Ühiskond

Tšerkessid paluvad Eestilt genotsiidi tunnistamist

Reedel saatsid tšerkessi aktivistid kogu maailmast Eesti presidendile, peaministrile ja Riigikogu esimehele kirja palvega tunnistada Venemaa vallutuspoliitikat 18. ja 19. sajandil Põhja-Kaukaasias genotsiidina. Aastail 1763–1867 tapsid Vene väed suure osa tšerkesse, ülejäänud sunniti oma ajalooliselt kodumaalt lahkuma. 1992. aastal tunnistas tšerkessi genotsiidi Kabardi-Balkaari Vabariik, 1996. aastal Adõgee Vabariik. Välisriikidest on seda 2011. aastal tunnistanud Gruusia. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Mullu esitasid tšerkessi aktivistid palve genotsiidi tunnistamiseks Ukrainale ja Poolale, selle aasta märtsis Leedule. Ukrainas on Ülemraada asunud menetlema sellekohast eelnõud, Leedus on küsimusega lubanud tegelda välisministeerium. Reedel saadetud 175 aktivisti allkirjastatud pöördumine on adresseeritud president Toomas Hendrik Ilvesele, peaminister Taavi Rõivasele ja Riigikogu esimehele Eiki Nestorile. “Tšerkesse ja eestlasi ühendavad nende vabaduspüüdlused,” ütleb kiri. “Aastatel 1987–1991 toimunud laulva revolutsiooni käigus laulsid eestlased rahvuslikke laule, mille nõukogude võim oli ära keelanud. Tšerkessid kogu maailmast korraldasid rahumeelseid demonstratsioone 2014. aasta Sotši taliolümpia vastu, sest tšerkesside genotsiid toimus ka Sotšis, mis oli Tšerkessimaa osa. Üks demonstratsioon toimus Tšerkessi Vabariigi osaks olnud Kabardi-Balkaari Vabariigi pealinnas Naltšõkis, kus Venemaa julgeolekujõud selle rahumeelse demonstratsiooni jõuliselt laiali ajasid ning demonstrante arreteerisid ja piinasid. Arreteeritud tšerkessid laulsid kohutava piinamise ajal eepilist kangelaslaulu „Nart Badinoqua”.” Samuti selgitab kiri tšerkesside olukorda tänapäeval: “Praeguseks elab ühel väikesel osal ajaloolisest Tšerkessimaast laiali paisatuna veel vaid üks kümnendik (u 700 000) tšerkessidest. Tšerkessid on küll üks rahvus, aga nõukogude võim ja selle järeltulija – Venemaa Föderatsiooni – juhtkond on sundinud neid elama üksteisest lahus, eri poliitilistes üksustes eri nime all, nagu nad oleksid eri rahvusest ja üksteisega mitteseotud. /—/ Eksiilis on tšerkesside üks fundamentaalne inimõigus – „põlisrahva õigus olla ühenduses oma maaga” – samahästi kui olematu. Venemaa Föderatsioon ei luba eksiilis tšerkessidel oma kodumaale naasta ka arvestatavatel humanitaarsetel põhjustel. Venemaa Föderatsioon isegi ei kaalu Süüria tšerkesside taotlust naasta kodumaale, et pääseda surmaohust neile võõras kodusõjas, kus nad on jäänud kahe vaenutseva poole tule vahele.” Tšerkessid kaotasid oma iseseisvuse 18. ja 19. sajandil, kui Venemaa erinevate sõjakäikude käigus nende ala vallutas. Kõige jõhkram oli Venemaa alistamispoliitika 19. sajandi keskpaigas, kui kasakatele tehti ülesandeks piirkonna puhastamine tšerkessidest. Sellele järgnes sunnitud ümberasustamine, mille käigus enamik tšerkesse paisati Türgi territooriumile.

