Silt "Austria"

Austria linn keeldub edasisest põgenike vastuvõtust räige vägistamisjuhtumi tõttu

Aprilli lõpus toimus Austria linnas Tullnis jõhker vägistamisjuhtum, mille käigus vägistasid kolm meest 15-aastase neiu. Selle nädala teisipäeval kuulas kohalik politsei üle ühe kahtlusaluse. Tegemist on asüülitaotlejaga Somaaliast, teine väidetav kahtlusalune on pärit Afganistanist. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Tullni linn on reageerinud juhtumile väga konkreetselt. Kuna kurjategijad on suure tõenäosusega asüülitaotlejad, keeldub linnavalitsus kuni asjaolude täpsema selgumiseni uute põgenike vastuvõtmisest. Linna juba majutatud ja reeglitest ning seadustest kinni pidavate põgenikke toetatakse edasi. Tullni linnapea Peter Eisenschenk ütles ühes intervjuus ajakirjandusele, et tal puudub igasugune tolerantsus kuritegelikult käituvate asüülitaotlejate vastu, kes ühtlasi kasutavad ära austerlaste külalislahkust. „Arvestades seda, mida need kurjategijad noorele tüdrukule tegid, tuleb nende suhtes rakendada kõige karmimaid seaduseid,“ ütles Eisenschenk. Politsei võttis DNA-proovi 59 asüülitaotlejalt, kes on majutatud Tullni ja selle ümbrusesse. Üks kahtlusalune kuulati üle. Mees on vahi all ja juhtumi uurimine jätkub. 15-aastane neiu vägistati 25. aprilli hilisõhtul, kui ta oli teel koju. Vägistajaid oli kokku kolm. Austria Vabaduspartei kantsler  Christian Hafeneckeri sõnul jääb arusaamatuks, miks varjati vägistamisjuhtumit ligi kolm nädalat ega teavitatud sellest Tullni elanikke, kes selle tagajärjel olid jätkuvalt pidevas ohus. „Loendamatud juhtumid näitavad selgelt, et asüülitaotlejate sildi all esinevad moslemimeestest migrandid kujutavad endast kontrollimatut ohtu. Seega on väga arusaamatu, miks ei hoiatatud Tullni elanikke kohe,“ ütles Hafenecker. Kohaliku politsei sõnul ei teavitanud nad avalikkust vahetult peale kuriteo toimepanekut, kuna ei soovinud seada ohtu uurimise esialgset kulgemist. Allikas: APA, Prison Planer   (refereeris ja tõlkis Triin van Doorslaer) FOTO: Scanpix -Austriasse tungivad migrandid 2015 a.

Loe edasi

Austria püüab Erdoğani propagandat riigist eemal hoida

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ei ole teretulnud korraldama aprillikuise referendumi eel Austrias kampaaniaüritusi, ütles esmaspäeval kristlik-konservatiivsesse euromeelsesse Rahvaparteisse (ÖVP) kuuluv Austria välisminister Sebastian Kurz. Kurzi sõnul suurendaksid Erdoğani kampaaniaüritused presidendivõimu tugevdava referendumi eel pingeid ja kahjustaksid riigi 360 000 Türgi päritolu elaniku lõimumist. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); “Kampaaniaüritused ei ole teretulnud. Mõistagi võib Türgi president nagu teised kõrged poliitikud teha Euroopasse ja Austriasse kahepoolseid visiite ja kohtuda riigijuhtidega,” lisas välisminister. 16. aprillil korraldab Türgi valitsus referendumi, mille õnnestumise korral suurenevad tunduvalt presidendi volitused. Alates eelmisel aastal läbi kukkunud sekulaarsest riigipöördekatsest on Erdoğan asunud järjest rohkem võimu enda kätte koondama.

