Ühiskond

Kulla leerimaja tunnistati kultuurimälestiseks

Eelmisel nädalal kirjutas kultuuriminister alla käskkirjale, millega tunnistati kultuurimälestiseks Viljandimaal Halliste vallas asuv Kulla leerimaja. Halliste koguduse jaoks ehitatud leerimaja sai valmis 1902. aastal. 1930ndatel kolis hoonesse Pornuse 6-klassiline algkool. Haridust jagati selles majas kuni 1990ndate keskpaigani, kui maakoolide sulgemise laines ei jäänud puutumata ka Halliste vald. Pärast seda on hoone seisnud tühjana ja tasapisi lagunenud ning võsasse kasvanud. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Leerimaja on ehitatud punastest tellistest historitsistlikus stiilis. See esindab just Viljandimaale ajalooliselt omast tellisarhitektuuri. Kulla leerimaja paikeb Halliste ja Abja-Paluoja vahelise maantee ääres, teisel pool teed on endise Halliste kihelkonnakooli mälestusmärk. Valla eelarvest on plaanis ka leerimaja lähiaastatel põhjalikult renoveerida. Sel aastal on leerimaja remondiks planeeritud sada tuhat eurot, kogu maja täielikuks kordategemiseks läheb hinnanguliselt pool miljonit. Kulla leerimajast peaks saama valla ühistegevuse kodu, kuhu kolivad ka raamatukogu ja vallavalitsus.

Loe edasi

Endine KGBlane paljastab meetodid Lääne ühiskonna õõnestamiseks

Nõukogude Liidust pärit Juri Bezmenov töötas aastaid KGB teenistuses. Olles näinud läbi kommunistliku süsteemi inimvaenuliku olemuse, otsustas ta vahetada poolt ja põgenes 1970. aastal Läände. Selles 1984. aastal antud intervjuus räägib ta, kuidas kommunistid kasutasid ära kultuurilist mandumist, egalitarismi ja hedonismi, et Läänes oma ideid levitada. Kolmkümmend aastat hiljem võime tõdeda, et need õõnestusplaanid kandsid Lääne ühiskondades vilja ja Bezmenovi ennustused on täppi läinud ning tänapäevani asjakohased. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery);

Loe edasi

Metsafirma rüüstas Tartumaal hiiepaika

Tartumaal Unipiha külas asuvas ajaloolises hiiepaigas on toimunud arutu lageraie ja pinnakate on laial alal hävitatud, teatas Maavalla Koda Facebookis. Muinsuskaitse all olevas Unipiha hiies on lageraiet teostanud Elva firma OÜ Tava Mets, keda oli varem teavitatud, et tegu on pühapaigaga ja pakutud võimalust hiis turuhinnaga kogukonnale maha müüa. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Pühapäeval avastas hiiepaiga külastaja aga, et umbes 10 000 ruutmeetri suurusel alal oli seal teostatud lageraie. Lisaks sellele oli kogu ala traktoriga üles küntud ja sealne taimkate hävitatud, mis paraku on Eesti metsatööstuses küllaltki sagedane praktika. “Hiiemetsas on tõeline jõhkrus toime pandud,” kirjutas Facebookis Liisa Kaasik. “Mitte ainult ei ole seal suuri vanu ehk mitmesaja aastaseid hiiepuid maha raiutud, maapind on poole meetri paksuseid jämedaid poriseid roopaid täis, pole kõrt enam kõrre kõrval, alles vaid rängalt songitud must maa.” “Ja mina seletan ikka oma poegadele – kallis laps, ära murra siit oksagi, me oleme hiies…” Unipiha Kivisaare hiis asub Nõo vallas Reola–Unipiha tee põhjaküljel. Seal asuvad muistne Unipiha ohvrikivi ja kivikalme.

