Ühiskond

Uus poliitikateemaline jutusaade “Räägime asjast” Tre Raadios

Tre Raadio programmi on jõudnud uus poliitikateemaline jutusaade “Räägime asjast”, mille peaeesmärk on rääkida Eesti asjadest nii nagu nad on, mitte läbi brüsselimeelse sotsiaalliberaalse propaganda kõverpeegli. Saatejuhtideks on Mart ja Martin Helme, kes kutsuvad endale külla huvitavaid stuudiokülalisi.  Eetris Tre Raadios Laupäeviti 11:00, Pühapäeviti kordus 9:00 hommikul: Raplamaal 91,3 MHz Pärnumaal 92,7 Mhz (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Kuma Raadios Pühapäeviti 12:00 Järvamaal ja Kesk-Eestis 101,0 Mhz Järelkuulamine: https://www.mixcloud.com/raadiosaade/ https://www.mixcloud.com/raadiosaade/r%C3%A4%C3%A4gime-asjast-07112015/ UU

Loe edasi

Sinise Äratuse aktivist esindab tudengeid Tallinna noortevolikogus

Eelmisel nädalal valitud 21-liikmeline Tallinna linna noortevolikogu V koosseis sai neljapäeval, 5. novembril Raekoja vastuvõtul mandaadi. Kell 17 alanud mandaadi üleandmisel tunnustasid uut koosseisu linnavolikogu esimees Kalev Kallo ja abilinnapea Mihhail Kõlvart. Tallinna linna noortevolikogu V koosseisu valiti eelmisel nädalal 21 liiget: 7 õpilaste, 7 üliõpilaste ja 7 noorteühenduste esindajat. Väljavalitute mandaat kestab aasta aega ning peamiselt keskendutakse linnavolikogu ja linnavalitsuse nõustamisele noorte teemadel ning ettepanekute tegemisele. Eesmärk on aasta jooksul lahendada täielikult või osaliselt 2-3 suuremat noori puudutavat probleemi Tallinnas. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Teiste seas kuulub noortevolikogusse kolm Reforminoorte esindajat, üks sotsiaaldemokraatide ja üks Keskerakonna noortekogu esindaja ning üks esindaja Sinisest Äratusest. “Kuna esindan volikogus üliõpilasi, siis esmajoones tegelen tudengeid puudutavate probleemidega,” ütles Uutele Uudistele noortevolikogusse valitud rahvusliku noorteliikumise Sinine Äratus aktivist Hendrika Näägo. “Eesootava aasta jooksul käsitletavad probleemid on näitkes ühiselamute kohad, Tallinna linna stipendiumid ühiskondliku aktiivsuse eest, bakalaureuse ja magistritöö stipendiumid Tallinna linnalt ja palju muud. Lisaks sellele on mu isiklik väike eesmärk konservatiivide ja rahvuslaste latt kõrgel hoida ning näidata kes me tegelikult oleme, mitte kes meedia üritab öelda.” “Noortevolikogu roll Tallinna linnavõimu juures on väga oluline,” kommenteeris lõpetava noortevolikogu esimees Kea Kruuse. “Just meie ülesanne on see, et linn peaks oluliseks kõikide oma loendamatute probleemide hulgast just noorte omi. Järgneval aastal on noortevolikogu fookus senisest enam tudengitel, kes on meile kurtnud probleemidest seoses ühiselamutega, linna antavate stipendiumite ja sportimisvõimalustega. Kindlasti jätkatakse ka tänavaspordi väliparkide korrastamisega ja prügisorteerimise algatamisega linna koolides.” Tallinna linna noortevolikogu on 21-st noorest koosnev neutraalne osaluskogu, mis esindab ja kaitseb Tallinna noorte huve. Üks noortevolikogu esindaja kuulub hääleõigusega linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni koosseisu.

Loe edasi

Petitsioonile konservatiivse migratsioonipoliitika poolt on allkirja andnud 35 000 inimest

Petitsioonile konservatiivse migratsioonipoliitika poolt on allkirja andnud 35 000 inimest Eesti Konservatiivne Rahvaerakond annab teada, et nende petitsioonile massimigartsiooni vastu ja konservatiivse immigratsioonipoliitika jätkamise poolt on oma allkirja andnud 35 000 inimest üle Eesti. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Konservatiivse Rahvaerakonna büroo juhataja Anneli Rosina sõnul oli esmaspäevaks 9. novembriks petitsioonile laekunud 35 000 vastust, neist 10 500 internetilehe www.ekre.ee/petitsioon kaudu ning 24 500 posti teel ja välikampaaniate kaudu Tallinnas ja teistes piirkondades üle Eestis.  Riigikogu Konservatiivide fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul jätkatakse allkirjade kogumist ning järgmine rajajoon on 40 000 allkirja, mis loodetakse kokku saada lähima kuu jooksul. “Petitsiooni kaudu soovitakse valitsusele anda selge signaal, et rahva tahet riigi jaoks olulistes küsimustes ei tohi mingil juhul eirata.“ UU  

