Silt "ETV"

Ossinovski ja ajakirjanik ühes paadis ehk kuidas ETV jätkuvalt oma mainet hävitab

ETV uudisteprogramm on saanud oma kallutatuse eest kriitikat paremalt ja vasakult, kuid selle peale on seal manatud ette külm kalanägu, mis peab kõigile mõista andma: kõik on parimas korras. Nüüd on ETV astunud sammu edasi… Aga paraku mitte probleemi lahendamise suunas.

Loe edasi

REPLIIK: „Aktuaalne kaamera“ ei pidanud riiklikult olulise tähtsusega küsimuse arutamist kajastamisväärseks

Avalik-õiguslik meediakanal ETV teatab oma kodulehel, et “Aktuaalne kaamera” on mõjukuse ja usaldusväärsuse poolest Eesti tähtsaim teleuudistesaade, mis räägib olulistest sündmustest ja protsessidest operatiivselt ning tasakaalustatult. Suu kisub vägisi muigvele, aga naermiseks muidugi põhjust pole. Eile arutati Riigikogus riiklikult olulise tähtsusega küsimusena Rail Balticu tulevikku. Riigikogu saalis käisid kõnelemas mitmed oma ala eksperdid ning puhkes elav debatt projektiga seotud plusside ja miinuste üle. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Kuidas reageeris “Aktuaalne Kaamera”?  Lubaduse kohaselt „Eesti tähtsaim teleuudistesaade, mis räägib olulistest sündmustest ja protsessidest operatiivselt ning tasakaalustatult“ otsustas Rail Balticu teemalise arutelu oma kell 21 eetris olnud põhisaates TÄIELIKULT maha vaikida. Seda vaatamata sellele et Rail Baltic on ülikulukas hiigelprojekt, mis ei ole „oluline sündmus või protsess“ mitte ainult lähiaastatel, vaid järgnevatel aastakümnetel. „Aktuaalse Kaamera“ toimetajate valikukriteeriumid tekitavad teadlikumas vaatajas küsimusi juba pikemat aega. Samuti ei jää enamikule märkamata, et saate uudiste valik ja ennekõike objektiivsus jääb märkimisväärselt alla konkureerivate kanalite uudistele. “Aktuaalne Kaamera” kandideerib kahtlusteta kõige kallutatuma uudistesaade tiitlile. Kallutatus saavutatakse eelkõige teatud teemade ja poliitikute vältimise ning teiste eelistamisega, samuti uudiste serveerimisega ideoloogiliselt sobivas võtmes. Ja mis kõige toredam – kõik me maksame selle ajupesu oma maksurahast kinni! UU Foto: kuvatõmmis

Loe edasi

Globaalsed tuuled puhuvad aina kõvemini: Eesti Laulul 2017 lubatakse osaleda ka välisautoritel

Tänavusel konkursil Eesti Laul on tehtud mitmeid muudatusi reeglites, muuhulgas lubatakse osaleda ka välisautoritel. Välismaa autorid tohivad olla laulu kaasautorid juhul, kui vähemalt pooled laulu loojatest on eestlased või Eesti residendid. Sealhulgas ei piisa sellest, kui ainult sõnad on kirjutatud eestlaste poolt. Kolmapäeval avaldatud reeglite kohaselt peab laulu muusika autorite seas olema kindlasti vähemalt üks eestlane või Eesti resident, teatas rahvusringhäälingu kommunikatsioonispetsialist Silver Kuusik. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); “Avame ukse välismaa autoritele esialgu ettevaatlikult, et meid ei ujutataks üle šabloonse popmuusikaga, millel pole Eestiga mingit seost,” selgitas produtsent Mart Normet pressiteates. “Piiride avamise mõte seisneb selles, et rikastada meie muusikat, segada verd, tuua sisse uusi ideid, pakkuda meie laulukirjutajatele uusi võimalusi. Märksõnaks on koostöö,” lisas Normet. Üks muusika autor või autorite kollektiiv võib osaleda Eesti Laul 2017 konkursil kuni kolme lauluga. Samuti tohib üks artist esitada eelžüriile kuulamiseks maksimaalselt kolm laulu. “Oleme astunud suure sammu 21. sajandisse – sel aastal me enam CD-plaadil laule ei oota. Aga ikkagi tahame, et muusika füüsiliselt kohale toodaks – sedapuhku mälupulgal,” märkis Normet. “See isiklikult laulu äratoomine on tunnistus sellest, et laulu meeskond on sada protsenti oma loomingu taga. See pole niisama mugav virtuaalne klikkimine ja üleslaadimine, vaid ikka reaalne energiakulu ja ettevõtmine,” leidis Normet. Veel ühe uuendusena ootab Eesti Laulu meeskond mälupulgal ka iga koosseisu liikme ja autor ankeeti, laulusõnu, esitaja fotosid ning lühibiograafiat, kus on välja toodud tema lava- ning televisioonis esinemise kogemus. Konkursil “Eesti Laul 2017” osalemiseks tuleb laulud tuua hiljemalt 1. novembriks 2016 kella 15.00 telemaja valvelauda aadressil Gonsiori 27. Konkursile esitatud laulu pikkus ei tohi olla üle 3 minuti. Laulu sõnad ega muusika ei tohi olla avalikustatud enne 01. septembrit 2016. Konkursile esitatud laulude hulgast valib žürii välja 20 laulu, mis pääsevad poolfinaalidesse. “Eesti Laul 2017” poolfinaalid toimuvad 11. ja 18. veebruaril. Konkursi finaal toimub 4. märtsil Saku Suurhallis. Finaalkontserdi kaasprodutsent on teist aastat järjest Saku Suurhall. Eesti Laulu rahalised auhinnad on lisaks rahvusringhäälingule välja pannud ka Eesti Autorite Ühing, Eesti Esitajate Liit ning Eesti Fonogrammitootjate Ühing. Foto: AP

Loe edasi