Silt "IRL"

Tuntud majandusteadlane lahkub protestiks hääbuvast IRL-st

Tuntud majandusteadlane ja juhtimisdotsent Endel Oja palus ennast välja arvata Isamaa ja Respublica Liidu liikmete hulgast seoses valdava osa IRL-i saadikute hääletamisega Eestile kahjuliku Rail Balticu riikidevahelise kokkuleppe ratifitseerimise poolt.

Loe edasi

Kas raha väärkasutamisega seotud IRL-i uus rahandusminister Tõniste sobib ametisse?

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tõstatas tänases infotunnis küsimuse, kas IRL-i uus rahandusminister Toomas Tõniste sobib oma ametisse.

Loe edasi

Hääletus pagulaste vastuvõtu lõpetamise üle paljastas IRL-i kahepalgelisuse

Riigikogus leidis täna aset märgiline hääletus: kvoodipagulaste vastuvõtmise peatamise poolt hääletasid ainult Konservatiivse Rahvaerakonna saadikud, ülejäänud riigikogulased hääletasid vastu või ei julgenud hääletusele kohale ilmuda.

Loe edasi

Kalle Muuli jäi pagulaste vastuvõttu peatamist nõudva EKRE eelnõu osas kidakeelseks

Pagulaste vastuvõtmist peatama kutsunud riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsiooni liige Kalle Muuli ei kiirusta Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) samasisulist eelnõud toetama, märkides, et pole jõudnud sellega tutvuda.

Loe edasi

Jaak Madison kutsub konservatiivsete vaadetega IRL-i liikmeid EKRE-sse

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aseesimees Jaak Madison kutsub rahvuskonservatiivseid väärtusi kaitsta soovivaid Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) liikmeid ühinema EKRE-ga. “IRL-i liikmed, kes soovivad kaitsta rahvuskonservatiivseid väärtusi elik on parempoolsed konservatiivid, on oodatud EKRE-sse,” kirjutas Madison reedel Facebookis. Ta lisas, et mitmed juba on tulnud, paljud plaanivad seda. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); “Viimastel päevadel on üles tõusnud taas aktiivsemalt küsimus IRL-i tuleviku kohta,” kirjutas Madison. “Esimees [IRL-i esimees Margus Tsahkna] tahetakse maha võtta, keegi teine kandideerida ei soovi ning äsja lugesin ka [Reformierakonna esimehe] Hanno Pevkuri üleskutset IRL-i liikmetele, kes tunnevad end liberaalide ja parempoolsetena, minemaks üle Reformierakonda.” Reformierakonna esimees Hanno Pevkur kutsus reedel Facebookis rahulolematuid IRL-i liituma Reformierakonnaga. IRL-i reiting on erakondade toetusuuringute põhjal juba mitmeid kuid olnud parlamendierakondadest kõige madalam. Märtsikuise BNS-i ja Postimehe tellimusel läbi viidud Kantar Emori küsitluse kohaselt valiks IRL-i 6,3 protsenti küsitletutest. Reedene Eesti Päevaleht kirjutas anonüümsetele allikatele viidates rahuolematusest IRL-i ridades ning soovist vahetada välja erakonna esimees, kaitseminister Margus Tsahkna. BNS-UU

Loe edasi

Jaak Madison: IRL osaleb aktiivselt migrantide maaletoomisel

Eile ilmus meediasse uudis, et sotsiaalministeerium eraldab Põlva Püha Neitsi Maarja kogudusele 12 416 eurot pagulaste majutamiseks mõeldud eluruumide remondiks. Pole saladus, et Põlva koguduse õpetaja Toomas Nigola kuulub Isamaa ja Res Publica Liitu aastast 2012.

Loe edasi

LOE JA IMESTA: IRL tahab Tallinna volikogu istungite salvestusi ja stenogramme hakata tõlkima vene keelde

Ennast rahvusliku erakonnana esitlev Isamaa ja Res Publica Liit tegi Tallinna linnavolikogus ettepaneku, et linnavalitsus hakkaks volikogu istungite videosalvestistele panema venekeelseid subtiitreid ning tõlkima stenogrammid vene keelde.