Loe edasi

Ingrid Rüütel 80

Etnograafiakorüfeel Ingrid Rüütlil täitus sellel nädalal 80 eluaastat, mille puhul toimus reedel 6. novembril Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis seminar etnomusikoloogiast. „Traditsioon ei ole tuha säilitamine, vaid tule hoidmine,“ on Eesti üks kogenumaid ja viljakamaid rahvamuusikauurijaid Ingrid Rüütel öelnud aastal 2000 ilmunud raamatus „Pärimus pärijale“. Praegu Eesti Rahvaluule Arhiivis vanemteadurina töötav Rüütel on suure osa oma elust pühendanud eesti ja soome-ugri rikkaliku rahvamuusika kogumisele, uurimisele ja avaldamisele. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Ingrid Rüütel on olnud 1978. aastal Keele ja Kirjanduse Instituudi juurde loodud ning hiljem Eesti Kirjandusmuuseumi juures tegutsenud etnomusikoloogia uurimisrühma asutaja ning pikaaegne juht. Juubilari eriliseks armastuseks on olnud Kihnu saare elujõuline rahvakultuur. Ingrid Rüütli juubeliseminari esimeses pooles rääkisid Leedu Kirjanduse ja Rahvaluule Instituudi etnomusikoloog Auste Nakiēnē leedu rahvalauludest 21. sajandi linnas ning Eesti Rahvaluule Arhiivi etnomusikoloog Janika Oras seto traditsioonilise pooltoon-poolteisttoon-laadi taaselustamisest. Teises osas kõneles Eesti Folkloorinõukogu juhatuse esimees Kati Taal Ingrid Rüütli rollist Eesti folklooriliikumises ja Eesti Rahvaluule Arhiivi folklorist Ave Goršič Eesti Kirjandusmuuseumi kui teadusasutusega seotud mõtetest ja soovidest aastatel 1967 ja 2015. Seminaril esitleti ka Ingrid Rüütli koostatud plaadikomplekti „Muhu rahvamuusikat, laulumänge ja tantse“. Sarja „Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist“ üheksas heli- ja videokogumik sisaldab Ingrid Rüütli ja teiste Eesti Rahvaluule Arhiivi folkloristide poolt aastatel 1974 kuni 1994 kogutud rikkalikku muhulaste lauluvara. UU – BNS vahendusel

Loe edasi

Mart Helme isadepäevatervitus!

Heiskame rahvuslipud isade auks! Täna heiskame Eestis lipud, austame isasid. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Isadepäev on eelkõige perekondlik tähtpäev, kus iga pere väärtustab isasid ja vanaisasid omal südamlikul viisil. Isad on Eestis perekonnas stabiilsuse ja turvatunde loojad. Tehes seda tihti omal põhjamaisel moel, pigem tegudes kui sõnades. Koos emadega seisavad Eesti isad hea selle eest, et meil oleks eestikultuurne, eestikeelne ja -meelne elanikkond. Eesti algab kodust. Tugev ja terviklik perekond on ühiskonna sidususe, üksmeele, põlvkondade järjepidevuse, väärtushoiakute ja vastastikuse austuse kandja. Aitäh teile, Eesti isad! Samas on täna üks neid päevi, mil saame öelda, et kel on rohkem, on rikkam. Isadel, kel on rohkem lapsi, on täna rohkem õlalepatsutajad, meelespidajaid, kallistajaid, rohkem väledate sõrmedega silmaterasid, kes on panustanud isadepäeva koogi või õnnitluskaardi valimistamisse! Rahu kõikidesse peredesse! Perekondlikku isadepäeva tähistamist kõigile! Mart Helme, Konservatiivse Rahvaerakonna esimees kuue lapse isa

Loe edasi

Martin Helme: kooseluseaduse rakendusaktide läbisurumiseks pakutakse saadikuile tehinguid

