Silt "Kohalikud valimised"

Konservatiivse Rahvaerakonna eelnõu: hallipassimehed ja kolmandate riikide kodanikud ei peaks kohalikel valimistel hääleõigust omama

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon esitas Riigikogule eelnõu, et piirata kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääleõigust ainult Eesti ja Euroopa Liidu kodanikega. Riigikogu konservatiivide fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul on senine kord, kus kohalikel valimistel saavad hääletada ka Eestis alaliselt elavad mõne muu riigi või ilma kodakondsuseta isikud, maailmapraktikas haruldane. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); „Hääletamisõiguse andmine elamisloa alusel ei ole teinud meie riigi valitsemist paremaks, pigem vastupidi. On omavalitsusi, kus mittekodanike suure osakaalu tõttu on võimul jõud, mis esindavad mõtteviisi, mis on põlisrahva suhtes vaenulik,“ põhjendas Helme. „Eesti põhiseaduse preambulis antud riigi aluspõhimõtete austamise asemel tunnistavad mittekodanikud hoopis teisi väärtuste hierarhiaid, mis on oht Eesti riigile ja kultuurile.“ Helme sõnul tuleb Eesti demokraatial arvestada ka kasvava sisserändega. „Rahvastikuregistri andmeil tuli 2016. aastal Eestisse elama üle kuue tuhande välisriigi kodaniku, kelle hulgas oli ligi tuhat venelast, üle tuhande ukrainlase, üle saja nigeerlase ja samas suurusjärgus indialasi. Sisserändajatel puudub side Eesti kultuuriga ning seetõttu ei peaks neil olema õigust Eesti tulevikku puudutavates küsimustes kaasa rääkida ega avalikku võimu läbi valimiste teostama.“ Helme sõnul loob seaduse muudatus vajaliku motivatsiooni sisserändajatel Eesti ühiskonda sulandumiseks. „Inimesed, kes soovivad hakata Eesti tuleviku üle otsustama, peaks näitama oma austust Eesti riigi ja rahva suhtes, õppides selgeks eesti keele ning sooritades kodakondsuseksami. Valimisõigus võiks olla Eesti kodakondsuse taotlemise üheks motivaatoriks.“ UU Foto: Sille Annuk / Postimees  

Loe edasi

Monika Helme: Kuidas valimistel mitte petta saada

Sügisestel kohalikel valimistel kaotavad valimisliidud tähtsuse ning üha suurem roll on erakondlikul maailmavaatel – otsustajatest sõltub, kas sinu kõrvalkorterisse paigutatakse pagulaspere või kas sinu lapse kooli lubatakse sooneutraalsust või omasooiharat eluviisi propageerivat LGBT aktivisti.

Loe edasi

Helle Kullerkupp: peibutuspartide sügisränne on tulekul!

Vikerraadio hommikused uudised panid kõrvu kikitama. Kas ma kuulsin õigesti? „Pooled valitsusministrid tulevad kohalikel valmistel kandideerima!“ Kas ministrid saadetakse kohapeale tegema ebaõnnestunud haldusreformi vigade parandust? Või on neil tööpuudus? Ei, sõbrad, nii lihtne see pole. Võimuerakonnad ajavad oma kombitsaid veelgi sügavamale. „Kahe tooli“ seadusega rajati selleks roheline tee. Kohalikud valimised on eelmäng 2019. aasta Riigikogu valimistele ja positsioone võetakse sisse varakult. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Loogika ütleb, et kui oled minister, siis on sul suur vastutus ja palju tööd. Meenub majandusminister Kadri Simsoni hiljutine väide, et ta ei jõua kõigisse arvudesse sügavuti minna, sest on ülekoormatud, tööpäevad on 12-tunnised. Nüüd aga väidab proua minister, et kandideerib Pärnu linna volikogusse. Minister Pomerants tunnistab ausalt, et Riigikogu ja kohalikud valimised on tsükliliselt lahus ja tema tahab ühes või teises valitavas institutsioonis „kohal“ olla. Põllumajandusminister Tamm lubab lausa Põlva valla volikoguesimeheks hakata. Kas Eesti põllumajandus on nii lootusestus seisus, et selles ministeeriumis enam midagi teha pole? Peaminister Ratas vähemalt tunneb head tava, et tema ametipostilt kohalikule tasandile ei laskuta. See veel puudus, et peaminister ja president kohaliku elu küsimuste ja otsutajate konkurentsis tahaksid „parti tegema“ tulla. President Kersti Kaljulaid on parditamise „läbi hammustanud“. Tsiteerin: „Ees seisavad kohalike omavalitsuste valimised. Küsige kandidaatidelt, kas nad on valmis teid teie püüdlustes toetama, kui teil on teotahet. Või hoiavad nad kinni aegunud juhtimismudelist, kus kord valitud juhid otsustavad ise, mis on nende rahvale hea ja kiidavad endi otsuseid teie raha eest loodud meedia vahendusel?“ Valija ei tohiks minna liimile ega valida peibutusparte, kes maakonnas iialgi tööle ei hakka. Selliselt koha saanud volinik ei otsusta ise midagi, vaid küsib juhiseid erakonna keskkontorist ja hääletab nii nagu kästakse. Ministriprouasid ja –härrasid ei huvita kohalik kool, transport ega teede korrashoid, vaid võimu kindlustamine. Andkem kohalikel valimistel võimalus inimestele, kes ka tegelikult seda tööd tegema ja vastutust kandma hakkavad. Külakogukonna huvides on, kui iga vähegi töö- ja võitlusvaimu ülesnäitav külamees või-naine panna kandideerima kohalikku võimuaparaati. Ka president Kaljulaid soovitas oma aastapäeva kõnes valida neid, kes tulevad teie kodukohta tegema selliseks nagu kogukonnale vaja ja sobiv on.

Loe edasi