Silt "Läti"

Läti siseministeerium küsib terroritõrjeks 52 miljonit eurot

Läti siseministeerium küsib 2018. aastaks terrorivastase võitluse ja teiste prioriteetsete meetmete rahastamiseks 52 miljonit eurot, ütles ministeeriumi pressiesindaja Alise Adamane.

Loe edasi

Läti karmistas läti keele oskuse nõudmisi põllumaa ostmisel

Läti seim võttis neljapäeval vastu seaduse, mis kehtestab rangema läti keele oskuse nõude põllumaad osta soovivatele välismaalastele. Seadus jõustub 1. juulist.

Loe edasi

Läti keelas põllumajandusmaa müügi umbkeelsetele

Läti seim toetas neljapäeval maaerastamise seaduse muudatust, mis näeb ette, et Läti põllumajandusmaad saab osta vaid isik, kellel on läti keele algteadmised. Isikud, kes soovivad Lätis osta põllumajandusmaad, peavad oskama läti keelt esimese astme ehk A-tasemel. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Algselt oli muudatuses nõutud kõrgemat keeleoskuse taset, kuid see ettepanek lükati tagasi. Lisaks toetas seim seadusemuudatust, mis näeb ette, et põllumajandusmaad ei saa müüa välismaalastele, kes ei ela Lätis.

Loe edasi

Pagulased pagevad Lätist ja Leedust, kuid Eestist mitte?

Lätist lahkus eelmisel aastal pärast rahvusvahelise kaitse saamist 213 inimest, ütles parlamendi kodakondsus-, migratsiooni- ja ühiskonna konsolideerimise komisjoni esindaja.

Loe edasi

Jaak Madison: kohati tundub nagu juhitaks Läti kaitsepoliitikat Idast?

„Eesti julgeolek on otseses sõltuvuses Läti ja Leedu tegevusest. Eriti Lätist, kus on väikesearvuline palgaarmee ning võimekus kordades kehvem, kui meil,“ kirjutab Riigikogu liige Jaak Madison sotsiaalmeedias.

Loe edasi

Lätis jõustub uuel aastal seadus, mis kohustab õpetajaid olema riigile lojaalsed

Lätis jõustub 1. jaanuaril nn õpetajate lojaalsuse seadusmuudatus, mille alusel on võimalik vallandada Läti riigile ebalojaalseks hinnatud haridustöötajaid. Läti seim kiitis haridusseaduse muudatuse heaks novembri lõpus. Muudatuse poolt hääletas 56 ja vastu oli 35 rahvaesindajat. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Läti haridus- ja teadusministeeriumi sõnul on eelnõu eesmärk vältida ohte riiklikule ja avalikule huvile, demokraatiale, julgeolekule ning piirata Lätile ebalojaalsete õpetajate ning direktorite ebaseadusliku tegevuse kasvu, vahendas BNS. Läti õpetajaid võib nüüdsest vallandada, kui nad ei täida oma kohust kasvatada “vooruslikke, ausaid ning vastutustundlikke Läti kodanikke, kes tunnevad, et nad kuuluvad Läti Vabariiki,” teatas ministeerium. Uue seaduse alusel võidakse vallandada õpetajaid ja direktoreid, kui nad pole lojaalsed Läti riigile või selle põhiseadusele, juurutades õpilastes vale suhtumist ellu, ühiskonda ja riiki, lisati avalduses.

Loe edasi

Läti tõrvikurongkäik lõi 17 000 osalejaga taas rekordi

Läti iseseisvuspäeval sel reedel Riias toimunud traditsioonilisest rahvuslaste tõrvikurongkäigust võttis seekord osa 17 000 inimest, mis on suurim osalejate arv kolmeteistkümne aasta jooksul. Tõrvikurongkäigu traditsioonile panid aluse rahvusliku liikumise Kõik Läti eest! noored 2003. aastal. Sestpeale on osalejate hulk igal aastal kasvanud. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Seekord võttis tõrvikurongkäigust osa väliskülalisi Rootsist, Soomest, Leedust, Ukrainast ja Saksamaalt. Eestit esindas EKRE noorteliikumise Sinine Äratus viieliikmeline delegatsioon. Vaata ka videot!