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme rääkis Objektiivile antud intervjuus, kuidas kooseluseaduse rakendusseaduse läbisurumiseks pakutakse saadikutele tehinguid, ning selgitas, et ilma rakendussäteteta ei saa kooseluseadus jõustuda. Helme sõnul on kooseluseaduse läbisurumine olnud ülimalt halb juriidiline praak, mis tehti sel lihtsal põhjusel, et seaduse korrektseks vastuvõtmiseks puudus riigikogu eelmises koosseisus enamuse toetus. “Siis tehti seadusandlik susser-vusser, võeti välja rakendussätted, et seaduse saaks läbi suruda vähem kui 51 häälega,” selgitas Helme ja rõhutas, et riigikogu praegusel koosseisul pole kooseluseaduse rakendussätete vastuvõtmiseks mitte mingisugust kohustust. Kooseluseaduse läbisurujad on Helme sõnul käinud mitmetes fraktsioonides konkreetselt tehinguid pakkumas ja küsimas, mida selle eest tahetakse, et kooseluseaduse rakendussätete vastuvõtmise poolt hääletada. “Selline kauplemine siin tõepoolest käib ja ega seda väga ei häbenetagi,” ütles ta ja lisas, et põhimõtteliselt on tegemist korruptiivse, rikutud mõtlemise ilminguga. Kooseluseaduse märgilist tähtsust näitab Helme sõnul tõsiasi, et selle iga hinna eest läbisurumiseks on võetud kasutusele kõik vahendid. Intervjuu ilmus portaalis Objektiiv 5. novembril 2015 UU/Objektiiv (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery);

Loe edasi

Valitsus planeerib Eestisse tuua aina rohkem ja rohkem migrante ja pagulasi

Neljapäeval valitsuse ette heakskiitmiseks jõudev Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) Eesti riiklik programm aastateks 2014–2020 märgib, et arvestades praeguseid trende peab riik olema valmis varjupaigataotluste arvu kasvuks. Programm töötati välja vastavalt valitsuse möödunud aasta 13. novembril heakskiidetud põhisuundadele. Selle rahastamine on planeeritud järgmise aasta riigieelarves ning järgnevatel aastatel riigieelarve strateegias. Varasemast Euroopa Pagulasfondi vahenditest on aastatel 2004–2013 Eestis ellu viidud enam kui 40 projekti, mille eesmärk oli parandada varjupaigamenetluse kvaliteeti ja vastuvõtutingimusi ning suurendada avalikkuse teadlikkust. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Riikliku programmi heakskiitmine aitab Eestis ellu viia nii pagulaste kohanemisprogrammi kui tagasisaatmispoliitikat, samuti paraneb rahvusvahelise kaitse andmisega seotud ülesannete täitmine. Programm toetab mitme riikliku arengukava, näiteks „Lõimuv Eesti 2020“ ja „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ eesmärkide täitmist. Programmis nenditakse, et võttes arvesse olemasolevaid rändetrende, peab riik olema valmis varjupaigataotluste arvu suurenemiseks ning vajalike vastuvõtutingimuste ja -teenuste pakkumiseks. Need tingimused peavad integreerumise esimese etapina looma eeldused rahvusvahelise kaitse saaja kohanemiseks ja edasiseks integreerumiseks Eestis. Kvaliteetse varjupaigamenetluse tagamiseks on oluline, et riik jätkaks IT-lahenduste väljatöötamist, kõrgkvaliteetseid andmeid võimaldavate lisaseadmete ostmist, varjupaigamenetlusega seotud personali väljaõpet jm. Kavandatud tegevusi viiakse ellu koostöös riigi, majutusteenusepakkujate, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike omavalitsustega. Programmist lähtuvalt on olulised ka tegevused, mis on suunatud ebaseadusliku sisserände ennetamisele, avastamisele ja tõkestamisele. Selleks, et soodustada tagasisaatmist, on Eesti sõlminud kahepoolsed rakendusprotokollid peaaegu kõigi riikidega, kellel on tagasivõtulepingud Euroopa Liidu tasandil. Järgmisel aastal on AMIF fondi rahastus Eestile 1, 4 miljonit eurot. Siseministeerium on kavandanud riigieelarvesse välisabi kohustusliku 25 protsendilise kaasfinantseeringu. Siseministeeriumi valitsemisala pagulastega seotud võimalik kulu tulevaks aastaks on 2,5 miljonit eurot, mis on eraldatud valitsuse reservi vastavalt vajadusele kasutamiseks. AMIF loodi 2014. aastal varjupaiga-, rände- ja integratsiooni poliitikate tõhusamaks elluviimiseks Euroopa Liidus. UU – BNS vahendusel

