Silt "kreeka"

Türgi sõjalaevad tungisid Kreeka vetesse

Kreeka ja Türgi sõjalaevadel tekkis pühapäeval lühiajaline vastasseis vaidlusaluste saarte lähistel Egeuse merel, teatas Kreeka kaitseministeerium. Ministeerium ütles avalduses, et Türgi mereväe raketilaev koos veel kahe erivägede alusega sisenes Kreeka territoriaalvetesse Imia saarte lähistel. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Türgi lähistel asuvaid kaljusaari peab enda omaks ka Ankara ning vaidlus on takistanud merepiiri määratlemist selles piirkonnas. Kreeka rannavalvelaevad ja üks sõjalaev järgnesid Türgi alustele, teatasid neile piiririkkumisest ning türklased lahkusid seitse minutit hiljem, ütles ministeerium. Türgi meedia teatas varem, et Kreeka takistas Türgi sõjalaeval, mille pardal viibis ka kindralstaabi ülem Hulusi Akar, saartele lähenemast. Uudisteagentuuri Dogan teatel kestsid “pingelised hetked” pool tundi. Türgi relvajõud aga eitasid sõjalaeva blokeerimist ning ütlesid, et Kreeka rannavalvelaev ainult jälgis toimuvat eemalt. Imia saared, mida Türgi nimetab Kardaki saarteks, asuvad ainult seitsme kilomeetri kaugusel Türgi rannikust.

Loe edasi

Serbia tahab Makedooniat kutsuda “endiseks Jugoslaavia vabariigiks”

Serbia peab hoiduma Makedoonia solvamisest, kutsudes seda ametlikes dokumentides Endiseks Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiks, teatas Makedoonia valitsus reedel. Makedoonia välisministeerium kritiseeris Serbiat reedel Skopje hinnangul solvava nime Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik kasutamise eest, vahendas BNS. Serbiast oleks “ja lugupidamatu kasutada oma naaberriigi kohta ühtegi teist nime peale Makedoonia, teatas ministeerium avalduses. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Serbias on Makedoonia ametlik nimi Makedoonia Vabariik, kuid riigi välisminister on teinud ettepaneku hakata kasutama Kreeka nõutud nimekuju. Samuti kasutatakse Serbia kiirteemaksu tšekkidel hetkel Skopjele vastumeelset nime. Ateena ei ole nõus nimetama riiki Makedooniaks, sest see õigus kuuluvat talle ja seda nime kannab Aleksander Suure ehk Makedoonia Aleksandri omaaegse Vana-Makedoonia süda, praegune Kreeka Makedoonia piirkond. Kreeka ei tunnista 1990. aastatel endisest Jugoslaaviast lahku löönud Makedoonia kohta muud nime kui ÜRO sanktsioneeritud nimekuju FYROM. Kreeka protestid Makedoonia nime vastu on aastaid takistanud selle riigi liitumist Euroopa Liidu ja NATOga.

Loe edasi

Kreeka vasakäärmuslased koguvad relvi

Kreeka politsei avastas juba vahi alla võetud vasakäärmuslase Pola Roupa relvapeidiku, teatasid pühapäeval võimuesindajad. Peidikust leiti kaks automaatrelva, kaks püstolit, neli käsigranaati ja laskemoona. Ühtlasi oli peidikus märkimisväärne summa sularaha. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Alates 2012. aastast tagaotsitav 48-aastane Roupa vahistati neljapäeval Ateenas koos 25-aastase Constantina Athanassopoulouga, keda süüdistatakse mehe varjamises. Roupa kuulub end anarhistidena nägevasse äärmusrühmitusse Revolutsiooniline Võitlus, mis on korraldanud mitmeid plahvatusi ja tulistamisi. Muuhulgas tulistati 2007. aastal raketiga USA saatkonda Ateenas.

Loe edasi

Tsiprase valitsus annab Kreekasse põgenenud sõjaväelased Türgile välja

Kreekas maandus laupäeval Türgi relvajõudude kopter, mille pardal olnud kaheksa isikut palusid asüüli, teatas Kreeka politsei. Ankara esitas Ateenale taotluse “reeturite” väljaandmiseks ja vasakpoolne Kreeka valitsus lubas kopteri Türgisse tagasi saata. Helikopter Black Hawk maandus pärast hädakutsungi edastamist Kreeka põhjaosas asuva Alexandroupolise lennuvälja võimudele. Kaheksast pardalolnust seitse kandis sõjaväevormi. Arvatakse, et kõik saabunud olid seotud Türgi riigipöördekatsega, edastas telekanal ERT. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Türgi kutsus Kreekat seejärel andma kaheksat põgenikku välja, ütles välisminister Mevlüt Çavuşoğlu laupäeval Türgi televisioonile. “Palusime Kreekal kaheksa reeturit võimalikult kiiresti välja anda,” ütles välisminister telekanali HaberTurk teatel. Kreeka peastaabi teatel saadetakse kopter “viivitamatult” Türgisse tagasi. Kreeka peaminister Alexis Tsipras avaldas laupäeva hommikul toetust “Türgi demokraatlikult valitud valitsusele”.