Loe edasi

Austria: 40 protsenti islamiradikaalidest tuli riiki asüülitaotlejaina

Austria siseministeeriumi andmeil on viimaste aastate jooksul tuvastatud 287 islamiradikaalist 40 protsenti saabunud riiki varjupaigataotlejana, vahendab BNS. Ministeerium märkis, et andmed hõlmavad ajavahemikku alates 2011. aasta algusest kuni selle aasta 1. juulini. Need numbrid avalikustati esmaspäeval vastuseks immigratsioonivastase Vabaduspartei järelepärimisele parlamendis. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Ministeerium teatas, et tuvastatud radikaalidest 44 on ilmselt Süürias hukkunud, 87 naasnud võitlemast Süürias või Iraagis ning viiekümnel takistati neis kahes riigis äärmusvõitlejatega ühinemast. Ülejäänud arvatakse olevat endiselt selles piirkonnas. Ministeeriumi pressiesindaja Karl-Heinz Grundböck ütles, et enamik nimetatuist radikaliseerusid pärast Austriasse saabumist. Suurim rahvusrühm äärmuslaste seas on tšetšeenid.

Loe edasi

Saksa majandusteadlane: Austria võiks olla järgmine EList lahkuv riik

Saksamaa tunnustatud majandusprofessor Hans-Werner Sinn ütles hiljuti, et järgmisena peaks Euroopa Liidust lahkuma Austria, kuna pärast Brexitit saab olema vaesematel liikmesriikidel suurem mõjuvõim, mis mõjutab negatiivselt mitmeid jõukamaid liikmesriike, aga eriti just Austriat. Sinni väitel kasvab pärast Suurbritannia lahkumist EList vaesemate liikmesriikide mõjuvõim, mis viib vältimatult ELi reeglite muutmiseni selliselt, et need sobiksid paremini vaesematele liikmesriikidele. Sinn soovitab Austrial lõpetada Maastrichti lepingu ja lahkuda euroliidust. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Sinn kritiseeris ka eurotsooni, viidates tõsiasjale, et liiga paljud eurotsooni liikmed võtavad väga madala intressiga laenu, mõjutades sellega euro elujõulisust. Tema sõnul ei ole raha juurde trükkimine lahendus liikmesriikide majandusprobleemidele. Näiteks viitab Sinni meelest see, et surutises oleva majandusega Kreekas on palgad kaks korda kõrgemad kui Poolas väga fundamentaalsetele probleemidele. Sinn ei usu, et kümne aasta pärast on ELis samad liikmesriigid, kes on praegu. Brexiti järel on nii Hollandi kui ka Taani arutlenud referendumi korraldamise üle ELi liikmesuse teemal. Ka Taani rahvapartei on tervitanud Brexitit ja lootnud, et Suurbritannia eelseisvad lahkumisläbirääkimised saavad olema heaks teenäitajaks, juhul kui ka Taani rahvas peaks otsustama euroliidust lahkuda.  Allikas: breitbart.com Foto: Scanpix

Loe edasi

Austria presidendivalimised tõsteti 4. detsembrile

Austria presidendivalimiste kordusvooru uueks kuupäevaks määras riigi parlament 4. detsembri. Valimised lükati edasi, kuna väidetavalt tekkis probleeme posti teel saadetavate hääletussedelite liimiga. Austria on presidendita alates Heinz Fischeri tagasiastumisest 8. juulil. Teda on ajutiselt asendanud parlamendi spiiker ja kaks asespiikrit. Austria ülemkohus tühistas juulis maikuiste presidendivalimiste tulemused, rahuldades kaebused protseduuriliste rikkumiste kohta. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Seniste küsitluste kohaselt juhib valijate seas mitme protsendipunktiga rahvuskonservatiivse Austria Vabaduspartei kandidaat Norbert Hofer.

