Silt "pagulased"

Konservatiivne Rahvaerakond: kuriteo toime pannud pagulane tuleb maalt välja saata

Riigikogu õiguskomisjon otsustas esmaspäeval algatada välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise eelnõu, millega laiendatakse pagulasstaatuse äravõtmise aluseid.

Loe edasi

Konservatiivne Rahvaerakond pärib siseministrilt aru pagulaste järelevalve kohta

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond pärib siseminister Andres Anveltilt aru, kuidas on riik korraldanud Eestisse saabunud kvoodipagulaste järelevalve. Arupärimise üle andnud Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas juhib tähelepanu, et saja kahekümnest Eestis rahvusvahelise kaitse saanud kvoodipagulasest on ajakirjanduse andmetel Eestist lahkunud 25. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); „Seadus võimaldab pagulasstaatuse saanutel 180 päevast veeta 90 ehk siis aasta jooksul tervelt pool aastat väljaspool Eestit. Kuna asüüli saanud isikud ei pea enda Eestist lahkumist registreerima, siis puudub igasugune teadmine, kas nimetatud isikud on reisil või on nad Eestist lahkunud püsivalt,“ ütles Põlluaas. „Eesti kvoodipagulaste ülalpidamiseks kulus eelmisel aastal 2,7 miljonit eurot ehk 35 000 eurot iga pagulase kohta ning maksumaksjal õigus teada, mille peale raha kulutatakse.“ Põlluaasa sõnul ootab fraktsioon siseministrilt vastust, kuidas kontrollitakse ja tuvastatakse, et pagulane on reisil, mitte lahkunud mõnda teise riiki. „Ja kui ei teata, millal ta Eestist lahkus, siis mis alusel ja hetkel peatatakse talle määratud erinevate toetuste väljamaksmine? Samuti soovime teada, kas alusetult väljamakstud summad ning kulutused eluasemele, koolitusele, tugispetsialistile, keeleõppele ja tervisekindlustusele nõutakse sellelt isikult välja,“ selgitas Põlluaas. “Meid huvitab ka see, kas riik kontrollib, millistes riikides Eestis elavad pagulased vahepeal käivad. Kui selgub näiteks, et käiakse riigis, kust on põgenetud väidetava ohu tõttu, siis on asüüli taotlemisel esitatud valeandmeid, ja see ei vasta rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele. Soovime teada, kas sellisel juhul pagulasstaatus, asüüliõigus ja elamisload tühistatakse, nagu tehakse teistes riikides?“ UU Foto: Scanpix

Loe edasi

Vao ja Vägeva pagulaskeskustes viibib juba 60 sisserändajat

Märtsi keskpaiga seisuga viibib Vao ja Vägeva pagulaskeskustes kokku 60 inimest, teatas Vabariigi Valitsus oma koduleheküljel. Vao pagulaskeskuses elab praegu 49 inimest, neist 37 neist on varjupaigataotlejad ja 12 juba elamisloa saanud pagulased, selgub valitsuse koduleheküljelt. Lapsi on keskuses 16 ja naisi 11. Peresid elab varjupaigakeskuses üheksa. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Keskuses on kokku 14 riigist pärinevaid inimesi. Kõige rohkem on elanikke Gruusiast, Sri Lankalt, Sudaanist ja Albaaniast. Vägeva majutuskeskuses elab praegu 11 inimest, neist neli on lapsed. Peresid elab varjupaigakeskuses kolm. Vägeva keskuses elab kolmest riigist pärit inimesi. Kõige rohkem on elanikke Armeeniast ja Iraanist.

Loe edasi

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond esitas eelnõu pagulaste vastuvõtmise peatamiseks

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon esitas Riigikogule eelnõu, et peatada Eesti osalemine pagulaste ümberjaotamise mehhanismis.