Loe edasi

Norra käitub laste äravõtmisel lubamatult

MTÜ Eesti Vanemad korraldab piketi protestiks Norra riikliku kuritegeliku poliitika vastu, mis väljendub laste massilises tahtevastases eraldamises nende vanematest. Meeleavaldus juhib avalikkuse tähelepanu laste ja vanemate tahte vastu tegutsevate justiitsorganite perekondasid hävitavate tegude tagajärgedele, mille globaalne mõju on peagi jõustatava uue lastekaitseseaduse läbi jõudmas ka Eestisse. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Pikett toimub ülemaailmse laste kaitseks korraldatud protestiaktsiooni raames 14 riigis – Lätis, Leedus, Taanis, Rootsis, Suurbritannias, Poolas, Slovakkias, Venemaal,  Tšehhis, Türgis, jne. Ajendatuna murest oma laste saatuse pärast, kogunevad lapsevanemad neis riikides Norra saatkondade ette, hoides käes oma  ära võetud laste fotosid ja leinaroose. Laste eraldamine vanematest on inimõiguste jõhkraim rikkumine, millele on korduvalt juhitud Norra tähelepanu nii ÜROs kui UNISEFis. Üritus toimub Tallinnas 30. mail 2015 aastal algusega 12.00 Tallinnas Norra Kuningriigi saatkonna ees Harju tn.6 Eestis on meeleavalduse algatajaks MTÜ Eesti Vanemad (eestivanemad.ee).

Loe edasi

Põlvamaa kogub toetusi Ukraina sõpruspiirkonna heaks

Põlvamaa koolid ja Jalgpalliklubi Lootos hakkavad Ukraina sõpruspiirkonna heaks õppevahendite ja spordivarustuse soetamise jaoks toetusi koguma, teatab Põlva maavalitsus oma kodulehel. Põlvamaa sõprussuhted Ukraina põhjaosas asuva Kulikovkaga on pärit juba 1970ndatest. Idee heategevusaktsiooni korraldamiseks saadi aprillikuiselt haridustöötajate visiidilt Kulikovka rajooni, kus pilt meenutas Eesti koolide seisu 1990ndatel. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Viimasel koolinädalal kogutakse heategevusaktsiooni „Õpilaselt õpilasele“ käigus 1-5 euro suurusi annetusi Kulikovka õpilastele õppevahendite soetamiseks. Lisaks nädalasele annetuste kogumisele koolides jääb kuni augusti keskpaigani avatuks MTÜ Põlvamaa Koolijuhtide Ühenduse arveldusarve (Swedbank EE242200221061624204, märksõna „Õpilaselt õpilasele“). Samal ajal käib jalgpalliklubi Lootos projekt koostöös MTÜga Head Teil Teen, mille raames kogutakse rahalisi annetusi ja toetusi, et hankida Kulikovka rajooni koolidele ning spordivõistkondadele treeningvahendeid ja inventari. Lisaks spordivahendite üleandmisele plaanitakse tulevikus jätkata reaalse treeningtööga, korraldatakse treenerite koolitused ning võistkondade komplekteerimine, et ukrainlased saaksid osaleda Rahvusvahelisel Noorte Jalgpalliturniiril Lootosspring 2016. Kõigil on võimalus Ukraina laste sportivahendite heaks oma panus anda tehes annetuse MTÜ Head Teil Teen (LHV Pank EE367700771000797244) arvele. Kogutud toetus antakse Kulikovka rajooni esindajatele üle augusti lõpul Ukraina iseseisvuspäeva paiku, kui Põlvamaa delegatsioon sõidab Ukrainasse. „Olen tänaseks kolmel korral külastanud oma Ukraina kolleege ja meid on alati väga soojalt vastu võetud. Eestlased on ukrainlastele suurepäraseks eeskujuks just seetõttu, et oleme läbi teinud sarnase ajaloo. Tänane olukord Ukrainas meenutab kindlasti Eesti taasiseseisvumise algusaegu ja ma tean, et meie toetus on neile ääretult oluline,“ sõnas Põlva maavanem Ulla Preeden.