Loe edasi

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna tahab tõsta pensioniiga 70. eluaastani ning kaotada sooduspensionid ja eripensionid

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna (IRL) soovib aastaks 2040 tõsta pensioniea 70. eluaastani ning siduda esimese samba pension lahku palgast ning panna see suhtesse tööstaažiga. Sotsiaalministeeriumi ettepanek on tõsta pensioniiga 2040. aastaks 70 eluaastani ja sealt edasi siduda see oodatava eluaega, nii et kui oodatav eluiga pikeneb, kasvab automaatselt ka pensioniiga ja vastupidi, rääkis Tsahkna pressibriifingul. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Margus Tsahkna teeb neljapäeval valitsuse kabinetinõupidamisel ettepaneku kaotada tulevikus soodustingimustel vanaduspensionid, lisaks kaoksid üldiselt kaitseväelaste, politseinike ja prokuröride eripensionid, ent praegustel eripensioni saajatel ja teenistujatel see säilib. Tulevikus kaoksid soodustingimustel vanaduspensionid nii rasketes töötingimustes töötanuile kui inimestele, kes ei suuda enam teatud kutsealadel töötada. Sooduspensionile säiliks õigus neil, kes on omandanud sooduspensioniks vajaliku staaži selleks hetkeks, kui võimalik tulevane seadusemuudatus jõustuks ning kes lähevad pensionile enne 2040. aastat. Samuti saavad seda inimesed, kel oleks muudatuse jõustumisel omandatud pool staažist, kes omandavad ka ülejäänud osa staažist ja lähevad pensionile enne 2040. aastat, rääkis Tsahkna pressibriifingul. Ta märkis, et sooduspensionid võimaldavad pensionile minna viis kuni kümme, ent kohati ka koguni 25 aastat enne üldist pensioniiga. Nii varases eas inimestele pensioni maksmine viib tööealised inimesed tööturult eemale. Praeguse seaduse järgi makstakse sooduspensione inimestele, kes on töötanud 10 kuni 12,5 aastat tervistkahjustavates või rasketes tingimustes – näiteks metsa väljaveo autojuhina, töödejuhatajana või keevitajana. Koguni 20 kuni 25 aastat varem saavad inimesed pensionile minna kutsealadel, millega kaasneb erialase töövõime kaotus või vähenemine, näiteks lendurid ja baleriinid. Sotsiaalministeeriumi hinnangul tuleks aga nendele inimestele, kes ei suuda enam ühel erialal töötada, pakkuda tasuta ümberõpet ning leida neile mõni muu sobiv töökoht. Kui aga inimese töövõime on langenud, tuleks pakkuda abi just selle alusel. Samuti võivad sooduspensionid tekitada illusiooni, justkui saaks nendega hüvitada tööl kahjustunud tervise. Sotsiaalministeeriumi hinnangul peaks tegelikkuses aga töökohad ja töötingimused muutuma ohutuks ning see on ka töökeskkonna ohutuse nõuete eesmärk. Tsahkna tutvustab ettepanekuid sooduspensionite korra kaotamiseks neljapäeval toimuval kabinetinõupidamisel. Seejärel valmib eelnõu väljatöötamiskavatsus, sellele võib omakorda järgneda eelnõu, mis seejärel võib saada seaduseks. Lisaks soovib Tsahkna tulevikus ära kaotada ka politseinike, kaitseväelaste ja prokuröride eripensionid. Ettepaneku järgi asenduks politseinike ja kaitseväelaste eripension riigi sissemaksetega kolmandasse pensionisambasse. Prokuröridel aga tõuseks palk lihtsalt praegu – sarnaselt kohtunike eripensioni reformile, mis leidis aset mõned aastad tagasi. Tsahkna rääkis BNS-ile, et politseinike ja kaitseväelaste eest kolmandasse sambasse panustamine oleks enam-vähem samas suurusjärgus eripensionite mahuga, ent juhtuks varem, kui need inimesed alles töötavad. Samuti aitaks muudatus tema hinnangul elavdada kolmanda samba turgu, mis praegu on väike ning konkurentsivaene. Sotsiaalministeeriumi hinnangul on eripensionite reformimine vajalik muuhulgas seetõttu, et kuigi need loodi algselt personalipoliitilise meetmena, näitavad uuringud, et motivaatorina teenistusse asumisel on need teiste seas alles kuuendal kohal. BNS – UU FOTO: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