Loe edasi

Juhtivad uusparempoolsed mõtlejad pidasid Washingtonis konverentsi

Sel laupäeval toimus Washingtoni pressiklubis uusparempoolse mõttekoja National Policy Institute (NPI) korraldatud konverents Become Who We Are: The Identity and Spirit of Our People (“Saagem selleks, kes me oleme: meie rahva identiteet ja vaim”). Konverents tõi kokku mitmed juhtivad rahvuslikud, uusparempoolsed ja identiteedimeelsed mõtlejad üle maailma. NPI esimees ja ürituse korraldaja Richard Spencer kinnitas, et rahvuslikud ja parempoolsed mõtted on avaldamas üha suuremat mõju. “Väga paljud osalejad olid alles äsja meie ideed avastanud,” sõnas Spencer. “Üha rohkem inimesi tajub, et midagi on valesti. Paljud illusioonid hajuvad. Ja nad ühinevad meie liikumistega, sest meie jutt kõlab loogiliselt.” (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Esinejate seas oli Ameerika evolutsioonipsühholoog Kevin MacDonald, kelle kõne rääkis eurooplaste psühholoogilisest väljakujunemisest. Põhja-Euroopa keskkonnast pärit hõimudel kujunes tema sõnul välja egalitaarne individualism, mis oli vajalik karmides tingimustes ellujäämiseks. See on aidanud üles ehitada euroopalikke ühiskondi ja loonud valgele rassile vahest unikaalse empaatiavõime. Nende iseloomujoonte veaks on aga, et võõraid nähakse automaatselt heatahtlikena. See on viinud altruismiga liialdamiseni, mis tähendab, et eurooplased käituvad niivõrd altruistlikult, et see muutub juba kahjulikuks. Richard Spencer rääkis oma ettekandes tõe otsimisest tänapäeva ühiskonnas. Tõde ei pruugi teha vabaks, rääkis ta, vaid võib viia inimese üksinduseni. Siiski on inimestel, kes teavad tõde, sellest tulenevad kohustused. Need, kes on olnud piisavalt julged, et tõde otsida, peavad tagajärgedega elama. Tänapäeva ühiskonnas jõuab tõeni üha rohkem inimesi, kuna reaalsuse eest on üha raskem peitu pugeda. See on aga kaasa aidanud üha süvenevale masendusele ja depressioonile. Järelikult on vaja lisaks tõele veel midagi – unistusi ja müüte, pakub Spencer välja. Prantslane Guillaume Faye rääkis Euroopa migratsioonikriisist ja selgitas kolme põhjust, miks eurooplased lõpuks võidavad. Esiteks saab eurooplastele üha selgemaks immigrantide agressiivsus ja pettekujutelmad hävivad kiiresti ühes probleemide süvenemisega. Teiseks on meie keskel tegutsevad poliitikutest reeturid olukorra üle kontrolli kaotamas ja ei suuda varsti enam ära hoida eurooplaste ülestõusu. Kolmandaks võidavad eurooplased, sest nad on oma vaenlastest tugevamad. Koos illusioonide hajumisega haaravad eurooplased taas kord kontrolli oma saatuse üle. Samuti võttis konverentsil sõna mehelike väärtuste eestkõneleja Jack Donovan. Tema sõnul peavad eurooplased naasma muistse hõimueetika juurde. Esimene reegel sealjuures on: mitte valada pisaraid võõraste üle. Donovani sõnul tahab meedia meie manipuleerimiseks ja relvituks tegemiseks tekitada meis sügavaid emotsioone võõraste vastu. Kui me lähtume hõimueetikast, peame me aga aru saama, et oleme vaid Meie ja Nemad, ja Nendele ei tohiks oma energiat kulutada. Teine reegel on: rüüsta ja röövi. Paljud süüdistused valgete inimeste vastu on tõesed, ütleb Donovan. Valged on olnud vägivaldsed, vallutanud ja rüüstanud, tehes seda, mida on ajaloos teinud iga ühiskond. Aga valged on seda teinud edukamalt ja see ei ole tingimata halb. Kolmas reegel on Donovani järgi: ei vabandustele, ei argumentidele, ei selgitustele. Ei ole võimalik võidelda vaenlasega, kes kavatseb sind vaidluse teel orjastada ja hävitada, ütleb Donovan. Vabandused, argumendid ja selgitused tuleb reserveerida nende jaoks, kellest me tõesti hoolime ja kes kuuluvad Meie hulka. Konverentsil toimus ka paneeldiskussioon, millest võtsid osa Richard Spencer, Mike Enoch veebilehelt The Right Stuff ning Henrik Palmgren ja Lana Lokteff meediavõrgust Red Ice Creations. Arutleti rahvusluse sõnumi levitamise ja oponentidele vastamise üle. Arutelu jõudis ühisele järeldusele, et valged rahvuslused on tulnud võitjaks Internetis sealsete trollide vahel peetud sõdades. Mike Enoch võttis selle kokku, selgitades, et huumor teeb vastased relvituks ja rahvuslastel on eelis, kuna inimeste üle nalja heitmine on fundamentaalne osa huumorist. Vastaspoole poliitkorrektsus aga teeb nende eneseväljenduse kuivaks ja elutuks. See strateegia on rahvuslusele paljus kasuks tulnud, eriti noorte inimeste seas. Noored moodustasidki konverentsi kuulajaist lõviosa. Ühtlasi kõnelesid konverentsil prantslasest aktivist Roman Bernard, USA jurist ja ärimees Sam Dickson, libertaar Keith Preston ja folklaulja Robert Taylor. Claus Brinkeri artikli põhjal refereeris Ruuben Kaalep

