Silt "Hanno Pevkur"

Ettevõtja: kuidas praegused sisserändajad Eesti majandusse panustavad?

Reformierakonna esimees Hanno Pevkur tegi ettepaneku kaotada Eestis sisserändekvoodid. Martna valla põllumajandusettevõtja Hardi Rehkalt arvab, et kindlasti on tööjõupuudus teatud puhkudel teema, aga enne seda tuleks otsida vastus küsimusele, miks on ikkagi jätkuv tööjõupuudus, kuigi kaks aastat järjest on meil rändesaldo positiivne.

Loe edasi

Helme: sisserändekvoote ei tohi kaotada!

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees, EKRE riigikogu fraktsiooni juht Martin Helme sõnul näitab Reformierakonna esimehe Hanno Pevkuri ettepanek kaotada sisserändekvoodid, kui tõsiselt saab võtta hiljuti teles jooksnud Reformierakonna reklaami, kus sinimustvalge lipu taustal räägiti rahvuslikest huvidest ja piiride kaitsmisest.

Loe edasi

Reformierakonna esimees: haridus- ja palganõue olgu välistööjõu põhikriteerium

Reformierakonna esimehe, riigikogulase Hanno Pevkuri sõnul tuleks paika panna konkreetsed kriteeriumid töötajate Eestisse toomisel. “Siis oleks võimalik majandus ja ettevõtlust arendada ja majandust ka kasvatada,” ütles Pevkur “Aktuaalsele Kaamerale”.

Loe edasi

Uno Kaskpeit: Asutusi ei huvita Mõniste-Ape maantee piirikupitsa olukord

Riigikogu õiguskomisjoni aseesimees ja EKRE fraktsiooni liige Uno Kaskpeit on pikemat aega hädas ametkondadega, kes ei tunne huvi Mõniste-Ape maantee äärse piirikupitsa ja piirimärgi kordaseadmise vastu, kus teetööde käigus kupits hävitati ja piiritulp lihtsalt kraavi mattus.

Loe edasi

Vaher juhtis Politsei- ja Piirivalveametit aastaid puuduliku haridusega

Kuigi politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektor Elmar Vaher oli siseministri kinnitusel äsja omandanud magistrikraadi, ei meeldi Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale (EKRE), et Vaheril seda pikka aega ei olnud. EKRE tõi esile, et alates 2009. aasta detsembrist on viis korda muudetud haridusnõudeid siseministeeriumi haldusalas olevate kõrgete ametnike osas, kes ei pea omama magistrikraadi või sellega võrdsustatud kvalifikatsiooni. Viimane haridusnõude muutmine toimus selle aasta jaanuaris. “Kõik need muudatused on olnud seotud PPA peadirektoriga,” märkis EKRE ning esitas siseminister Hanno Pevkurile sellesisulise arupärimise. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Pevkur tõdes arupärimisele vastates, et tema ametisoleku ajal on kutsesobivusnõudeid tõesti täpsustatud neljal korral. „Mis puudutab peadirektorile esitatavaid nõudeid, siis valitsuse 13. juuni 2013. aasta istungil arutati samuti antud teemat ja jõuti järeldusele, et võib-olla oleks mõistlik nõuetega natuke paindlikum olla. Arutelu tulemusel oli ka siseministeeriumis debatt ja leiti, et kuna riigiüleselt ei peeta tippjuhi puhul magistrikraadi olemasolu vajalikuks, siis ei oleks nende haridusnõuete tõstmine olnud põhjendatud. Küll peeti õigeks, et magistrikraad on siiski vajalik kõikidel neil, kes tahavad edaspidi PPA peadirektoriks saada,” rääkis Pevkur. Rääkides Elmar Vaherist kinnitas Pevkur, et PPA peadirektor omandas just äsja magistrikraadi, kuid tema meelest ei ole see kõige olulisem, vaid oluline on hoopis see, et peadirektori puhul on lisaks haridusnõuetele veel väga palju teisi häid omadusi. Konservatiivide fraktsiooni esimees Martin Helme ütles, et kahe arupärimise käigus sai selgeks, et paraku on Eestis tõesti olemas erilised inimesed, kelle ümber süsteem mugandub. “Seega võime tõdeda, et meil on avalikku korda ja julgeolekut tagavas ministeeriumis minister, kes on omaks võtnud teatava korruptsioonikultuuri, kus susserdamine, vassimine, ümbertegemine ja mugandumine oludele on igapäevane praktika, selle asemel, et olla korrektne ja sirgjooneline,” lisas Helme. UU/BNS FOTO: PM/Scanpix

