Silt "Erakonnad"

EMOR-i uuring: konservatiivide toetus kasvas, sotside oma kahanes

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) riigikogu fraktsiooni juhi Martin Helme sõnul on EKRE reitingu tõusu taga erakonna selge positsioon eesti keele ja kodakondsuse kaitsel. “13 toetusprotsenti näitab EKRE positsiooni stabiilsust ja ulatub viimaste kuude näitajast üles poole. Ma ei kahtle hetkekski, et pärast valitsuse vahetumist on just EKRE kõige jõulisemalt asunud eesti keele ja kodakondsuspoliitika kaitsja rolli. See on kooskõlas meie partei aadetega,” ütles Helme BNS-ile. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Et sotsiaaldemokraadid on populaarsust kaotamas, on Helme sõnul tingitud mitmest asjaolusid. “Esiteks sotsiaaldemokraadid ajavad pöörast poliitikat, olgu see siis rahvusteemadel või erinevate keeldude rakendamise asjus. Kellelgi pole sisulisi vastuväiteid, et alkoholipoliitika vajab korrigeerimist, kuid viis, kuidas sotsid seda teevad, ajab rahval karva turri,” arutles Helme. Tema sõnul on ametlikult küll kodakondsusteemadel senise korra lõdvendamise asjus eestkõnelejaks Keskerakond ja Jüri Ratas, kuid kõik ju teavad, et sotsiaaldemokraate selles küsimuses usaldada ei saa. “Ja see, et IRL sellises koalitsioonis populaarsust juurde ei võida, on ju loomulik,” märkis Helme. EKRE fraktsiooni liidri sõnul väljendab asjaolu, et koalitsiooni populaarsus on langustrendis, rahva pettumust uue võimuliidu suhtes. “Inimesed on aru saanud, et mingit uut poliitikat ja värskust pole tulnud,” rõhutas Helme ja prognoosis, et kevadeks langeb võimuliidu populaarsus veelgi. “Aprilliks ja maiks on uued trendid selged ja tekivad uued poliitilised jõuvahekorrad,” ütles Helme. Uuringufirma Kantar Emor BNS-i ja Postimehe tellimusel läbi viidud erakondade toetuse uuringust selgus, et veebruaris toetas Keskerakonda 27 protsenti, Reformierakonda 25, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda 16, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 13, Vabaerakonda 10 ning Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) 7 protsenti küsitletutest. Võrreldes detsembriga on Keskerakonna toetus kasvanud ühe ning Reformierakonna, EKRE ja Vabaerakonna toetus kahe protsendipunkti võrra. Sotsiaaldemokraatide toetus langes võrreldes detsembriga kolm protsendipunkti ning IRL-i toetus jäi samaks. Valitsuskoalitsiooni toetus oli veebruaris 50 protsenti, mida oli detsembriga võrreldes kahe protsendipunkti võrra vähem. Oma eelistust ei osanud Veebruaris öelda 21 protsenti küsitletutest. Erakondade reitinguprotsendid on näidatud nendest, kellel on erakondlik eelistus, seega “ei oska öelda” vastanute protsent elimineeritakse. Antud andmete näitamise viis muudab erakondade reitinguprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega. Kokku küsitles Kantar Emor veebiintervjuude teel 3.-13. veebruarini 882 valimisealist kodanikku vanuses 18-74 aastat. UU

Loe edasi

Mart Helme: ärimeeste “õilsa eesmärgiga” suurannetus kartellierakondadele lõhnab halvasti

Kaheksa ärimehe 800 000 euro suurune annetus neljale kartellierakonnale „iibeprobleemi leevendamise eest“ võib tunduda õilis, kuid lähemal vaatlusel lõhnab halvasti, leiab Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni liige Mart Helme. „Annetusjuhtumist jääb mulje, et ettevõtjate kartell lepib omavahel kokku, mille eest ja kellele raha antakse. Tasuta lõunaid ei ole. Sama hästi võiksid ettevõtjad iibeprobleemi leevendamiseks asutada fondi suurperede abistamiseks või näiteks kolmandate laste abistamiseks,“ märkis Helme. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); „Suurannetus tekitab küsimusi seda enam et kartellierakonnad nagunii maksumaksjalt viis korda rohkem raha kui näiteks Vabaerakond ja Konservatiivne Rahvaerakond. Seega antakse neile, kellel on maksumaksja toetust juba küll ja veel. Teiseks pole see õiglane moraalselt, sest mitte kõigi nende nelja erakonna jaoks pole iibeprobleemi lahendamine prioriteetne teema. Pealegi, lastetoetuste tõusu seaduse hääletus oli pakitud nn kobareelnõusse, kus ühe käega antakse küll peretoetusi, kuid teise käega võetakse kõikidelt aktsiiside ja maksutõusudega raha ära,“ ütles Helme. Helme juhib tähelepanu ka annetuse ajastusele. „Kohalike valimisteni on vähem kui kümme kuud. Detsembri lõpus, kui annetus tehti, tellisid suured erakonnad juba väli- ja telereklaami, mille tarvis oli vaja teha kopsakad ettemaksud. Selliste asjaolude kokkulangemine pole juhuslik.“ 100 000 euro suuruse annetuse neljale erakonnale tegid Bigbanki omanikud Parvel Pruunsild ja Vahur Voll, suurärimees ja Postimehe omanik Margus Linnamäe, LHV Grupi üks omanikke Heldur Meerits, Nortali juht Priit Alamäe, Skype’i asutaja Jaan Tallinn, Vestman Grupi suuromanik Aivar Berzin ja ACE Logistics Groupi omanik Karli Lambot. Igaüks neist kandis praegustele koalitsioonierakondadele Keskerakonnale, Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale ning Isamaa ja Res Publica Liidule (IRL) 28 000 ning opositsioonis olevale Reformierakonnale 16 000 eurot. UU Foto: Raha paneb rattad käima ja suud kinni. (AFP)  

Loe edasi