Loe edasi

92-aastane Läti Leegioni veteran võitis Volmari maratoni

Pühapäeval Volmari (Valmiera) linnas toimunud Läti meistrite maratoni võitis 92-aastane Visvaldis Lācis, vahendab nra.lv. Maratoni lõpetas ta 8 tunni ja 14 minuti järel. Üritusest võttis osa tuhandeid jooksjaid. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Lācis kuulus Teise maailmasõja ajal Relva-SSi koosseisus kommunismi vastu võidelnud Läti Leegioni 19. diviisi 44. rügementi. Praegu õpib ta ühtlasi Läti ülikooli ajaloodoktorantuuris.

Loe edasi

Väljaränne mõjub halvavalt Ida-Euroopa majandusele

Euroopa idaosa riike on väljarändest tulenevalt tabanud juba suur majanduslik kahju, mis ei näita paranemise märke, kirjutab Bloomberg. Olukorra leevendamiseks on mitmed riigid algatanud tagasirändeprogramme. Läti on välja kuulutanud kampaania “Ma tahan sind tagasi”, et meelitada kodumaale lätlasi, kes on läinud Lääne-Euroopasse paremaid töökohti ja kõrgemaid palku otsima. Poola tagasitulekuprogramm pakub nõustamist töökohtade, elukoha ja arstiabi kättesaadavuse osas. Rumeenia on andekate kodanike tagasikutsumiseks pöördunud erasektori poole, pakkudes neile koolitusi ja pidades töömesse. Pärast Brexiti hääletust, mis seab kahtluse alla võõrtööjõu tuleviku Suurbritannias, on sarnased kampaaniad hoogustunud. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); “Välismaal paiknev diasporaa kujutab endast suurt kasutamata jäänud potentsiaali päritolumaade jaoks,” ütles Rokas Grajauskas, Danske Banki analüütik Vilniuses. Välismaal veedetud aeg võib tema sõnul olla kasulik, pakkudes töötajatele uusi oskusi ja mõtteviise. Euroopa idaosast on rikkamasse läände liikunud suur hulk inimesi alates kommunismi kokkuvarisemisest. Euroopa Liidu laienemine ja 2008. aasta majanduskriis on põhjustanud uusi väljarändelaineid. Viimastel Eurostati andmetel on väljarändest möödunud aastakümnel kõige rohkem kannatanud Baltimaad. Et suur osa Euroopast kannatab madala iibe ja rahvastiku vananemise käes, teeb olukorra ainult hullemaks. IMFi andmetel on 21 Kesk- ja Ida-Euroopa riiki väljarände tõttu kaotanud keskmiselt 7 protsenti SKTst. Praeguste trendide jätkumisel prognoosib IMF järgmise 14 aasta jooksul veel 9-protsendilist SKT kaotust. Euroopa Liidul soovitab IMF rändesurve leevendamiseks jätkata rahastamist ja riigid peaks edendama olusid tööturul ning hoidma sidet oma diasporaaga.

Loe edasi

Vene sõjalaevade tegevus sunnib Lätit tugevdama merepiiri valvet

Läti kaitseministeeriumi teatel tuvastati ajavahemikus 1.–26. juulini Läti riigipiiri läheduses 18 Venemaa sõjalaeva ja 9 sõjalennuki tegevus, vahendab LSM. Üksnes juuli viimasel nädalal tuvastati Läti merepiiri lähedal mitme Vene aluse, sealhulgas allveelaeva tegevus. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Vastuseks sellele teatas kaitseministeerium, et alates 4. augustist asub Läti merepiiri valvama lisaks üks sõjalaev. Selle eesmärgiks on “tugevdada juba valves olevaid aluseid ja tõsta operatiivset võimekust kahtlustäratava peal- või allveetegevuse õigeaegseks tuvastamiseks.” Merepiiri tugevdamise põhjusena tuuakse “elavnenud Venemaa mereväe tegevust Läänemeres Läti territoriaalvete lähedal”. Ministeerium lisas, et avalikkust teavitatakse alati, kui Läti territoriaalvete lähedal märgatakse Vene sõjalaeva. “Lätil on moodne merevaatluse süsteem ja uued patrullalused ning see võimaldab pealveetegevustele efektiivselt vastata. See võimekus on seni taganud, et Läti on olnud võimeline tuvastama ja jälgima kahtlasi veealuseid tegevusi,” teatas kaitseministeerium. Viimaste aastate jooksul on Vene sõjalaevad ja lennukid regulaarselt tegutsenud Läti riigipiiri lähedal, kuigi riigi territoriaalvette on sisenenud vaid üks alus, millel Läti lubas tormi ajal rannikuvetes ankrusse heita.

Loe edasi