Loe edasi

Pevkur: Vao põlengus süüdlasi pole leitud ja me ei kiusa teisitimõtlejaid taga

16. novembril vastas Riigikogus konservatiivide arupärimisele siseminister Hanno Pevkur (pildil) Konservatiivide saadikud soovisid teada milline on kõige värskem info seoses Vao keskuse põlengu uurimisega ja kas politseil on konkreetseid kahtlusaluseid? Kas läbiotsimine ja ülekuulamine sotsiaalmeedia gruppide ja migrastioonivastatse aktivistide suhtes on õigusriigile kohane? Samuti juhtisid konservatiivid tähelepanu selle, et mitte kõiki viha õhutajaid Eestis ei kohelda võrdse rangusega, sest samasuguseid meetmeid pole kasutatud venekeelses Delfi-ru kommentaariumis hulgaliselt Eesti riiki ja rahvust teotavaid väljaütlemisi isikute suhtes, kaasa arvatud tapmisähvardusi Konservatiivse Rahvaerakonna liikmete vastu? EKRE uuris siseministrilt kas ta saab kinnitada, et Eesti jõustruktuurid ei osale hirmuõhkkonna loomises ja kodanikuühiskonna tasalülitamises Eestis? (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Siseminister Hanno Pevkurvastas et  selget teadmist Vao põlengu osas praegu ei ole. “Politsei on kontrollinud kõiki juhtumeid ja uut täiendavat värsket infot kahjuks jagada ei ole. Hetkel pole ka kedagi kahtlustatavaks tunnistatud, millest tuleneb ka vastus kolmandale küsimusele, kas on oodata süüdistust. Süüdistust saab oodata siis, kui kahtlustatav on olemas. Senimaani kahtlustatavat ei ole, järelikult meil hetkel ka süüdistust kellelegi esitatud ei ole.” Pevkur kinnitas, et kõik politsei menetlustoiminguid väärteomenetluses viiakse läbi loomulikult kooskõlas väärteomenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku nõuetega ja tema saab kinnitada, et menetlustoimingute tegemisel lähtutakse seadusest sõltumata sellest, kellega on tegemist. “Karistusseadustiku § 151 lõike 1 alusel alustatakse väärteomenetlust juhtudel, mil on alust arvata, et vaenu õhutav tegevus loob ohu kellegi elule, tervisele või varale. Vastav hinnang antakse eraldi iga konkreetse juhtumi pinnalt ja ei ole olemas identseid elulisi juhtumeid. Seetõttu on asjakohatu esitada üldsõnaline väide, nagu oleksid venekeelses Delfis kirjutatud erinevad kommentaarid sarnased Reimo Sillamaa juhtumiga. Reimo Sillamaa tegevusele hinnangu andmisel lähtus menetleja muu hulgas Facebooki postitusele saabunud reageeringute sisust, mis oma vägivaldsusega viitasid reaalse ohu kahtlusele, ning politseile teadaolevast infost Reimo Sillamaa üldise käitumise kohta. Hinnangu tulemusel asus menetleja seisukohale, et Reimo Sillamaa tegevuses on väärteotunnused ning seetõttu on vajalik väärteomenetluse alustamine. Menetlustoimingud viidi läbi eesmärgiga selgitada Reimo Sillamaa tegevusega seonduvad asjaolud ja koguda seeläbi nii menetlusalust isikut süüstavaid või õigustavaid tõendeid. Olgu öeldud, et ka väärteomenetluses toimub läbiotsimine üksnes kohtuniku loal ning kohtunik on see, kes kontrollib enne loa andmist läbiotsimise põhjendatust. Mis puudutab Martin Kattai juhtumit, palunud Pevkur politseilt täiendavat selgitust. “Ja politsei andis mulle selgituse, et politsei ei ole keelanud Martin Kattail edaspidi üritustel osaleda. Ja ilmselt sai isik valesti aru temale kohaldatud viibimise keelust, mis kehtis üksnes konkreetse ürituse suhtes. Pevkur on veendunud, et Eesti politsei teeb oma väärteomenetluse algatamise või mittealgatamise otsused seaduse järgi ning iseseisvalt ja sõltumatult. Lisaks kinnitas siseminister saadikutele, et Eestis ei avaldata jõuametitele poliitilist survet. Politsei- ja Piirivalveamet teostab süüteomenetlust vastavalt seadusele. “Ma veel kord rõhutan, et läbiotsimine ja väärteomenetlus toimus kohtuniku loal, nagu väärteomenetluse seadustik ette näeb, mistõttu menetlustoimingu nimetamine omavoli aktiks, on minu hinnangul selgelt kohatu ja arusaamatu.” Konservatiivide saadik Henn Põlluaasimestas et eelmisel nädalal lugesime meediast, et politsei uurib EKRE mehe tapmisähvardusi peaministrile. “Kõnealune isik ei ole iialgi olnud EKRE liige ja ei ole midagi lihtsamat kui seda äriregistrist järele kontrollida. Mind huvitab, kumb esitas valeväiteid, kas politsei meediale või valetas Eesti Ekspress sellist alusetut laimu ja valet levitades?” Hanno Pevkur aga ei osanud sellele küsimusele vastata ja ütles, et vastust peaks küsima Eesti Ekspressi käest. UU