Loe edasi

Psühholoog: Arvutimängud ja porno on viinud “mehelikkuse kriisini”

Juhtiv psühholoog hoiatab, et noored mehed seisavad arvutimängude ja porno ülemäärase tarvitamise tõttu silmitsi “mehelikkuse kriisiga”. Stanfordi ülikooli psühholoog ja emeriitprofessor Phillip Zimbardo teeb need hoiatused oma äsjailmunud raamatus Man (Dis)Connected, kirjutab The Independent. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Intervjuus BBC-le kirjeldas Zimbardo oma uuringute tulemusi. Ta uuris süvitsi 20 000 noormehe elu ja nende suhteid nii arvutimängude kui pornograafiaga. “Fookuses on noored mehed, kes mängivad arvutimänge liiga palju, ja teevad seda sotsiaalses isolatsioonis – olles üksi oma toas,” selgitas Zimbardo. “Tasuta kättesaadava pornograafiaga, mis on ajaloos unikaalne, kombineerivad nad arvutimängude mängimist, vaadates nädalas pornot keskmiselt kaks tundi.” Zimbardo sõnul on tegu kriisiga ja uutmoodi sõltuvusega arvutimängudest ja pornost. 2011. aastal pidas Zimbardo ettekande TEDi konverentsil, kus ta tõi noormeeste sotsiaalse arengu ja akadeemiliste saavutuste langemise põhjusena välja porno, arvutimängude ja interneti liigkasutamise. Näiteks kohtus ta oma uuringu käigus emaga, kelle poeg ei näe probleemi 15 tundi päevas arvutimängude mängimises. “Minu jaoks ei seisne liialdamine tundide arvus,” ütles Zimbardo. “Liialdamine tähendab psühholoogilist muutust mõtteviisis.” Seda mõtteviisi näitlikustas ta nii: “Kui ma istun klassis, siis ma tahaks samal ajal mängida World of Warcrafti. Kui ma olen koos tüdrukuga, siis ma tahaks samal ajal vaadata pornot, sest seal ei saa ma kunagi korvi.” Zimbardo sõnul on see võrdlemisi uus fenomen hakanud mõjutama noormeeste psüühikat. “See hakkab muutma aju funktsioone,” selgitab ta. “See hakkab muutma aju mõnukeskust ja tekitab erutust ning sõltuvust. Ma tahan öelda, et poiste ajud häälestuvad digitaalselt ümber.” Samuti süüdistas Zimbardo eriti Ameerika meedias levinud negatiivset meestekujundit, mis näitab mehi “tahumatute ja ebaihaldusväärsete olenditena, kes tahavad ainult naisi panna ja ei suuda sellegagi hakkama saada.” Seksiteemaline õpetus koolides peaks tema hinnangul mitte üksnes keskenduma bioloogiale ja turvalisusele, vaid rääkima ka tunnetest, füüsilisest kontaktist ja romantilistest suhetest. Philip Zimbardo on kuulus kui 1971. aastal toimunud Stanfordi vanglaeksperimendi läbiviija. Eksperimendi käigus pidid 24 üliõpilast kaheks nädalaks võtma vangide ja valvurite rollid. Eksperiment katkestati pärast kuut päeva, kui “valvurid” olid muutunud äärmiselt sadistlikeks ja vangid allaheitlikeks ning masendunuiks.

Loe edasi

Konservatiiv saab Soolise võrdõiguslikkuse nõukogu liikmeks

Ei  see pole mitte lihtsalt eksitav pealkiri, vaid reaalsus. Kõikidel Riigikogu erakondadel on õigus esitada Soolise võrdõiguslikkuse nõukogusse oma kandidaat. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond esitas oma kandidaadiks igati väärika inimese, piirvalvekolonel Uno Kaskpeiti. Lõpuks ometi on konservatiividel sõnaõigus sooküsimustes, mis on seni olnud täielikult liberaalide, feministide ja seksuaalmarksistide pärusmaa. Uno Kaskepeit, ütles Uutele Uudistele antud intervjuus, et näeb oma kaasalöömise missiooni selles, et arendada tõelisest võrdõiguslikkust ühiskonnas. Siiamaani on tegu olnud valdavalt meeste ühekülgse materdamisega. Samuti ei pöörata väärilist tähelepanu mehe ja naise soolistele erinevustele, mis tingivad erineva lähenemise ka sugude probleemidele. “Kirvega kõiki ühesuguseks ei tee, inimene koos oma kahe erineva sooga on märksa keerukam olend. Võrdustamistuhinas kipuvad ununema naise kui õrnema poole, armsama, abikaasa ja ema roll ning ületähtsustatakse muid rolle, mida naised niiväga saada ei ihkagi. Loomulikult, tuleb tagada, et kõik saaks ühesuguse töö eest võrdset palka ja oleksid võrdsed võimalused, ent ei maksa unustada, et inimene pole mingi monoindiviid, kes elab maailmas üksinda ja ei sõltu kellestki ega millestki.  Perekond, abielu ja kooselusuhe eeldab ikkagi mõlema soo koostööd  ning see peaks olema soopoliitika peamine mõõdupuu ja väljund.” (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Kõiges peab valitsema tasakaal, eeskätt ei tohi kannatada lapsed, sest nemad on Eesti ainus tulevikugarant ja nad ei sünni ega kasva paraku metsikult nagu taimed põlismetsas, lisas Kaskpeit lõpetuseks. UU