Loe edasi

12 immigranti toodi Kreekast Eestisse ning viiakse elama Tallinnasse, Tartusse ja Haapsallu

Neljapäeva õhtul jõudsid Kreekast Eestisse 12 Euroopa rändekava alusel ümber paigutatavat sõjapõgenikku. Siseministeeriumi pressiesindaja ütles BNS-ile, et 12 põgenikku jõudsid Eestisse tavalise liinilennuga ning pärast kohtumist tugiisikutega suundusid põgenikud elupaikadesse Tallinnas, Tartus ja Haapsalus. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); 12 põgeniku seas on kaks perekonda Süüriast, üks perekond Iraagist ja üks mees Jeemenist. Viieliikmelises Süüria peres on kolm eelkooliealist last. Pereisa on õppinud automehaanikuks, naine on töötanud meditsiinivaldkonnas. Kolmeliikmelise Süüria perekonna laps on kooliealine. Nii naine kui mees räägivad inglise keelt ja on õppinud kõrgkoolis, kuid ei lõpetanud seda. Naine on vabatahtlikuna töötanud õpetajana ja mees pidas kauplust. Ka Jeemenist pärit mees räägib inglise keelt ja on ülikoolis õppinud. Ta on töötanud kodanikuühenduses koordinaatorina. Kolmeliikmelise Iraagi pere laps on kooliealine. Pereisa on elektrik. Politsei- ja piirivalveameti, kaitsepolitsei ning sotsiaalministeeriumi töötajad on kõigi põgenikega läbi viinud intervjuud ning Eesti on andnud omapoolse kinnituse nende inimeste vastuvõtmiseks. Märtsis saabus Kreekast Eestisse seitse sõjapõgenikku. “Kui palju migrante tänu neile pretsedentidile Eestisse nüüd voolama hakkab pole teada, aga Euroopa ajalooline kogemus kinnitab, et kui protsess kord juba käivitunud on, siis hakkab lõunamaalaste ja araablaste kogukond kiiresti kasvama, ” prognoosib EKRE nõunik Urmas Espenberg. BNS/UU Fotol immigrandid Kreeka-Makedoonia piiri ääres. (AFP)

Loe edasi

Kreeka on esitanud Eestile veel 12 põgeniku toimikud, taotlejad on pärit Süüriast, Iraagist ja Jeemenist

Kreeka ametivõimud on lisaks varem esitatud seitsme põgeniku toimikule esitanud Eestile veel 12 põgeniku toimikud. Siseministeeriumi pressiesindaja ütles BNS-ile, et need 12 inimest, kelle toimikud Kreeka ametivõimud on Eestile esitanud, on pärit Süüriast, Iraagist ja Jeemenist. “Oleme koostöö Kreekaga hästi sisse seadnud ja Kreeka esitab regulaarselt Eestile ümberpaigutatavate inimeste toimikuid,” sõnas ta. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Varasemast on töös seitsme inimese ümberpaigutamise taotlused. Nende seas on üks Jeemenist pärit mees, üks Süüriast pärit mees ning lisaks Iraagist pärit perekonna viis liiget. Ümberpaigutatavate inimeste toimikuid saades tuleb esmalt veenduda, et inimest on võimalik tuvastada. Samuti peab olema võimalik nende andmete põhjal veenduda, et inimene vajab rahvusvahelist kaitset. Eestile saadetavates toimikutes peab muu hulgas olema kajastatud inimese nimi, foto, sõrmejäljed, kaitse taotlemise põhjus. Millal esimesed tulijad Eestisse jõuavad, selgub siis, kui lõplikud otsused on tehtud. Siseministeeriumi teatel võib minna nädalaid, sest pärast menetlust läheb aega ka tulijate tervisekontrolli ja transpordi korraldamisega. Foto: AFP

Loe edasi

Makedoonia sõdurid peatasid üle piiri tulvanud migrandid

Sajad Kreekasse lõksu jäänud migrandid liikusid Balkani riikide piiride sulgemist trotsides esmaspäeval üle piiri Makedooniasse, kuid peeti Makedoonia sõdurite poolt kinni, teatas sündmuskohal viibiv AFP ajakirjanik. Paarkümmend ajakirjanikku, kes migrantidega kaasa liikus, viidi Makedoonia Gevgelija linna politseijaoskonda. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Uudisteagentuuri AP andmetel ületas piiri umbes 300 inimest, kes kõndisid enne tundide kaupa paduvihmas ja kahlasid läbi jõe. AFP ajakirjaniku teatel asus umbes tuhat migranti esmaspäeval jalgsi teele, et otsida uut pääseteed Makedooniasse, reporteri andmetel Kreeka politsei piiras salga kiiresti sisse. Rühm liikus ülerahvastatud Idomeni laagrist Makedoonia piiri lähedal asuva Chamilo küla poole. AFP reporteri sõnul ei ole teisel pool piiri politseinikke näha. Kreeka-Makedoonia piiril Idomeni piiripunkti lähistel on praegu piiriületust ootamas umbes 14 000 inimest. UU Foto: AFP