Loe edasi

Uno Kaskpeit: Siseminister läks Ameerikat avastama!

Mind ajendas kirjutama 28. oktoobri Hommiku TV uudistes kuuldu, kuidas siseminister Hanno Pevkur sõidab USA-sse tutvuma sealse piirivalvamise taktikaga nende lõunapiiri (Mehhikoga) väljaehitamisel, et siis saadud kogemusi rakendada nii Eesti-Vene maismaa piiri väljaehitamisel kui ka kasutada USA piirivalvurite abi meie meeste väljaõpetamisel. Samuti rakendada nende taktikat meie idapiiri valvamisel. See oli aastal 1994 kui USA Migratsiooniteenistus (INS) kutsus kõigi kolme Balti riigi piirivalvete esindajad tutvuma oma piiri valvamisega ning USA saatkond kattis kõik meie reisiga seotud kulud. Meie olime kolmest Balti riigist viimased, kes käisid USA-s. Meie grupi suuruseks oli 7-8 inimest, kõik piirivalve piirkondade ülemad ja piirivalve ameti staabiülem. Piirkondade ülemad olid Soome piirivalve väljaõppega ja staabiülem oli põhjaliku Vene piirivalve väljaõppega spetsialist. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Meile tutvustati erinevaid piiripunkte, merepiiri ja maismaa piiri valvamist ning seal kasutatavat tehnikat/taktikat. Näidati ka USA ja Kanada piiril toimivat dokumentide kontrolli, kuid kõige suurema elamuse jättis siiski USA ja Mehhiko piiri valvamine. Meie jaoks oli see midagi uut, sest olukord ja tingimused võrreldes Eesti omadega olid täiesti erinevad. Antud piirile oli USA poolt ehitatud kõrge metallist aed, et takistada Mehhikost saabuvate illegaalide jõudmist USA-sse. Piirist umbes 4 kilomeetri kaugusel asus USA poolel suur mitme miljoni elanikuga San Diego linn. Illegaalide eesmärk oli jõuda sellesse linna ja seal tööd saada. Olukord oli huvitav, sest USA poolel oli ehitustel tööjõu puudus või siis kasutati odavat tööjõudu. Igal juhul oma kodanikud ei olnud seal nõus töötama. Antud piiri valvamine oli meie jaoks müstika. Öösel üritati ületada seda kõrget metallist aeda või siis lõigati aia sisse augud, mille kaudu USA-sse tuldi. Piiririkkujate avastamiseks lendas õhus helikopter ja sealt jälgiti ümbruskonda öövaatluskaameraga ning juhendati maapeal tegutsevaid toimkondi, et püüda kinni illegaalsed piiriületajad. Teine piiri valvamise variant oli jälle selline, et kõrgendikule oli paigutatud soojuskaameraga varustatud maastur, millest jälgiti lagendikku, mida  illegaalid linna jõudmiseks ületama pidid. Sedagi oli huvitav jälgida. Tuleb välja, et see ongi toosama piir, millega läks tutvuma meie siseminister, et saada kogemusi Eesti – Vene piiri väljaehitamiseks ning piirivalve taktika arendamiseks! Veel üllatavam on aga see, et siseminister jookseks nagu paarkümmend aastat piirivalve arengust tagapool. Kõik see on juba kunagi tehtud ja hiljem on need kogemused lihtsalt kuskile minema visatud. Kõige rohkem paneb imestama veel see fakt, et kaasa ei võeta mitte ühtegi piirivalve taustaga inimest, sest teadaolevalt ei tea siseminister piirivalvamisest ka mitte midagi rohkem kui mõne visiidi korral piirile on näinud piiripunkti ja mõnda piiriposti ning vestelnud ehk mõne piirivalvuriga! Pärast meie visiidi lõppu teatas USA pool, et nüüd olete näinud meie poole võimalusi ja võimekust ning pärast tullakse Eestisse vastuvisiidile, et leida lahendusi meie toetuseks väljaõppe ja muude vahenditega. Aasta hiljem olidki tuttavad spetsialistid USA-st taas kohal. Nad tutvusid meie piiri olukorraga erinevates piirkondades nii Vene kui ka Läti piiril, lisaks