Silt "Margus Tsahkna"

Henn Põlluaas: minister peaks kaitseministeeriumi asekantsleri eestivaenulike seisukohtade pärast lahti laskma

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees Henn Põlluaas soovitab kaitseminister Margus Tsahknal oma ministeeriumi asekantsler Meelis Oidsalu eestivaenuliku seisukohtade pärast ametist lahti lasta.

Loe edasi

Margus Tsahkna soovib IRL-ist üle tulla Konservatiivsesse Rahvaerakonda

Kaitseminister ja IRL-i esimees Margus Tsahkna esitas avalduse, et liituda Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga. Tsahkna ütles Uutele Uudistele, et ta on alati olnud konservatiiv ja hoidnud au sees isamaalisi väärtusi. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); “Bez Rublica poisid ei lubanud mul IRL-is enam Eesti asja ajada. Nad ütlesid, et sellega tänapäeval valimisi ei võida,” ütles Tsahkna. “Ma ei näe muud varianti kui jätkata EKRE-s.” Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimehe Jaak Madisoni sõnul tuleb Tsahkna liitumisavalduse üle tõsine arutelu, sest tegemist on erakordse juhtumiga. “Samas oleks meil erakonda kedagi väga vaja noortega tegelema,” märkis Madison. UU NB! Tegu on esimese aprilli uudisega Foto: Scanpix  

Loe edasi

Martin Helme: Eesti rahvaarv ei kasvanud mullu mitte eestlaste, vaid muukeelsete sisserändajate arvelt

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme sõnul ei ole suurt põhjust rõõmustada uudise üle, et Eesti rahvastik kasvas eelmisel aastal 1850 inimese võrra.

Loe edasi

Tsahkna ja Ossinovski tahavad muuta soovahetamise imelihtsaks, et “edendada välissuhtlust ja majandusvabadusi”

Sotsiaalministeerium tahab anda inimestele õiguse muuta oma sugu ilma meditsiinilise sekkumiseta. IRLi esimehe Margus Tsahkna ja sotside liidri Jevgeni Ossinovski idee kohaselt poleks soovahetusel enam sõnaõigust ei tervise- ega muudel ekspertidel. Kehtiv kord nõuab soolise kuuluvuse otsustamisel psühhiaatri arvamust, et inimene pole peast segi. Geneetiline uuring peab kinnitama inimese kromosomaalse ja gonaadisoo kokkulangevust. Kui arstlik ekspertiisikomisjon tuvastab nende põhjal transseksualismi, annab sotsiaalminister loa soovahetuse arstlikeks toiminguteks. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); „On oluline tunnustada isiku sugu lähtuvalt tema enda tunnetusest,“ kirjutavad Tsahkna ja Ossinovski ühisdokumendis, „kolmanda osapoole sekkumine kellegi personaalsesse otsusesse peaks olema välistatud.“ Seega pole vaja teha ei soovahetuse operatsiooni ega hormoonravi. Piisab sellest, et „täisealine ning teovõimeline isik“ esitab politseisse avalduse oma soo või isikukoodi muutmiseks. Kõik mehed saavad õiguse nõuda enda tunnistamist naiseks. Naised jällegi võivad nõuda enda tunnistamist meheks. Ühe inimese soovahetuste arvu pole kavas piirata. Pooleaastase ooteaja puhul saaks iga soovija muuta oma sugu kuni kaks korda aastas. Tsahkna ja Ossinovski usuvad, et soovahetuse lihtsustamine edendab välissuhtlust ja majandusvabadusi. Nad rõhutavad, et vastutulek transsoolistele „parandab rahvusvahelisi hinnanguid Eesti kohta“. Loe pikemalt Eesti Ekspressist! Loe ministrite ühisdokumenti! Foto on illustreeriv. Allikas: Reuters    

Loe edasi

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna tahab tõsta pensioniiga 70. eluaastani ning kaotada sooduspensionid ja eripensionid

