Silt "Konstantin Päts"

Veelkord Pätsist ja temale planeeritavast ausambast

Käesolevat artiklit ei soovi avaldada peavoolu trükimeedia – otsustagu lugeja ise, mis põhjustel. Tunnistan ausalt, et käesolev kirjutis, ehkki objektiivsusele apelleerides, on protestiarvamus.

Loe edasi

EKRE juhtliikmed tunnustavad presidendi seisukohta Pätsi monumendi küsimuses

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) riigikogu fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas ja samasse fraktsiooni kuuluv Jaak Madison kirjutasid Facebookis, et president Kersti Kaljulaidi vastumeelsus Konstantin Pätsi ausamba rajamise suhtes väärib tunnustust. “Väga positiivne avaldus presidendi poolt,” kommenteeris Põlluaas Kaljulaidi seisukohta, mille ajaleht Sakala avaldas. “Isikule, kes sooritas riigipöörde, kehtestas autoritaarse korra, keelustas erakonnad, vangistas enda poliitilised oponendid ja saatis laiali riigikogu, on riigikogu juurde ausamba püstitamine võrdne demokraatiale näkkusülitamisega.” (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); “Selles küsimuses mina kiidan presidenti ning tunnustan julguse eest tuua välja Konstantin Pätsi kehtestatud autoritaarse riigikorra traagilisust iseseisvuse kaotamisel,” märkis ka Madison. President Kersti Kaljulaid ütles usutluses Sakalale, et ei poolda Eesti esimesele presidendile Konstantin Pätsile monumendi püstitamist ning peab õigemaks kõigi riigi asutajate pärandi jäädvustamist ühise mälestusmärgiga. “Konstantin Pätsi monument riigikogu kõrval… ma ei läheks seda avama,” ütles Kaljulaid Sakalale. Kaljulaid selgitas, et Pätsi ajal erines poliitikute suhtlus rahvaga suuresti sellest, kuidas tänapäeval on õpitud väärtustama vaba mõttevahetust ning vaba ajakirjandust. Ühtlasi andis Kaljulaid mõista, et peab Eesti iseseisvuse omaaegses kadumises osaliselt vastutavaks nii Konstantin Pätsi kui ka Johan Laidoneri, kelle initsiatiivil kehtestati 1934. aastal jõuga autoritaarne riigikord. “Ehkki kõigi inimeste tegevust tuleb hinnata nende ajastu kontekstis, kuulun minagi nende hulka, kes arvavad, et vaikival ajastul oli oma roll selles, et meil läks nii halvasti, nagu läks,” rääkis Kaljulaid Sakalale. “Kui otsustajate ring jääb kitsaks, siis pole poliitikul piisavat seljatagust ja see on kindlasti probleem – oli probleem ka toona.”

Loe edasi

Eesti Muinsuskaitse Seltsi asutajaliige Jaak Tamm: Kuidas sünnivad müüdid?

Sellist alapealkirja kandis osa Trivimi Velliste esseest „Pätsi paradoks ehk äraleppimine ajalooga“, milles Ta kutsub ülesse Toompeale Kuberneri aeda Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks püstitama mälestusmärki Konstantin Pätsile (vaata Postimees, 3. september, AK, lk. 4-5).

Loe edasi

Henn Põlluaas: Pätsu asemel väärivad ausammast Eesti Vabadusvõitlejad

Seoses Eesti Vabariigi 100 juubeli lähenemisega on aktiviseerunud isikud ja nende esindatavad organisatsioonid, kes soovivad tähtpäeva puhul püstitada ausammast Konstantin Pätsile, kahtlemata teenekale, kuid vägagi vastuolulisele Eesti riigijuhile.

Loe edasi

Kalle Mälberg: Pätsi monument Adaverre?

Kui ahned ametnikud viinajoomist liialt segama kipuvad võib rahvas pühade hiite ja surnud suuruste ausammaste najal mässu õhutama hakata.