Loe edasi

Austria presidendivalimiste kordusvoor lükatakse edasi

Austria 2. oktoobrile määratud presidendi kordusvalimised tuleb edasi lükata, kuna liim posti teel saadetavatel hääletussedelitel ei kleebi, ütles siseminister Wolfgang Sobotka esmaspäeval. “Me taotleme parlamendilt valimiste edasilükkamist,” ütles siseminister, kelle sõnul võimalikud uued kuupäevad on 27. november või 4. detsember. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Austria on presidendita alates Heinz Fischeri tagasiastumisest 8. juulil. Teda on ajutiselt asendanud parlamendi spiiker ja kaks asespiikrit. Austria ülemkohus tühistas juulis maikuiste presidendivalimiste tulemused, rahuldades kaebused protseduuriliste rikkumiste kohta. Seniste küsitluste kohaselt juhib valijate seas mitme protsendipunktiga rahvuskonservatiivse Austria Vabaduspartei kandidaat Norbert Hofer.

Loe edasi

Küsitlused: Hofer võidab Austria presidendivalimised

Arvamusküsitluste järgi võidab 2. oktoobril toimuvad Austria presidendivalimised rahvusmeelse Austria Vabaduspartei kandidaat Norbert Hofer, vahendab Reuters. Hofer edestab mõne protsendiga oma rivaali Alexander Van der Bellenit, kes kuulutati maikuus toimunud valimiste võitjaks, kuid seoses teadetega valimisvõltsingutest tookordsed valimised tühistati. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Väljaande Oesterreich küsitluse kohaselt, kus osales 600 inimest, toetab Hoferit 53 protsenti valijaid (üks protsent rohkem kui juulis) ja Van der Bellenit 47 protsenti. Teine küsitlus veamarginaaliga 3,6, kus osales 778 inimest, näitas, et Hoferi võitu usub 38 protsenti küsitletuist, Van der Belleni võitu 34 protsenti. 2018. aastal toimuvate parlamendivalimiste erinevate küsitluste kohaselt toetab Austria Vabadusparteid üle 33 protsendi valijatest.

Loe edasi

Austria põhiseaduskohus tühistas presidendivalimiste tulemused

Austria põhiseaduskohus rahuldas reedel Vabaduspartei (FPÖ) kaebuse ja tühistas maikuiste presidendivalimiste tulemused, otsustades, et valimiste teine voor tuleb uuesti korraldada. “Vabaduspartei liidri Heinz-Christian Strache kaebus 22. mai valimiste vastu on rahuldatud,” ütles põhiseaduskohtu esimees Gerhard Holzinger telepöördumises. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); 22. mai presidendivalimiste teises voorus teenis napi võidu sõltumatu kandidaat Alexander van der Bellen 50,3 protsendiga häältest FPÖ Norbert Hoferi 49,7 protsendi vastu. Reedene kohtuotsus peatab 8. juulile kavandatud Van der Belleni ametissevannutamise. Praegune president Heinz Fischer astub ettenähtud ajal tagasi ning tema ametikohuseid asuvad ajutiselt täitma kolm parlamendisaadikut, kellest üks on Hofer. FPÖ väitel esines 22. mai valimistel mitmeid rikkumisi, eriti posti teel antud häälte lugemises, lisas ta. Vabaduspartei hinnangul avati kümned tuhanded valimissedelid ettenähtust varem ning mõned sedelid anti lugeda inimestele, kel puudusid selleks volitused. Hofer juhtis lävepakuküsitluste andmetel 50,1 protsendiga van der Belleni 49,9 protsendi vastu. Otsustavaks said posti teel antud hääled, mida oli pea 900 000 ehk rekordilised 14 protsenti Austria 6,4 miljonist hääleõiguslikust inimesest. Van der Bellen võitis lõpuks pisut enam kui 30 000 häälega.