Loe edasi

Riigikogus loodi Pärnu toetusrühm

Kuus Pärnu ringkonnast Riigikokku valitud rahvasaadikut, sealhulgas EKRE fraktsiooni liige Mart Helme, lõid Parlamendi Pärnu toetusrühma, et üheskoos edendada ja toetada Pärnu maakonda puudutavaid otsuseid Riigikogus UU (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery);

Loe edasi

Prantsuse üliõpilane: eestlased, olge meist targemad!

Pühapäeval ilmus Postimehes Tallinna 21. Kooli abituriendi ja noorteliikumise Sinine Äratus aktivisti Sigrid Paula Puki julge kiri 1, kus ta tõi välja Rootsi kannatused immigrantide tulvas ja põhjendas veenvalt, et Eestile tooks massiline sisseränne ainult kahju.

Loe edasi

Liberaalid kutsuvad võrdsuse nimel perekonda kaotama

Progressiivide retoorikasse on ilmunud soov perekonna likvideerimiseks. Nimelt andvat perekond valgetele inimestele ebaõiglase eelise tagakiusatud rassivähemuste ees. Ühes Austraalia ajalehes on ilmunud artikkel, kus paar liberaalset “filosoofi” kutsub valgeid lapsevanemaid mitte oma lastele õhtujutte lugema, kuna see andvat neile teiste rasside ees eelise, tehes valged lapsed intelligentsemaks ja võimekamaks. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Sarnast retoorikat on kultuurimarksistid kasutanud sellest ajast peale, kui neile sai selgeks, et sisserändajate ja teiste rasside valgetega samale tasemele viimine pahatihti ei õnnestu. Seega tahavad nad võrdsuse nimel valgeid viia teiste tasemele, kui see ka tähendab vähem intelligentsust ja muid võimeid. Ajaleheartikkel viitab raadiointervjuule, kus räägivad “filosoofid” Adam Swift ja Harry Brighouse. Nad räägivad avameelselt vajadusest perekond kaotada, et kaoks privileeg, mille saavad valged tänu oma vastutustundlikele vanematele. “Nii paljud vaidlused meie liberaaldemokraatlikus ühiskonnas puudutavad pingeid ebavõrdsuse ja õigluse vahel: gruppide vahel, sugude vahel, üksikisikute vahel, ja üha rohkem perekondade vahel,” kirjutab artikkel. “Tähelepanuta pole jäänud perekonna võime võrdsust kahjustada. Akadeemikud ja kommentaatorid on sellele viidanud juba mõnda aega. Nüüd on järg filosoofide Adam Swifti ja Harry Brighouse’i käes. Swifti on hakanud häirima huvitav olukord, mis tekib, kui lapsevanem tahab oma lapsele parimat, kuid tulemuseks on kallutatud mäng teiste laste jaoks.” See tähendab, et valgeid lapsevanemaid süüdistatakse: kui tahate oma lastele parimat, teete te teistele rassidele liiga. Et aidata teistele rassidele kaasa, peab teie eesmärgiks olema jätta oma laps rumalamaks, kui ta tavalise kasvatuse juures oleks. Swift selgitab, kuidas “õiglust” saavutada: “Üks viis, kuidas filosoofid läheneks sotsiaalse õigluse probleemile, oleks lihtsalt perekonna kaotamine. Kui ebaõiglust ühiskonnas põhjustab perekond, oleks mõistlik eeldada, et pärast perekonna kaotamist jääb lastele rohkem mänguruumi.” Edasi räägib Swift, et tema hinnangul poleks enamik inimesi plaaniga perekond kaotada ja anda kõik lapsed valitsuse hoolde nõus – vähemalt mitte veel. Seega jääb üle mõelda välja viise, kuidas vanemad saaks oma lapsi sihilikult hooletusse jätta eesmärgiga jätta nende intelligents teiste rassidega samale tasemele. “Me jõudsime järeldusele, et meil on vaja välja mõelda, mida me tahame, et vanemad oma lastele teeks, ja mida nad ei tohi oma lastele teha, kuna nende asjade lubamine oleks teiste laste vastu ebaõiglane,” ütleb Swift. Esiteks toob Swift välja, et erakoolid ja koduõpe annavad lastele ebaõiglased eelised. Seejärel ründab ta õhtujutte: “Ma ei arva, et vanemad, kes loevad oma lastele unejutte, peaks pidevalt mõtlema, et nad asetavad teisi lapsi ebasoodsasse olukorda, aga nad peaks vahel seda meenutama.” Swifti sõnul peaks valitsusel olema palju suurem roll laste üleskasvatamisel. Ta võrdleb oma teooriat Platoni “Vabariigiga”, kus lapsi kasvatatakse üles riigi poolt. Platonil olid aga multikulturalismiga võrreldes hoopis teised sihid. Tema Vabariik oli autoritaarne meritokraatia, kus ei kultiveeritud võrdsust, vaid võim pidigi kuuluma paremate omadustega inimestele. Samuti ütleb Swift, et suhe vanemate ja nende laste vahel on sotsiaalne konstruktsioon. “On tõsi, et ühiskondades, kus me elame, on bioloogiline päritolu tähtis osa inimeste identiteedist, see aga on suuresti sotsiaalne ja kultuuriline konstruktsioon. Võib ette kujutada ka ühiskondi, kus vanema-lapse suhe toimib väga hästi isegi ilma bioloogilise sidemeta.” Swift eeldab selgelt, et geneetikal pole ühiskonna jaoks tähendust, sellele ta aga selgitust ei too. Samasuguseid ideid esitas 20. sajandi esimesel poolel üks Frankfurdi koolkonna rajajaid, Theodor Adorno. Adorno ajal oli see mõistetavam, kuna geneetikat veel ei olnud.

