat, kuid nende teada ei õnnestunud ühtki maha müüa. Müüjaks osutunud valitsusjuhti ja kohalikku ärimeest Robert Moore’i ähvardas Hawaii kohus vanglakaristuse ja 1000-dollarilise igapäevase trahviga, kui ta ei lõpeta võlakirjade müümist. Moore otsustas kohtu tingimusi täita. Muide, kohtuistungile ilmus Moore T-särgis, linasest riidest pükstes ja palja jala otsa torgatud sandaalides. Niisugust riietust peetakse seal lugupidamatuseks õigusemõistjate vastu, mida Moore taotleski, püüdes sel moel väljendada põlgust USA kestva okupatsiooni vastu. Allan Espenberg

Loe edasi

Enamik eurooplasi põlvneb kolmest mehest

Leicesteri ülikooli teadlased, nende seas eestlane Pille Hallast, viisid läbi geeniuuringu, mis jõudis järeldusele, et kaks kolmandikku Euroopa mehi põlvnevad vaid kolmest pronksiaegsest esiisast. Need kolm meest põhjustasid paljude sajandite eest rahvastiku plahvatusliku kasvu. Teadlased uurisid 17 erinevast paigast pärit 334 tänapäeva Euroopa mehe DNA järjestust. Põhirõhk oli ainult meesliini pidi edasi kanduva Y-kromosoomi haplogruppidel. Seejärel võrreldi eri paigust pärit inimeste DNAd, et leida neis võtmetähtsusega mutatsioonid ja panna paika, millal need on toimunud. See võimaldas ajada isaliinides järge mitme aastatuhande taha. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Kolm peamist mutatsiooni on tuntud geeniteaduses kui haplogrupid I1, R1a ja R1b. I1 on tuntud tavaliselt kui põhjamaiste protoeurooplaste haplogrupp, R1a idaeurooplaste ja R1b lääneeurooplaste oma. Näiteks Eestis on lisaks samuti põhjamaisele N3-le eelkõige levinud haplogrupid R1a ja I1. Need kolm isaliini on uuringu järgi umbes 64% Euroopa meeste sugupuus. 371 miljonist Euroopas elavast mehest peaks kolme mehe järglased olema seega 233 miljonit. Uuringu järgi on need kolm mutatsiooni toimunud vahemikus 3500–7300 aastat tagasi. Niisiis on ilmselt pärast põlluharimise levikut kiviaja lõpul Euroopas toimunud rahvastikuplahvatus. “Rahvastiku kiire kasv toimus pronksiajal koos matmiskommete muutuse, ratsutamise kiire leviku ja relvastuse arenguga,” ütles professor Mark Jobling, uuringut juhtinud geneetik Leicesteri ülikoolist. Kuigi me ei saa teada, kes olid need oma geene üle Euroopa levitanud kolm meest, usuvad teadlased, et tegu oli mõjukate isikutega, tõenäoliselt hõimupealikega.

Loe edasi

Kallas vassib faktidega

Euroopa poliitilisse eliiti pürgiv Siim Kallas ei tea elementaarseid fakte ja kuulutab sellega kas tahtlikult või rumalusest pooltõdesid. PM.20.05.15 ilmunud uudisloos ütleb Kallas, et mõnesaja põgeniku vastuvõtmine ei tohiks Eestile olla mingi probleem, kuna siin elab juba 104 000 välismaa kodanikku. „Ei saa olla nii, et me kogu aeg kardame, mis need 9-10 inimest on, kust me need hambaharjad võtame, kuidas me nad ära toidame.“ Number 104 000 pole aga kaugeltki korrektne. Kallas unustab, et ainuüksi Vene Föderatsiooni Riigiduuma valimistel 2011 aastal osalenud kodanikke, kes hääletasid Eesti territooriumil oli 118 220 (allikas – www.cikrf.ru Vene NFSV Valimiskomisjoni koduleht). Vaevalt nende arv kahanenud on, pigem vastupidi. Sinna polnud lisatud veel alla 18-aastasi Vene Föderatsiooni kodanikke, kellest osa on nüüdseks kindlasti täisealised. Kallas ei maini poole sõnagagi ka määratlemata kodakondsuseta isikuid ehk halli passi omanikke, keda on Rahvastikuregistri andmetel samuti ligemale 80 000. Ja muidugi tuleks neile juurde liita veel muude riikide kodanikud. UU (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery);

Loe edasi