Loe edasi

Traditsioonilistes ühiskondades on enesetapp väga harv

Umeå ülikooli psühhiaatri Lars Jacobssoni 1988. aastal avaldatud uurimistööst selgub, et traditsiooniliste väärtuste ja eluviiside kadumine on kaasa toonud enesetappude leviku. Jacobssoni uurimistöö “Vaatest depressioonile ja enesetapule traditsioonilistes ühiskondades” püstitas kolm probleemi: milline on depressiooni ja enesetapu suhe, kas depressioonisarnased nähtused on levinud kogu maailmas, ning mida me teame enesetapust traditsioonilistes ühiskondades. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Statistika põhjal ilmneb, et vaimsete häirete leviku ja enesetappude arvu vahel mingis ühiskonnas ei ole seost. Samuti puudub seos mõne konkreetse vaimse häire ja enesetappude vahel. Samale järeldusele jõudis juba 19. sajandi lõpul üks sotsioloogia alusepanijaid Émile Durkheim. Oma raamatus “Le Suicide” võrdles ta katoliiklaste ja protestantide enesetapumäära ning leidis, et protestantidel oli see palju kõrgem. Seda põhjendas ta katoliiklaste tugevama sotsiaalse kontrolliga, mille taga on nende traditsioonilisem eluviis. Paljud uuringud näitavad, et traditsioonilistes ühiskondades on depressiivsed sündroomid olemas, kirjutab Jacobsson. Erinevates kultuurides avalduvad need aga väga erinevalt. Võimalik, et selle põhjuseks on kultuuriti erinev suhtumine ja vaade haigustele, arvab Jacobsson. Enesetapuni jõutakse traditsioonilises ühiskonnas väga harva. Enesetappu tunnevad kõik inimühiskonnad, kuid selle levik on tähtis indikaator ühiskonna väärtushinnangute ja suhtumise kohta. Jacobsson on uurinud traditsioonilisi eluviise näiteks Etioopia põlisrahvaste ja Rootsi saamide juures.

Loe edasi

Massiimmigratsioonivastane reklaamikampaania

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond alustas täna Tallinnas, Tartus ja Pärnus välikampaaniaga, mille eesmärgiks on tuletada avalikkusele meelde erakonna vastuseisu massimmigratsioonile ning rõhutada Konservatiivse Rahvaerakonna eestimeelsust. Kolmes linnas on kokku veidi enam kui 50 pinnal väljas kahe erineva kujundusega plakatid. Erakonna esimehe Mart Helme sõnul, on EKRE hetkel ainus partei, kes seisab lõpuni Eesti ja tema rahvastiku huvide eest. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); UU  

Loe edasi

Vao küla elab pagulaste hirmus

Riigikogu liige Jaak Madison, kes on ühtlasi ka meie parlamendi Euroopa Liidu Asjade Komisjoni aseesimees käis koos Uute Uudiste videotegijaga uurimas kohalike inimeste suhtumist Vao põgenikekeskusesse ja selle asukatesse. Pilt mis avanes oli üsna ehmatav. Selgus, et majas, mis oli planeeritud 35-le inimesele, elab hetkel juba 82 pagulast. Pagulased ei korista enda järel, tallavad muru, jätavad maha olmejäätmeid, pagulaste lapsed tulistavad “püssidega” kohalikke elanikke jne. Suuremaid konflikte on esialgu suudetud vältida. Kui ERR ja TV3 valisid eetrisse vaid heatahtlikud kommetaarid, näitame meie elu kogu tema aususes ja eheduses. UU (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery);

