Silt "haridus"

Konservatiivne Rahvaerakond: Tallinna haridussüsteem peaks lasteaiast alates olema eestikeelne

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond toetab ideed, et kogu Tallinna haridussüsteem oleks alates lasteaiast eestikeelne. Konservatiivse Rahvaerakonna Tallinna linnapea kandidaadi Martin Helme sõnul näeb eestikeelse hariduse andmist alates lasteaiast ette ka Konservatiivse Rahvaerakonna programm. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); „Selle asemel, et alustada gümnaasiumis n-ö eestikeelestamist, oleks pidanud aastaid ja aastaid tagasi alustama lasteaiast ja sealt loomupäraselt edasi kasvama. Igal juhul peaksid lasteaiad minema kõige kiiremas korras üle eesti keelele,” ütles Helme. “Meie jaoks on Tallinnas toimiv massiline venestamine haridussüsteemis, mis läks lahti pärast valitsuse vahetumist, on kindlasti väga oluline teema nii kohalikel kui ka riigikogu valimistel. See ei puuduta ainult lasteaedu, see puudutab ka koole.” Helme sõnul on eestikeelse hariduse andmine keskne teema Eesti tulevikku silmas pidades. UU

Loe edasi

Multikulti ajupesu Eesti koolides võtab tuure üles

Kui kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsleriks määrati eelmise aasta lõpus sotsiaaldemokraatliku partei aktivist Piret Hartman, oli ettenägelikel kodanikel selge, et nimetatud ametipositsiooni kaudu hakatakse Eestis ellu viima sotside unistust multikultuurilisest Eestist.

Loe edasi

Eesti õpetajad osalevad “paremäärmuslusega” hirmutaval holokaustiseminaril Iisraelis

Kakskümmend õpetajat Eestist sõitsid juuli viimasel päeval Iisraeli, et osaleda holokausti teemalisel seminaril Yad Vashemi uurimis- ja koolituskeskuses, vahendab haridusportaal Koolielu. Seminarid ja töötoad kestavad kokku kümme päeva. „Olgugi, et holokaustist või Shoah’ist, nagu seda siin üha rohkem kutsutakse, on möödas üle 70 aasta, on toimunu mõistmine väga aktuaalne ka täna. Väidaksin lausa, et täna on selle mõistmine olulisem kui kümme aastat tagasi, sest toimuvad muudatused ja pinged Euroopas on igapäevased. Ajalugu küll ei korda ennast üksühele, kuid seminar annab osalejatele võimaluse õppida ühe poliitilise ekstreemsuse tegudest,“ kommenteeris portaalile Koolielu koolitusel osalev Kiviõli I Keskkooli ajalooõpetaja Jüri Käosaar. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Eesti õpetajad veedavad kokku kümme päeva holokausti mäletamise ja uurimise keskuses Yad Vashemis Jeruusalemmas, kuulates loenguid holokaustist ning osaledes töötubades. Samaaegselt otsitakse viise, kuidas Jeruusalemmas õpitavaid meetodeid ning varamut väga erinevate teemade edasiandmiseks õpilastele oma klassides kasutada. „Täna tõstavad kõikjal Euroopas pead paremäärmuslikud jõud ning mõistes juhtunut saame nende teemadega tegeleda ka oma klassiruumides ning võidelda sündmuste kordumise vastu haridusega. Lisaks on ühiskonnas üha aktuaalsem ka võõraviha, mille mõistmine on holokausti (ja üldisemas) kontekstis elementaarne, et selle tekkimist takistada ning näidata teed rahumeelsele kooseksisteerimisele,“ lisas Käosaar. Koolitus toimub juba viiendat korda Iisraeli ja Eesti vahel sõlmitud lepingu alusel. Seminaril osalevad õpetajad valiti välja kevadel Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldatud konkursiga.