Loe edasi

Austria – presidendivalimised ja kontserditulistamine – infot napib

Austria lääneosas avas noormees kontserdil tule rahvahulga pihta, tappes kaks ja vigastades 11 inimest, teatas politsei pühapäeval. Paljud vigastatud on raske seisundis. Intsident leidis aset ööl vastu pühapäeva ühes külas Voralbergi provintsis. Teadete järgi puhkes 27-aastase mehe ning teiste vahel vaidlus, mille järel tõi tulistaja oma autost tulirelva ning hakkas juhuslikult inimeste pihta tulistama. Pärast lasi mees maha ka iseenda. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Infot laskja kohta napib. Usaldusväärsed infoagentuurid pole seni teada andnud, kas tegu oli islamiäärmuslase, asüülitaotleja või kohalik valge austerlasega. Ei ole selge kas tegu oli poliitilise motiivi või mingi muu põhjusega nagu esialgu tõtati teatama. Väidetavalt põhjustanud massitulistamise tüli tüdruksõbraga? “Poliitkorrektsuse” lokkamise tõttu Lääne-Euroopas ei saa enam ühtegi uudist koheselt täiesti kindlalt tõe pähe võtta, kuid loodame et peagi tuleb asja kohta rohkem teavet. Intsident võib olla seotud, kuid samas ei pruugi, Austrias pühapäeval toimuvate presidendivalimiste otsustava vooruga, kus head võidulootused on massiimmigartsioonivastase parempoolse Vabaduspartei (FPÖ) kandidaadil Norbert Hoferil (pildil paremal). Hiljuti võeti Austrias vastu üsna range asüüliseadus, mis immigrantidele ei meeldi. Uksesuuküsitluse andmeil kogus Hofer 50,1 ja Roheliste kandidaat van der Bellen 49,9 protsenti. Küsitluse statistiline viga on 1,8 protsendipunkti, mis tähendab, et võitja selgub alles pärast hääletussedelite lugemist. Lõplikke tulemusi on oodata esmaspäeval, kui loetud on ka posti teel antud hääled. AFP/BNS/UU FOTO: AP (van Bellen vasakul ja Hofer paremal)

Loe edasi

Austria valmistub Itaalia kaudu liikuva põgenikevoo suurenemiseks

Austria valmistub Itaalia kaudu liikuva põgenikuvoo võimalikuks suurenemiseks ning asus Alpides asuvasse Brenneri kurusse ehitama kontrollala, kuid algatus põhjustab pahameelt Itaalia võimudele. Tirooli liidumaa politsei pressiesindaja Stefan Ederi sõnul hakati teisipäeval valama Itaalia-Austria piirile ehitatava kontrollala vundamenti. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); “Samas ei ehitata piiri haldamiseks lisarajatisi ehk tara. Selle aset leidmise aega kindlaks määratud pole,” lisas esindaja. Viin pelgab, et Kreeka kaudu Lääne-Euroopasse viiva nn Balkani koridori sulgemine sunnib migrante kasutama teisi kanaleid, eeskätt Liibüa-Itaalia koridoril. Austria valitsus otsustas varasemalt, et ei võta aastas vastu üle 37 500 asüülitaotluse. Otsus tehti pärast 2015. aastal esitatud 90 000 taotlust. Austria võimude teatel kavatsetakse alates 1. juunist rakendada lisameetmeid mitmes piiriületuspunktis. Brenner on peamine Põhja- ja Lõuna-Euroopat ühendav transpordikoridor ning seda läbib iga päev umbes 5550 veokit. “Barjääri ehitamine on viga, mis rikub Euroopa reegleid,” lausus Itaalia Euroopa asjade riigisekretär Sandro Gozzi esmaspäeva hilisõhtul. Austria otsuse vastu on viimastel päevadel arvamust avaldanud mitmed kõrged Itaalia poliitikud. Omapoolset muret väljendas ka Saksamaa asevälisminister Michael Roth, kes hoiatas möödunud nädalal Euroopa Liikmesriike omavoliliste meetmete rakendamise eest. Austria siseminister Johanna Mikl-Leitner külastas möödunud reedel Roomat ning tõotas “teha kõik”, et Brenneri kuru püsib avatuna. “Samas peab samme astuma. Muu hulgas peab Itaalia valitsus tagama, et kõik migrandid on kontrollpunktides registreeritud ja lähipiirkonda majutatud.” Foto: Reuters

Loe edasi