Loe edasi

Üksik kaamel Palmyras

Täna võime uudistest lugeda, kuidas Islamiriigi terroristid on vallutanud iidse Palmyra linna Süürias. Me näeme, kuidas paljud Euroopa poliitikud ja peavooluajakirjanikud on mures, et džihadistid hävitavad Palmyra. See varemetes linn oli kunagi üks antiikmaailma keskusi. Islamiriigile poleks see esimene kord kultuurimälestisi hävitada. Kuid need emotsioonid on kahepalgelised. Paljud, kes nüüd näivad kultuuriväärtuste hävitamise pärast mures, on tegelikult olnud Islamiriigi ja teiste terroristide ideoloogilisteks teenäitajateks Süürias ja Iraagis. Nad andsid hagu neile äärmusliikumistele, toetades niinimetatud “Süüria revolutsiooni”. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Islamiriik teeb lihtsalt seda, mille jaoks ta on loodud. Ta järgib oma instinkti selles maailmas. Tsivilisatsiooni hävitamine, tervete riikide lammutamine, kõigi “korda” ja maist hierarhiat esindavate inimeste tapmine on vaid osa sellest. Süüria riik on kodusõja algusest peale olnud killustatud. Võime uskuda, et Süüria kodusõda ei oleks sellist kuju võtnud, kui lääneriigid ei oleks sealseid mässulisi relvadega ja rahaliselt aidanud. Kuid tegu ei ole lihtsalt Lääne viperusega. Et Lääne toetatud terroristid on alustanud just kultuuripärandi hävitamisega, on omamoodi väga valusal kombel irooniline. Et võit oleks täielik, tuleb hävitada vaenlase kultuuriline, ajalooline, usuline ja rahvuslik pärand. Need on iidsed tõed. Nende vahenditega lõigatakse vallutatud ala elanikud ära oma ajaloolisest, kultuurilisest ja religioossest identiteedist. Täpselt see on ka progressivistliku liberaalse Lääne ideoloogia. Nad teevad Euroopas sedasama. Siin muidugi teiste meetmetega, “pehme jõuga”. Vasakliberaalne peavool eitab meie rahvuslike identiteetide tähtsust ja olemasolu. Nad räägivad ülikoolides, et kõik, millel on sisu, on “sotsiaalne konstruktsioon”. Nad lammutavad rahvusi, nad lammutavad perekonda. Alles jääb vaid globaalne tarbimisühiskond – nagu üksik kaamel Islamiriigi hävitatud monumentidel, kõnniks meiegi siis oma purustatud, demoniseeritud, mälust kustutatud identiteetide varjudel.

Loe edasi

Ajaloolisse Supilinna kavandatakse modernseid kortermaju

Tartu Linnavalitsus andis täna heakskiidu kahe uue kortermaja ehitamisele ajaloolisse Supilinna. Supilinn on väga väärtuslik oma siiamaani säilinud traditsioonilise puitarhitektuuri poolest, mis on moodsas stiilis uusehitustest seni pea puutumata jäänud. Linnavalitsuse teatel kiideti heaks detailplaneeringu eksiislahendus, mille kohaselt võib Herne tn 45a ja Marja tn 26 kruntidele ehitada nelja–viie korteriga elamud. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Nagu tunnistab ka linnavalitsus, asub 2200-ruutmeetrine planeeritav ala miljööväärtuslikul hoonestusalal. Herne tn krundil praegu asuvad abihooned lammutatakse. Marja tn krundil kaks hoonet õnneks rekonstrueeritakse. Herne tänavale kavandatakse uut viie korteriga elamut, mille suurim lubatud ehitusalune pindala on 215 ruutmeetrit ja lubatud kõrgus võrdne naaberkrundil asuva hoone absoluutkõrgusega. Marja tn 26 krundil rekonstrueeritavasse hoonesse on planeeritud 4 korterit, lisaks on krundile lubatud ehitada abihoone. Avalik arutelu detailplaneeringu eskiislahenduse tutvustamiseks toimub 3. juunil kell 15 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnas, Raekoja plats 3, III korrus, tuba 303. Kinnisvaraarendus ajaloolises Supilinnas on varem tekitanud palju pahandust, kui 2013. aastal kirjutas Mihkel Kunnus oma blogis arendajate hoolimatusest praeguste Supilinna elanike ja linnaosa ajaloolise pärandi vastu.

Loe edasi