Loe edasi

Lääne-Aafrikast Eestisse kippuvaid välistudengeid kahtlustatakse ulatuslikus pettuses

Viimase kuu ajaga on tulnud ilmsiks 22 juhtu, kus välistudengid on võltsinud Eesti akadeemilise tunnustamise agentuuri (ENIC/NARIC) hindamisotsuseid, et nende abil meie kõrgkoolidesse pääseda, kirjutab Postimees. Petturtudengid on pärit Lääne-Aafrikast ja kasutasid oma siinsete esindajate abi. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Tallinnas Kadriorus asuv Eesti ENIC/NARIC on asutus, mis satub uudistesse haruharva. Maakeeli on see oivakeskus, kus iga päev tegeletakse välisriikide diplomite hindamise ning autentsuse kontrolliga. Jaanuaris rullus lahti keskuse ajaloo markantseim akadeemiline pettus: 22 juhtumit, kus kõrgkooli kandideerinud välistudengid on koos oma dokumentidega esitanud õppeasutusele võltsitud ENIC/NARICi hinnanguid. Teisisõnu – võltsiti dokumente, mis peaks kinnitama ülikoolile, justkui oleks välistudengi varasemad diplomid kahtlusteta autentsed. Foto on illustreeriv (AFP)

Loe edasi

Jaapan taastab sõjaeelse traditsioonilise isamaalise kasvatuse

Jaapan valmistub koolidesse uuesti sisse viima traditsioonilisi väärtusi, mis jaapani rahvuslaste sõnul juuriti välja Teise maailmasõja võitjariikide poolt, kirjutab The Wall Street Journal. Hariduses traditsioonilise eetika taastamine on osa peaminister Shinzō Abe plaanist teha Jaapan tugevamaks, uhkemaks ja tulevikku vaatavaks riigiks, kus oleks vähem süütunnet Jaapani mineviku eest. Kuigi peaminister ise kuulub Liberaaldemokraatlikku Parteisse, toetab teda eelkõige partei rahvuskonservatiivne tiib. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Rahvuskonservatiivsemate vaadetega jaapanlased leiavad, et paljud Jaapani noored suhtuvad oma riiki ja selle ajalukku negatiivselt, kuna koolides keskendutakse liiga palju võitjariikide käsitlusele Teisest maailmasõjast. Seetõttu on Abe valitsus seadnud haridussüsteemi eesmärkideks isamaalise kasvatuse ja Jaapani ajaloo, traditsioonide ning ainulaadse kultuuri, sealhulgas šintoistliku ellusuhtumise rõhutamise. Nende reformide eeskujuks on keiser Mutsuhito hariduspõhimõtted 1890. aastast, mille sihiks oli Lääne mõjude tasakaalustamiseks säilitada Jaapani traditsioone. Mutsuhito pidas eriti oluliseks järgnevaid väärtusi: 1. Austa oma vanemaid 2. Hoolitse oma vendade ja õdede eest 3. Ela harmoonias oma abikaasaga 4. Usalda oma sõpru ja ole nende jaoks usaldusväärne 5. Ela tagasihoidlikult ja mõõdukalt 6. Ole kõigi vastu heatahtlik 7. Pühendu õppimisele ja ameti omandamisele 8. Kogu teadmisi ja arenda oma andeid 9. Täiusta oma isiksust 10. Tee tööd ühise hüvangu nimel 11. Austa põhiseadust ja järgi kõiki seadusi 12. Hädaolukorras teeni vapralt riiki

Loe edasi

Filosoofia algkoolis aitab kaasa laste arengule

Inglismaal võtsid paljud algkoolid osa katsest, mis tutvustab lastele filosoofilist diskussiooni. Näiteks lastakse lastel arutleda õigluse ja kiusamise üle, kirjutab The Guardian. Ilmneb, et filosoofilised arutlused tõe, õigluse ja lahkuse üle on märkimisväärselt parandanud algkoolilaste sooritusi matemaatikas ja lugemisel. Eksperdid ei oska seletada, miks see nii on. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Üle 3000 lapse 48 algkoolis Suurbritannias võtsid osa aastapikkusest katsest “Filosoofia lastele”, ning leiti, et laste tulemused matemaatikas ja lugemisel paranesid võrdväärselt kahe kuu pikkuse õpiperioodiga. Katse käigus anti lastele vanuses 8–11 regulaarseid tunde, mille käigus lapsed ise said juhtida arutelusid näiteks õigluse ja kiusamise teemadel. Õpetajad koolitati välja olema moderaatoriteks lastele, kes istusid vestlusringis. “Minu meelest on see kogemus huvitav,” ütles Stephen Gorard, pedagoogikaprofessor Durhamis. “Kõik näitajad on positiivsed, isegi kui vähesel määral, ja see on tulnud suhteliselt väikese vaevaga.”

Loe edasi