Loe edasi

Leiti helisalvestis Pätsi viimasest avalikust kõnest

Rootsi Eestlaste Liidu poolt Rahvusarhiivile üle antud filmi- ja helikogust leiti helisalvestis president Konstantin Pätsi poolt Kadrioru lossi rõdul 21. juunil 1940 peetud viimasest avalikust kõnest. “Salvestis Konstantin Pätsi kõnest ja 21. juuni riigipöörajatest on ainus neist sündmustest säilinud helidokument,” teatas Rahvusarhiiv neljapäeval. “Salvestisel, mida peeti aastakümneid hävinuks, püüdis president Kadriorgu kogunenud rahvahulgaga dialoogi astuda, mis jõuliste vahelehüüete tõttu nurjus ja kõnelejal tuli lossi rõdult lahkuda,” lisatakse pressiteates. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Seni oli võimalik 21. juunil 1940 Kadriorus toimunu kohta saada infot vaid toonastes ajalehtedes kirjutatu ja hiljem kirja pandud vastuoluliste mälestuste põhjal. Ringhäälingu poolt tehtud helisalvestis kuulutati juba aastakümneid tagasi lootusetult kadunuks. Huvipakkuvat ja avalikkusele täiesti tundmatut materjali on Rootsi Eestlaste Liidu kogus muudki, märgib Rahvusarhiiv. Filmilintidel saab näha president Pätsi lähikondlastega Oru residentsis ja Toila rannas 1939. aasta suvel. Samuti on jäädvustatud Tallinna linnapilti pärast märtsipommitamist 1944. Ajaloo traagilisi keerdkäike peegeldav filmimaterjal jätkub eestirootslaste lahkumisega Haapsalu sadamast ja olustikukaadritega eestlaste põgenikelaagrist Lõuna-Rootsis. Elu paguluses kajastavad filmilõigud Stockholmi Eesti Gümnaasiumi lõpueksamitest ja lõputunnistuste kätteandmisest aktusel. Rahvusarhiivi filmiarhiiv esitleb haruldasi leide 4. veebruaril kell 15.30 Tallinna Ülikooli SuperNova kinos (Narva mnt 27). Lisaks filmidele tulevad esitlusele mõned haruldased helisalvestised aastatest 1940–1953. Kuulata saab kiriku- ja haridustegelase Johan Kõpu avasõnu Eesti Üliõpilaste Seltsi ajaloo teise trüki esitlusel Rootsis, riigitegelase August Rei kõnet Eesti Vabariigi 32. aastapäeva pidulikul aktusel Stockholmi Kontserdisaalis . Helilindilt „Siuru jutud“ on võimalik kuulda Marie Underi ballaadi „Kotermann“ autori esituses. Paljude nimetatud filmide ja helisalvestuste autor on Harald Perten (8. aprill 1913, Tallinn – 5. mai 1992, St. Gallen, Šveits), kes  oli eesti põllumajandusteadlane ja teraviljakeemik. Põhitöö kõrvalt tundis ta suurt huvi filminduse ja fotograafia vastu ning on jäädvustanud palju kultuurilooliselt huvitavat materjali. Harald Perteni filmi- ja heliarhiiv korrastati koostöös Rootsi Eestlaste Liiduga. Filmide digiteerimist toetas Rahvuskaaslaste programm. Rootsi Eestlaste Liidu audiovisuaalkogu jääb hoiule Rahvusarhiivi filmiarhiivi ja tehakse kõigile huvilistele kättesaadavaks Rahvusarhiivi andmebaasis FIS. 4. veebruari üritusel jagavad kommentaare ajaloolane Ago Pajur ning Rahvusarhiivi filmiarhiivi juhtivkonsultant Pearu Tramberg ja heliarhivaar Paavo Annus. Rootsi Eestlaste Liidu esindajana on kohal Jüri-Karl Seim. UU/BNS

Loe edasi

Muinsuskaitse selts meenutab Pätsi säilmete ümbermatmist

21. oktoobril möödub 25 aastat president Konstantin Pätsi säilmete ümbersängitamisest kodumaa mulda Metsakalmistul ning seetõttu korraldavad Eesti Muinsuskaitse Selts ja Konstantin Pätsi Muuseum samal päeval kell 12 presidendi kalmul mälestustalituse. Mälestuskõne peab riigikogu esimees Eiki Nestor, hingepalve lausub ülempreester Aleksander Sarapik. Laulab ETV tütarlastekoor koos lastekooriga Aarne Saluveere juhatusel ja auvalves on liputoimkonnad, ühtlasi asetavad kohaletulnud pärgi ja lilli ning süüdatakse küünlaid. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); President Konstantin Päts vahistati koos perekonnaga Nõukogude okupatsioonivõimu poolt 30. juulil 1940 ja küüditati Venemaale. Tema asukoht oli kaua teadmata. Riigipea suri 16. jaanuaril 1956. aastal Tveri lähedal Burashevos, kust Eesti Muinsuskaitse Seltsil õnnestus 1990. aasta suvel üles leida tema säilmed.

Loe edasi