Silt "kvoodipagulased"

Poola: EL-i sanktsioonideähvardus on ebaseaduslik

Poola nimetas teisipäeval ebaseaduslikeks Euroopa Liidu võimalikke sanktsioone seoses Varssavi keeldumisega kanda oma osa vastuolulisest põgenike ümberjagamiskavast.

Loe edasi

Hääletus pagulaste vastuvõtu lõpetamise üle paljastas IRL-i kahepalgelisuse

Riigikogus leidis täna aset märgiline hääletus: kvoodipagulaste vastuvõtmise peatamise poolt hääletasid ainult Konservatiivse Rahvaerakonna saadikud, ülejäänud riigikogulased hääletasid vastu või ei julgenud hääletusele kohale ilmuda.

Loe edasi

Ungari ja Slovakkia kaebasid pagulaskvoodid Euroopa Kohtusse

Ungari ja Slovakkia pöördusid Euroopa Kohtusse (ECJ), et vaidlustada Euroopa Liidu kehtestatud kohustuslik pagulaste jaotamise kvoot. Ungari ja Slovakkia ametnike hinnangul oli Europa Liidu kohustuslike pagulaskvootide kehtestamine ebaseaduslik, vahendab EU Observer. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Kohustuslikud pagulaskvoodid kehtestati vaadatamata sellele, et vastu olid Tšehhi, Ungari, Rumeenia ja Slovakkia. 2015. aasta otsuse kohaselt oleks Ungari pidanud Kreekast ja Itaaliast võtma 1294 asüülitahtjat ning Slovakkia 802. Mõlemad riigid aga keeldusid asüülitaotlejaid kvoodiplaani alusel vastu võtmast. Euroopa Kohtu ülemkohtunik väljastab mittesiduva seadusliku hinnangu 26. juuliks, ent lõppotsust on oodata aasta lõpus. Kui kohus otsustab Ungari ja Slovakkia vastu, suurendaks see survet kahele Kesk-Euroopa riigile pagulaste vastuvõtmiseks. UU Foto: Scanpix      

Loe edasi

Nn kvoodipagulased Euroopas puhkamas?

Kokku 31 Euroopa Liidu rändekava raames Eestisse saabunud kvoodipagulast ei viibi Eestis, samas ei ole neist keegi veel ületanud lubatud 90 päeva piiri. Eesti on Euroopa rändekavaga vastu võtnud kokku 120 sõjapõgenikku, neist on üks viieliikmeline perekond ametlikult lahkunud ning kuus perekonda ei viibi praegu Eestis. Neis kuues perekonnas on kokku 31 liiget. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Kõigil Eestisse saabunud põgenikel on õigus Schengeni alas reisida 180 päeva jooksul 90 päeva. Kuna praeguse seisuga ei ole ükski neist kuuest perekond viibinud Eestist eemal üle 90 päeva, ei saa neid peresid lugeda Eestist lõplikult lahkunuteks. Ametnike poolt on seda eemalviibimist asukohamaast ka puhkuseks nimetatud. Mullu augustis Rakverre elama paigutatud viieliikmeline Süüria perekond lahkus märtsis täiskoosseisus Saksamaale, kirjutas Virumaa Teataja teisipäeval. Pere moodustasid kolm põlvkonda: mees ja naine koos lasteaiaealise lapsega ning mehe pensioniealised vanemad. Eestist on ametlikult lahkunud üks Euroopa Liidu rändekava raames siia paigutatud Iraagist pärit kvoodipagulaste perekond, kes sõitis vabatahtlikult kodumaale tagasi. Perekonnas on viis liiget – kaks vanemat ning kolm last. Isa lahkus Eestist juba tänavu jaanuaris. Eelmisel nädalal järgnes talle ka ülejäänud perekond. Perekond saabus Eestisse eelmise aasta märtsis. Tegemist on esimese EL-i rändekava alusel Eestisse saabunud perekonnaga. Toona jõudis Eestisse veel kaks üksikut meest. Kommentaar: “Mina seda puhkuse asja eriti ei usu ja arvan, et ju nad sinna “puhkusele” lõpuks jäävadki. Kuna pagulasi on palju lahkunud ka Lätist ja Leedust on ilmselge, et Balti riike kasutatakse enamasti kui stardiplatvormi, et jõuda lõpuks Euroopa Liidu rikastesse “marjamaariikidesse” nagu Saksamaa või Rootsi, kus tihti ees ootamas sugulasedki, ” kommenteeris teemat Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poliitikanõunik Urmas Espenberg. “See on üks ainus kord, kus me peame tänama on kehva majandust, madalaid palku, suhtelist vaesust ja olematut sotsiaalabi.” BNS-UU

Loe edasi

Pagulased pagevad Lätist ja Leedust, kuid Eestist mitte?

Lätist lahkus eelmisel aastal pärast rahvusvahelise kaitse saamist 213 inimest, ütles parlamendi kodakondsus-, migratsiooni- ja ühiskonna konsolideerimise komisjoni esindaja.