Loe edasi

Seitsmele Eestisse tulla soovivale põgenikule tehakse taustakontrolli

Kokku seitse Kreekas viibivat põgenikku on andnud nõusoleku tulle Eestisse, praegu tehakse neile turvakontrolli. Siseministeeriumi pressiesindaja Toomas Viks ütles BNS-ile, et Eesti sideohvitser Kreekas tegeleb praegu aktiivselt seitsme põgeniku toimikuga, nendeks on üks Jeemenist pärit mees, üks Iraagist pärit mees ning lisaks Iraagist pärit perekonna viis liiget. “Praegu tehakse kõigile seitsmele Eestisse tulekuks nõusoleku andnud inimesele taustakontrolli ja töötatakse dokumentidega,” lisas ta. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Ümberpaigutatavate inimeste toimikuid saades tuleb esmalt veenduda, et inimest on võimalik tuvastada. Samuti peab olema võimalik nende andmete põhjal veenduda, et inimene vajab rahvusvahelist kaitset. “Eestile saadetavates toimikutes peab muu hulgas olema kajastatud inimese nimi, foto, sõrmejäljed, kaitse taotlemise põhjus,” sõnas Viks ja lisas, et selles osas on koostöö Kreeka partneritega olnud konstruktiivne. Viksi sõnul ei ole praegu täpselt teada, millal esimesed tulijad Eestisse jõuavad. “See selgub, kui lõplikud otsused on tehtud ja selleks võib minna nädalaid, sest pärast meie menetlust läheb aega ka tulijate tervisekontrolli ja transpordi korraldamisega. Põgenike Eestisse saabumise täpne ajakava sõltub sellest, kui hästi sujub koostöö Kreeka ning kui kiiresti kulgevad menetlustoimingud kohapeal,” ütles Viks. Ümberpaigutatavate inimeste toimikute menetlusmeeskond komplekteeritakse vastavatelt vajadusele, lisas Viks. Menetlusmeeskonna ülesanne on tuvastada isik, tema taust, rahvusvahelise kaitse vajadus, hinnata tema psühholoogilist seisundit ning võimalikku ohtu julgeolekule ja avalikule korrale. Menetluse käigus selgitatakse välja need inimesed, kes vajavad rahvusvahelist kaitset, ei kujuta ohtu avalikule korrale ja julgeolekule.

Loe edasi

Jaak Madison külastab Kreeka põgenikelaagreid

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Jaak Madison sõidab esmaspäeval kolmeks päevaks töölähetusse Kreekasse, et külastada seal pagulaslaagreid. Madison tutvub visiidi käigus Kreeka rändeprobleemidega ning külastab Ateena lähistel ja Lesbose saarel asuvaid põgenikelaagreid. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); “Põgenikelaagrite külastamine annab kindlasti parema ülevaate olukorra tõsidusest ja kreeklaste senisest tegevusest Euroopa Liidu ja NATO välispiiri kaitsel,” ütles Madison. “Arvestades statistikat, et selle aasta esimese kahe kuuga on saabunud Kreekasse ja Itaaliasse juba üle 130 000 immigrandi, on äärmiselt oluline omada vahetut ülevaadet protsessidest, mis mõjutavad Eesti julgeolekut ja tulevikku.” Lesbose saar on immigratsioonikriisi üks epitsentreid. Kreeka suuruselt kolmandal saarel maabus eelmisel aastal üle poole kõigist Kreekasse saabunud põgenikest. UU

Loe edasi

Kreeka peaministri üleskutse: põgenikest keeldujatele tuleks kehtestada sanktsioonid

Kreeka peaminister Alexis Tsipras kutsus üles kehtestama sanktsioone Euroopa Liidu liikmesriikidele, kes ei ole nõus võtma vastu ümberjaotamise kava alusel neile määratud arvu põgenikke. Tsiprase sõnul tuleb põgenike jagamise protsessi liikmesriikidesse oluliselt kiirendada. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Kreeka peaminister lubas neljapäeval pärast kohtumist Euroopa Ülemkogu presidendi Donald Tuskiga Ateenas võimaldada riigis viibivale umbes 25 000 põgenikule “väärikaid” elamistingimusi. Samas rõhutas valitsusjuht, et see lahendus saab olla ainult ajutine ning et Kreeka võtab vastu ainult ümberjaotamiskava järgi määratud õiglase osa põgenikke. Makedoonia-Kreeka piiri Kreeka poolel ootab piiriületust umbes 6500 inimest. Makedoonia lubab uue korra kohaselt päevas üle piiri vaid paarsada migranti.

Loe edasi