Loe edasi

Ühistalgutel sai korda lätlaste puhkepaik Tartus

Pühapäeval, 27. aprillil peeti Eesti sõjahaudade hoolde liidu, Läti vennashaudade komitee ja Tartu läti seltsi eestvedamisel talguid läti sõdurite ja sõjapõgenike ühishaual Tartu Uus-Jaani kalmistul. Lisaks eesti ja läti noortele võtsid tööst osa ka poliitikud mõlemast riigist. Esimese maailmasõja ja Vabadussõja ajal oli Tartu peatuspaigaks sadadele lätlastele, sealhulgas nii Läti rahvuslike kütipolkude sõduritele kui ka sõjapõgenikele. Sõduriteks olid läti kütipolkude 9. tagavarapataljoni võitlejad. Paljud neist on maetud Uus-Jaani kalmistule Raadil, kus 1930. aastal püstitati ning hiljem taastati mälestusmärk kirjaga “Läti küttide rügemendi 180 sõduri ja 98 läti põgeneja mälestuseks 1915–1918”. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Talgutel osalesid teiste seas kooliõpilased Riia 1. ja 2. gümnaasiumist, Riia 45. keskkoolist ning Läti suursaadik Eestis Juris Bone ja ajaloolane Pēteris Korsaks. Samuti olid selleks puhuks Tartusse sõitnud Läti valitsuspartei Rahvuslik Ühendus esindajad, sealhulgas parlamendiliikmed Jānis Dombrava ja Janīna Kursīte-Pakule. Pärast tööde lõppu pidas kõne erakonna noorteühenduse esimees Raivis Zeltīts. “Eesti ja Läti on ajaloos jaganud samasugust saatust,” ütles Zeltīts oma kõnes. “Ka tänapäeval ähvardab meid ida poolt ühine oht. Seega on ülimalt tähtis, et suudaksime nüüdki teha koostööd, mille ilmekaks näiteks ongi tänane üritus.” Eesti poolt aitasid töödel kaasa Rahvusliku Ühenduse sõpruspartei EKRE esindajad, nende seas noorteliikumise Sinine Äratus üks juhtidest Ruuben Kaalep.

Loe edasi

ÜRO eriraportöör Francois Crepeau ähvardab Euroopat miljoni põgenikuga

Sõjapõgenike inimõigusi analüüsinud ÜRO eriraportööri hinnangul peaksid rikkad lääneriigid kokku leppima põhjalikus Lähis-Ida sõjapõgenike ümberasustamise tugiprogrammis, mille abil võiks järgmise viie aasta jooksul lääneriikidesse elama asuda ligi miljon Süüria konflikti eest põgenevat pagulast.

Loe edasi