Silt "Kultuuriministeerium"

Multikulti ajupesu Eesti koolides võtab tuure üles

Kui kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsleriks määrati eelmise aasta lõpus sotsiaaldemokraatliku partei aktivist Piret Hartman, oli ettenägelikel kodanikel selge, et nimetatud ametipositsiooni kaudu hakatakse Eestis ellu viima sotside unistust multikultuurilisest Eestist.

Loe edasi

REPLIIK: Riigiametite politiseerimine jätkub: sotsid mehitavad ministeeriumi parteisõduritega

Valitsus vahetus, aga riigiametite politiseerimine jätkub endise hooga. Hiljuti lõppes avalik konkurss kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri ametikohale. Need, kes arvavad, et sellised konkursid on avalikke ees tehtav näitemäng, ei pidanud pettuma.

Loe edasi

Sotside loojapalk – kes maksab tellib muusika?

Sotsialistist kultuuriminister Indrek Saar on välja tulnud kavala plaaniga “ära osta” teatud hulk loomeintelligentsi, hakatuseks viis kirjanikku ja viis kunstnikku. Ajaloost on ju teada, mida selline riiklik loomingu korraldamine endaga kaasa toob. Kes sellise “au” osaliseks saab, ei ole veel teada? Kas läheb kakluseks või hoopis vastupidi, et keegi ei soovi valitsuse ruuporiks hakata. Loomeintelligents on meil ju teadagi alamakstud, kuid üle kõige hindab ta siiski oma kalleimat vara – loominguvabadust. Eks hiljem ole näha, kas meie kultuur “rikastub” oluliste multikultuursete taieste ja homoseksuaalsust propageerivate romaanidega. Kultuuriminister Indrek Saare kinnitused on mõistagi “sõltumatud”. Nii on kultuuriminister BNS-le öelnud, et riik peab kultuuriväärtusi juurde looma. „Uue teose loomine on tõsine töö. Inspiratsiooni kogumine, materjali läbitöötamine, kirjutamine või lõuendile kandmine ning viimistlus nõuab aega ja töörahu. Kunstniku- ja kirjanikupalga eesmärk on pakkuda mõneaastast töörahu ja sotsiaalseid garantiisid loomeliitude valitavatele silmapaistvatele loovisikutele, kes saaksid tänu sellele igapäevaselt loometegevusele pühenduda,“ märkis Saar. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Minister lisas, et loovisiku majanduslik stabiilsus loob uute teoste sündimiseks kindlama eelduse. „Olemasolevad võimalused nagu kultuurkapitali makstavad stipendiumid või muud loovisiku toetused jäävad ka edaspidi, kuid need on lühiajalised ega  paku sotsiaalseid garantiisid, nagu tervisekindlustus või maksed pensionifondi,“ rääkis Saar. Minister rõhutas, et kirjaniku- ja kunstnikupalk ei tähenda vajadust täita riigi tellimustöid. „Palgale võetud kunstnikud ja kirjanikud on oma loomingus jätkuvalt vabad. Ainus ootus kunstniku- või kirjanikupalka saavale loovisikule on pühendumine loomingule,“ kinnitas Saar. Eesti Kirjanike Liidu esimees Karl Martin Sinijärv tõdes, et kirjanike ja kirjanduse jaoks on sündinud väga oluline ja paljutõotav algatus. „Keele kui töövahendi virtuoossete kasutajate hulk ei saa Eestis kunagi üleliia suureks, tõsiseltvõetavaks kirjanikuks kujunemine nõuab aastaid, kui mitte aastakümneid. Inimesed, kes on kõige kiuste sellega toime tulnud, väärivad oma töö eest tasu ning sellega kaasnevat kindlustunnet. See on aegadeülene küsimus, meie kõigi vaimse keskkonna küsimus,“ rääkis Sinijärv Ka Eesti Kunstnike Liidu president Vano Allsalu kinnitas, et palga sisseseadmise väärtus ei peitu kaugeltki üksnes rahalises toetuses, samavõrra oluline on sõnum, et loovisiku tegevus on ühiskonnas oluline ja oodatud. „Usutavasti soovime kõik, et meie kultuur oleks Eestile rahvusvaheline visiitkaart ning pakuks kõrgetasemelist vaimutoitu oma rahvale. Palga saajatena nähakse eelkõige tugevaid ja tegusaid loojaid, kes suudavad kolme aasta jooksul oluliselt panustada meie kunsti arengusse. Valikute erapooletuse ja mitmekesisuse tagab valikukomisjoni kaasatud ekspertide lai ring,“ lubas Allsalu. Avalduste esitamise lõpptähtaeg on 30. november ja tuleval aastal aastal makstav kunstniku- ja kirjanikupalk on 1005 eurot kuus. Esimesed loomeliitudelt palka saavad kümme loovisikut selguvad aasta lõpuks. UU – BNS vahendusel

Loe edasi