Loe edasi

IRL-st lahkunud Ene Ergma: IRL on nagu suur kreemikook, mis on kauaks päikese kätte jäänud, tal pole nägu ega tegu

Ene Ergma esitas eile Isamaa ja Res Publica Liidu juhatusele avalduse enda väljaarvamiseks erakonna nimekirjast, kuhu ta kuulus alates 2002. aastast. Ergma sõnul on tema lahkumise peamiseks põhjuseks see, et erakond on kaotanud oma näo ning muutunud populistlikuks, vahendasid ERR-i raadiouudised. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); “IRL tuletab meelde suurt kreemikooki, mis on kauaks jäänud päikese kätte. Ta on küll maitsev, aga tal pole nägu ega tegu,” ütles Ergma. “Näo määravad ära juhtpoliitikud. Ma ei suuda enam aru saada, kes me oleme ja kus me oleme. Oleme kaua aega püüdnud olla hariduserakond, praegu sellest üldse enam ei räägita,” põhjendas poliitik oma lahkumist. Erakond peab tegelema Ergma hinnangul oma põhivalijatega. “Aga mitte olema hullumeelselt silmad laiali, et äkki saame veel kedagi ree peale. Niisugust kampaanialikku erakonda ei usaldata.” Ta tõi näite, mis tal viimati mõõdu täis lõi. “Eelmisel laupäeval olin ma IRL-i täiskogu koosolekul. Margus Tsahkna tuli ja kutsus meid kõiki IRL-i presidendikandidaadi arutelule. Esmaspäeval tuli juba välja, et arutada pole vaja midagi. See näitab, kuidas suhtutakse inimestesse,” ütles Ergma. ERR Foto: MARGUS ANSU / POSTIMEES

Loe edasi

IRL-i reiting langes alla valimiskünnise, EKRE kasvatas taas toetust

Erakondade toetuse uuringu tulemustest selgus, et kuigi olulisi muudatusi poliitilistes jõuvahekordades võrreldes eelmise kuuga toimunud ei ole, siis esimest korda pärast valimisi on langenud Isamaa ja Res Publica Liidu toetus neljale protsendile ehk alla poole valimiskünnist. ERR-i tellimusel tehtud Turu-uuringute ASi küsitluse tulemused näitavad, et Keskerakond püsib 23 protsendiga endiselt erakondade toetuspingerea tipus, Reformierakonda valiks 21 protsenti, vahendvad ERR-i raadiouudised. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); EKRE-t toetab 14 protsenti, sotsiaaldemokraate 12 ja Vabaerakonda 11 protsenti valijaist. Võrreldes aprillikuuga on EKRE toetus kasvanud ühe protsendipunkti võrra. Kui võrrelda neid näitajaid erakondade eelmise aasta keskmise toetusega, on EKRE toetus selgelt kasvanud, samas kui Vabaerakonna ja sotsiaaldemokraatide toetus eelmise aasta keskmisega võrreldes liigub pigem kahenevas suunas. Isamaa ja Res Publica Liidu toetus on pärast valimisi esmakordselt langenud alla valimiskünnise neljale protsendile. Erinevus valitsuskoalitsiooni kuuluvate erakondade ja opositsiooniparteide summaarsete toetuste vahel on jätkuvalt suur: valitsusliidu erakondi toetab 37 protsenti, opositsiooni 48 protsenti valijaist.   Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES    

Loe edasi