Loe edasi

Eestisse saabus uus ports kvoodipagulasi

Jaanuaris saabus Eestisse Rõivase-Tsahkna-Ossinovski poolt Euroopa Liiduga sõlmitud rändekava raames taas kaks uut suurt Süüriast pärit immigrantide perekonda. Mõlemad perekonnad toodi Eestisse Kreekast, selgub valitsuse koduleheküljelt. Ühes suurperes perekonnas on seitse ja teises viis liiget. Eesti on tänaseks seoses Junkceri Euroopa rändekavaga vastu võtnud kokku 89 asüülitaotlejat. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Kreekast on ümber paigutanud 78 ja Türgist ümber asustatud 11 kvoodipagulast. Eesti kahe aasta kvoot vastavalt Euroopa Liidus saavutatud kokkuleppele on 550 sõjapõgenikku. Ümberpaigutamine toimub Euroopa Liidu seest, seni Kreekast, ja ümber asustatakse väljaspool EL-i põgenikelaagritest, seni Türgist. Rändekava alusel Eestisse saabunud põgenikke on seni paigutatud elama kaheksa maakonna omavalitsustesse. BNS-UU

Loe edasi

Lätti ja Leetu saabub aina uusi kvoodipagulasi

Balti riigid on üsna usinad kvoodipagulaste vastuvõtjad. Millised tagajärjed see endaga kaasa toob selgub alles hiljem? Kas suudetakse vältida uute võõrkogukondade teket ja nende radikaliseerumist nagu mujal on toimunud või kordub sama muster? Euroopa Liidu põgenike jaotuskava alusel saabus teisipäeval Kreekast Lätti 15 rahvusvahelist kaitset vajavat süürlast, nende seas üheksa alaealist last, teatas Läti kodakondsus- ja migratsiooniamet. Kolm perekonda paigutatakse Läti keskosas Muceniekis asuvasse asüültaotlejate keskusesse. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Läti on EL-i põgenike ümberjaotuskava alusel seni vastu võtnud 109 inimest, kellest 37-le on antud kas põgeniku või mingi muu staatus. Läti võttis endale 2015. aastal kohustuse võtta järgmise kahe aasta jooksul EL-i ümberjaotuskava alusel vastu 531 põgenikku.  Samas on Läti allikate andmetel osa kvoodimigrante Lätist juba teadmata suunas lahkunud. Leetu saabus teisipäeva õhtul Euroopa Liidu ümberjaotuskava alusel veel 11 põgenikku – süürlast ja iraaklast. “Võin kinnitada, et Vilniuses maandus veel 11 pagulast,” ütles BNS-ile siseminister Tomas Žilinskas. Vilniusesse saabus kaks perekonda. Süürlaste peres on 36 ja 30-aastane abielupaar viie alaealise lapsega. Pereisa on sepp, ema kodune. Teine perekond on Iraagist, 30 ja 28-aastane abielupaar kahe alaealise lapsega. Mees on elektrik, naine algkooliõpetaja. Vastsaabunutega on Leetu jõudnud juba 172 pagulast. Riigil on tuhande pagulase vastuvõtmise lubaduse täitmiseks jäänud vähem kui aasta. Eesti on tänaseks seoses Euroopa rändekavaga vastu võtnud 68 sõjapõgenikku Rõivase valitsuse poolt lubatud 553st. BNS- UU

Loe edasi

Mart Helme: täna pani valitsus aluse Eesti islamiseerimisele

„29. märts 2016 jääb ajalukku päevana, mil pandi alus Eesti islamiseerimisele,“ ütles Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme kommentaariks täna Eestisse saabunud esimeste kvoodipagulaste kohta. Helme möönab, et meil juba elab moslemeid ja islamiriikidest pärit immigrante, kuid tema hinnangul on valitsus lasknud kvoodipagulaste maaletoomisega pudelist välja lasknud džinni, millest nad endale isegi aru ei anna. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); „Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia või Rootsi moslemigetod ei sündinud päevade või nädalatega. Nende kujunemine võttis aastakümneid. Nii nagu täna Eestisse, saabusid ka neisse riikidesse kõigepealt üksikud perekonnad, siis nende sugulased, seejärel tuttavad. Täna kerkivad Euroopas mošeed ja plahvatavad pommid. Praeguse valitsuse poliitika jätkudes võivad ka meil hakata kerkima mošeed ja plahvatama pommid,“ ütles Helme. „Õnnetuseks on meie riigi etteotsa sattunud vähese elukogemuse ja puudulike teadmistega inimesed, kelle ettenägemisvõime ja julgus hakata vastu oma peremeestele Brüsselis on ümmargune null. Eesti valitsusel polnud vaja teha muud, kui öelda Euroopa Komisjonile, et meie kvoot on null, nii nagu ütles Poola.“ Helme sõnul ei ole Konservatiivne Rahvaerakond sõjapõgenike abistamise vastu. „Aga oleme korduvalt öelnud, et sõjapõgenikke tuleb aidata kohapeal või naaberriikides.“ Konservatiivse Rahvaerakonna esimehe sõnul on Eesti inimestel õigus olla islami-immigrantide maalelubamise peale nördinud. „Kutsun siiski üles mitte suunama oma pahameelt siia saabuvate kvoodipagulaste vastu. Me peame hoopis näitama, mida me arvame oma valitsusest, eelkõige Rõivasest, Tsahknast, Pevkurist ja Kaljurannast, kelle mahitusel lükatakse tasahilju käima Eesti riiki ja rahvast ohustavad protsessid,“ ütles Helme. „Konservatiivne Rahvaerakond kavatseb võimule saades lõpetada igasuguse immigrantide vastuvõtmise Euroopa Liidu kehtestatud kvootide alusel. Ainus, mida me selleks vajame, on mandaat Eesti rahvalt. Ma olen kindel, et järgmistel valimistel me selle ka saame.“

Loe edasi