merepiiril, piiripunktides ning õppekeskuses. Meie teenistusega tutvumise käigus tundsid nad suurt huvi väljaõppe ja ülesannete vastu. Andsime neile põhjaliku ülevaate. Selgitasime, et meie vennasrahvas soomlased sirutasid meile oma abistava käe ja alustasid eesti piirivalvurite süstemaatilise väljaõppega alates 1993. aastast. Väljaõpe toimus kõigil tasanditel, alustati taktikaga maastikul ning jätkati planeerimise ja strateegiliste küsimustega. Sellele järgnes sõjaline taktika (sissi väljaõpe) tegutsemiseks piirialadel kriisi ja sõja ajal vaenlase tagalas. Mõlemad väljaõppe programmid kestsid aastaid kõigi tasandite (rea-, allohvitser- ja ohvitseride koosseisule). Tutvunud ja kuulanud ära meie selgitused, ütlesid USA piirivalve spetsialistid kokkuvõtteks diplomaatiliselt, et neil ei ole meile pakkuda paremat väljaõpet kui on praegune Soome piirivalve väljaõpe kõigil tasanditel. Antud taktika sobis kõige paremini meie keskkonna ja looduslike iseärasustega. Lisaks rahuaegsele piirivalvamisele oli meile lisatud sujuv üleminek kriisi ja sõjaaja tegevusele (sissitegevusele) piiriäärsetel aladel. See oli väga tähtis arvestades Eesti geograafilist paiknemist ja poliitilist olukorda. Tehnilist abi saime tookord kiirgusemõõtjate näol, mida sai kasutada piiripunktides. Olin teenistuses Piirivalveametis piiriosakonna ülemana aastatel 1999 – 2006 ja igal aastal tegime piirivalve poolt taotluse rahade eraldamiseks piiririba väljaehitamiseks. Poliitiline vastus oli alati üks: „Meil ei ole riigipiir määratletud“. Kui vaadata täna seda piirijoont, mida ehitatakse, siis on see tegelikult täpselt sama joon, mis oli juba tollel ajal Vene poolt märgistatud ja mida meie mehed „džunglis“ valvama pidid. Huvitav, kuidas nüüd järsku üle kümne aasta hiljem enne valimisi muutus kontrolljoon riigipiiriks, leiti kiiruga rahad ning alustati 2014. aasta lõpus üsna stiihilise tegevusega kagu piiril. Kui siseminister oleks tegelikult tahtnud tutvuda piiri valvamisega, selle taktika ja piiri väljaehitusega, siis oleks võinud küll riigi raha tunduvalt kokku hoida ja külastada Läti Vabariigi ja Venemaa piiri. Läti on läinud kahjuks piirivalve arendamisel meist pikalt mööda, alates sellest ajast kui eesti piirivalve lükati politsei koosseisu. Kui on tahtmine näha, milline nägi välja eesti piirivalve kunagi, siis tuleb sõita üle lahe soomlaste juurde, sest meie piirivalve oli kunagi sama tegus ja efektiivne ning elanikkonna poolt austatud organisatsioon. Tänaseks on see kahjuks vaid ilus mälestus. Ministri poolne mehetegu oleks visata pilk ajaloole ning selgitada välja, kes on olnud valitsuses alates 2004. aastast kuni 2015. aastani. Seejärel vaadata peeglisse ning tunnistada vähemalt endale, mida „meie“ (meie valitsusliit) oleme teinud valesti, et hästi toiminud riigikaitselist ülesannet omanud organisatsioon on tänaseks suudetud hävitada. Lihtsustan ministri uuringut väikse spikriga: Peaminister                Siseminister                Ajavahemik aastates Juhan Parts                 Margus Leivo             10.04.2003-13.04.2005 Andrus Ansip             Kalle Laanet               13.04.2005-05.04.2007 Andrus Ansip             Jüri Pihl                       05.04.2007-21.05.2009 Andrus Ansip             Marko Pomerants      04.06.2009-06.04.2011 Andrus Ansip             Ken-Marti Vaher        06.04.2011-26.03.2014 Andrus Ansip             Hanno Pevkur             26.03.2014-09.04.2015