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna (IRL) soovib aastaks 2040 tõsta pensioniea 70. eluaastani ning siduda esimese samba pension lahku palgast ning panna see suhtesse tööstaažiga. Sotsiaalministeeriumi ettepanek on tõsta pensioniiga 2040. aastaks 70 eluaastani ja sealt edasi siduda see oodatava eluaega, nii et kui oodatav eluiga pikeneb, kasvab automaatselt ka pensioniiga ja vastupidi, rääkis Tsahkna pressibriifingul. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Margus Tsahkna teeb neljapäeval valitsuse kabinetinõupidamisel ettepaneku kaotada tulevikus soodustingimustel vanaduspensionid, lisaks kaoksid üldiselt kaitseväelaste, politseinike ja prokuröride eripensionid, ent praegustel eripensioni saajatel ja teenistujatel see säilib. Tulevikus kaoksid soodustingimustel vanaduspensionid nii rasketes töötingimustes töötanuile kui inimestele, kes ei suuda enam teatud kutsealadel töötada. Sooduspensionile säiliks õigus neil, kes on omandanud sooduspensioniks vajaliku staaži selleks hetkeks, kui võimalik tulevane seadusemuudatus jõustuks ning kes lähevad pensionile enne 2040. aastat. Samuti saavad seda inimesed, kel oleks muudatuse jõustumisel omandatud pool staažist, kes omandavad ka ülejäänud osa staažist ja lähevad pensionile enne 2040. aastat, rääkis Tsahkna pressibriifingul. Ta märkis, et sooduspensionid võimaldavad pensionile minna viis kuni kümme, ent kohati ka koguni 25 aastat enne üldist pensioniiga. Nii varases eas inimestele pensioni maksmine viib tööealised inimesed tööturult eemale. Praeguse seaduse järgi makstakse sooduspensione inimestele, kes on töötanud 10 kuni 12,5 aastat tervistkahjustavates või rasketes tingimustes – näiteks metsa väljaveo autojuhina, töödejuhatajana või keevitajana. Koguni 20 kuni 25 aastat varem saavad inimesed pensionile minna kutsealadel, millega kaasneb erialase töövõime kaotus või vähenemine, näiteks lendurid ja baleriinid. Sotsiaalministeeriumi hinnangul tuleks aga nendele inimestele, kes ei suuda enam ühel erialal töötada, pakkuda tasuta ümberõpet ning leida neile mõni muu sobiv töökoht. Kui aga inimese töövõime on langenud, tuleks pakkuda abi just selle alusel. Samuti võivad sooduspensionid tekitada illusiooni, justkui saaks nendega hüvitada tööl kahjustunud tervise. Sotsiaalministeeriumi hinnangul peaks tegelikkuses aga töökohad ja töötingimused muutuma ohutuks ning see on ka töökeskkonna ohutuse nõuete eesmärk. Tsahkna tutvustab ettepanekuid sooduspensionite korra kaotamiseks neljapäeval toimuval kabinetinõupidamisel. Seejärel valmib eelnõu väljatöötamiskavatsus, sellele võib omakorda järgneda eelnõu, mis seejärel võib saada seaduseks. Lisaks soovib Tsahkna tulevikus ära kaotada ka politseinike, kaitseväelaste ja prokuröride eripensionid. Ettepaneku järgi asenduks politseinike ja kaitseväelaste eripension riigi sissemaksetega kolmandasse pensionisambasse. Prokuröridel aga tõuseks palk lihtsalt praegu – sarnaselt kohtunike eripensioni reformile, mis leidis aset mõned aastad tagasi. Tsahkna rääkis BNS-ile, et politseinike ja kaitseväelaste eest kolmandasse sambasse panustamine oleks enam-vähem samas suurusjärgus eripensionite mahuga, ent juhtuks varem, kui need inimesed alles töötavad. Samuti aitaks muudatus tema hinnangul elavdada kolmanda samba turgu, mis praegu on väike ning konkurentsivaene. Sotsiaalministeeriumi hinnangul on eripensionite reformimine vajalik muuhulgas seetõttu, et kuigi need loodi algselt personalipoliitilise meetmena, näitavad uuringud, et motivaatorina teenistusse asumisel on need teiste seas alles kuuendal kohal. BNS – UU FOTO: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

Loe edasi

Loll või troll? Tsahkna levitab meedias labaseid valesid

Margus Tsahkna tõestas eilses (19.04.2016) Kanal 2 „Radaris“, et on häbitu valevorst. Muude absurdsete valefaktide – EKRE noorteorganisatsioon tegevat meeleavaldusi Putini noorteorganisatsioonidega – kõrval teatas ta, et EKRE olevat NATO-vastane. Kas piinlik ei ole tele-eetris kogu rahvale näkku valetada? Pole keeruline leida internetist Rahvaerakonna kaitsepoliitika-alaseid seisukohavõtte. Aga püüame mõistatada, mis ajab Tsahknat  valetama. Konservatiivne Rahvaerakond on korduvalt tõstatanud küsimuse, kas NATO liitlased suudavad ja tahavad Eestit aina agressiivsemaks muutuva põlisvaenlase eest kaitsta. Alles eelmise nädalal korraldas EKRE Riigikogus julgeolekukonverentsi, kus analüüsiti lappimist vajavaid auke Eesti riigikaitses. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Vahest käib Tsahknale üle jõu mõista, et kaitsepoliitika kitsaskohtadele tähelepanu juhtimine ei ole NATO-vastasus. Võib-olla on Tsahkna maailmas tavaks, et toetust NATO-le näidatakse üles probeemide mahavaikimise ja rahvale roosa udu ajamisega. Võimalik aga, et Tsahka on lihtlabane troll – inimene, kes paiskab õhku teadlikke valesid, et rahva seas segadust külvata ja konkurente mustata. „Me ei ole hääbumas,“ kuulutas Tsahkna oma erakonda silmas pidades. Ka see pole muud kui desinformatsioon. IRL-i toetus rahva seas kuivab kokku lihtsal põhjusel – inimestele ei meeldi valetajad! UU Foto: Scanpix Baltics /Postimees

Loe edasi