Loe edasi

Konservatiivide massimigratsioonivastasele petitsioonile on kogutud 30 000 allkirja

Tänane 1. novembri telgiüritus Tallinnas Kristiine keskuse ees oli Konservatiivse Rahvaerakonna jaoks omamoodi märgilise tähendusega. Selle käigus ületati uus tähtis rajajoon. Nüüdseks on nende petitsiooniga massimigratsiooni vastu ja rahvahääletuse poolt selles küsimuses oma allkirja andnud juba 30 000 inimest üle Eesti. Neist 10 000 on elektroonilised allkirjad veebilehe www.ekre.ee/petitsioon kaudu ja 20 000 kas posti teel või tänavakampaania raames kogutud allkirjad. EKRE Põhja-Tallinna ringkonna esimehe Urmas Espenbergi sõnul võib selle tulemusega rahul olla, kuigi palju probleeme tekitas postituse jõudmine inimesteni Omniva praagi tõttu. “Allkirjade kogumine jätkub. Kohtumistel rahvaga oleme saanud teada ka palju uut infot. Osa inimesi tunnistas, et nad pole julgenud petitsiooni täita kuna kardavad repressioone valitsuse või tööandjate poolt, olgugi et pooldavad Konservatiivse Rahvaerakonna vaateid migratsiooni küsimuses. Paljud venekeelsed tõdesid allkirja andes, et olgu nende läbisaamine eestlastega kuidas on kuid meie riik ei vaja siia võõraste uusmigrantide seltskonda, kes hakkavad ära sööma niigi pingelist riigieelarvet.” (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery);

Loe edasi

Migratsiooniteemaline kõnekoosolek Raplas

Rapla Kultuurikeskuse kammersaalis toimus 29.10 EKRE poolt korraldatud rahvakoosolek, kus peateemaks oli Euroopa rändekriis ja sellega seonduv. Kõnelesid konervatiividest rahvasaadikud Mart Helme, Henn Põlluaas, Martin Helme ja Järvakandi vallavanem Mart Järvik. Sõnavõttudele järgnes elav arutelu. Valdavalt jäid kõlama mõtted, et täiesti võõra usu ja kultuuritaustaga inimeste võtmine (kellest paljud on osalenud ka verises sõjategevuses, kes teab kelle poolel) Eestisse, toob kaasa väga negatiivsed tagajärjed kõikides elusfäärides ja valitsus ei tohiks seda lubada. Sõjapõgenikud pidanuks saama kaitset kriisi lähiriikides, mitte Euroopasse kutsutama ja siia elama asustatama. Majandusmigrandid tuleks aga otsejoones koju saata. Eesti piirivalve tuleks taastada ja piir kontrolli alla saada. Rahvas nentis, et olukord on kriisilaadne, valitsus teeb aga järjest hullemaid valeotsuseid või vaatab asja tegevusetult pealt. Sotsialistliku mõttelaadiga inimesed ujuvad mingis omalaadses “heategevusuimas”, mis migranatide siiavalgumist ainult kasvatab. Väheusutav on ka IRL mõnede poliitikute ideaalmõtelmine, et me saame siiasaabunud inimesi valida. Seejärel õpivad nad usinalt ära keele, hakkavad kõvasti Eesti heaks tööle ja integreeruvad. Rahva arvates on see pigem Brüsseli globalistide libe ja rahvast pettev väljamõeldis, et uut euroimpeeriumit tekitada ning seda siis Brüsselist valitsema hakata. Saal oli rahvast täis hoolimata tööpäeva õhtust. Kohal viibis vähemalt 80 inimest. Kohal käis ka Tv3 võttegrupp. UU   (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery);

Loe edasi