Loe edasi

Pevkur: kes pole päris pagulased, tuleb tagasi saata

Euroopa Liidu siseministrite kohtumisel leidsid ministrid, et rahvusvahelise kaitse õigust mitteomavaid inimesi tuleb senisest tõhusamalt tagasi saata, siseminister Hanno Pevkur toonitas, et tagasivõtupoliitikat tuleb ka reaalselt rakendada. „Kõige tähtsam on kõikide liikmesriikide poolt heakskiidetud tagasivõtupoliitikat ka reaalselt rakendada – see saadab selge sõnumi inimestele, kes ei põgene sõja ja tagakiusamise eest, vaid tahaksid illegaalsel teel Euroopasse parema elu peale tulla. Euroopa Liit peab käituma ühtselt varjupaigaõigust mitteomavate inimeste kiire tagasipöördumise korraldamisel ja selle paremaks tagamiseks on vaja tugevdada partnerlust kolmandate riikidega,“ ütles siseminister Pevkur kohtumisel, edastas BNS-ile siseministeerium. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Pevkur lisas, et tõhusama tagasisaatmispoliitika nimel tuleb isikute tuvastamiseks paremini ära kasutada olemasolevaid Euroopa Liidu infosüsteeme nagu näiteks ühtne sõrmejälgede andmebaas. „Samuti peab Eesti tähtsaks kolmandate riikidega sõlmitud tagasivõtulepingute tingimusteta täitmist ja komisjoni rolli tugevdamist järelevalve teostamisel tagasivõtulepingute täitmise üle,“ märkis minister. Ministeeriumi pressiesindaja sõnul toetab Eesti ka ühist turvaliste päritoluriikide nimekirja koostamist ja selle järk-järgulist laiendamist, mis võimaldab vähendada varjupaigasüsteemi kuritarvitamist. Samuti toetab Eesti Euroopa piirivalveagentuuri Frontex rolli laiendamist, et agentuur saaks iseseisvalt viia läbi tagasisaatmise operatsioone ning abistada liikmesriike väljasaadetava isiku tuvastamisel ja talle vajalike reisidokumentide hankimisel. Järgmine Euroopa Liidu siseministrite kohtumine leiab praeguse plaani kohaselt 3. detsembril Brüsselis.

Loe edasi