Loe edasi

Mart Helme: Eesti saabuvatele pagulastele tuleks hakata tegema DNA-testi

Inimkaubanduse takistamiseks ja turvalisuse tõstmiseks tuleks Eestisse saabuvatele kvoodipagulastele hakata tegema DNA-testi, leiab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme. „On selge, et meie praegusel valitsusel pole tahet ega julgust kvoodipagulaste programmi lõpetada. Küll aga on neil kohustus võidelda rahvusvahelise inimkaubanduse vastu ja tagada Eesti inimeste julgeolek,“ ütles Helme. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); „Kavandatud poolest tuhandest pagulasest on Eestisse jõudnud sadakond, aga lühikese ajaga on põlema pandud juba kaks õnnetut naist. Sellised kuriteod pole oht mitte ainult pagulasperele, vaid kõigile teistele elanikele, kes elavad nendega samas majas. Halvimal juhul on tagajärjeks kümneid söestunud laipu.“ Helme sõnul tekitab küsimusi Lasnamäel elanud pagulaspere vanus. „Kui mehel on praegu vanust 19, naisel 22 ja lapsel kaks ja pool, siis tähendab see, et mees pidi lapse sigitamise hetkel olema 15-16,“ märkis Helme. „Vägisi tekib kahtlus, kas tegemist on ikka tegeliku perekonnaga. Võib-olla nad ainult mängivad pesakonda ja on hankinud inimkaubitsejatelt abielu tõendavad dokumendid, et kvoodi alla mahtuda. Selge see, et hoopis teises kultuuris elades võivad tekkida peres pinged, ent konflikti puhkemise tõenäosus fiktiivses liidus on kahtlemata suurem kui tavaperekonnas.“ Helme sõnul tuleks hakata fiktiivsete perekondade tuvastamiseks kvoodipagulaste seas läbi viima DNA-testi. „Nii saame välja selgitada, kas laps kuulub ikka oma väidetavatele vanematele. Fiktiivperekondade impordiga osaleb Eesti kaudselt inimkaubandusele kaasa aitamises ja see on lubamatu.“ UU    

Loe edasi

Multikulti ajupesu Eesti koolides võtab tuure üles

Kui kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsleriks määrati eelmise aasta lõpus sotsiaaldemokraatliku partei aktivist Piret Hartman, oli ettenägelikel kodanikel selge, et nimetatud ametipositsiooni kaudu hakatakse Eestis ellu viima sotside unistust multikultuurilisest Eestist.

Loe edasi

Väikelinnade kulud migrantidele aina kasvavad

Haapsalu, Tartu ja Põlva linnavalitsused saavad sotsiaalministeeriumilt kokku 39 000 eurot septembris saabunud pagulaste vastuvõtmise toetamiseks. Ministri reedel allkirjastatud käskkirja kohaselt on toetus 13. ja 15. septembril saabunud kolmeteistkümne põgeniku vastuvõtmiseks 3000 eurot ühe rahvusvahelise kaitse saaja kohta. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Seega saab Haapsalu linnavalitsus 15 000 eurot, Tartu linnavalitsus 9 000 eurot ja Põlva vallavalitsus 15 000 eurot. Foto: Scanpix

Loe edasi

„Issi, kes on pagulane?“

„Issi, ma ei saa aru.“=&0=& (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery);

Loe edasi

Euroopa Komisjon manitseb: liikmesriigid on immigrantide ümberpaigutamisel liiga aeglased

Euroopa Komisjon leiab oma kolmapäeval avaldatud aruandes, et põgenike ümberpaigutamine ja ümberasustamine toimub jätkuvalt liiga aeglaselt. „Me ei saa seniste tulemustega rahul olla. Peame reageerima kiiresti Kreekas valitsevale keerulisele humanitaarolukorrale ja vältima olukorra teravnemist Itaalias,” sõnas Euroopa Komisjoni rändevolinik Dimitris Avramopoulos pressiteate vahendusel. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Märtsis seadis Euroopa Komisjon eesmärgiks paigutada mai keskpaigaks Kreekast ja Itaaliast teistesse Euroopa Liidu maadesse ümber 20 000 inimest, kuid praeguseks on ümberpaigutatute arv vaid 1500. “Samal ajal tuleb kiirendada ümberasustamist, eelkõige Türgist, aga ka sellistest riikidest nagu Liibanon ja Jordaania. Meie hiljutine edu smugeldajate ärimudeli lõhkumisel on püsiv üksnes juhul, kui varjupaigataotlejatele avaneb ka turvaline ja seaduslik tee,” lisas Avramopoulos. Viimaste andmete kohaselt viibib Kreeka mandriosas 46 000 varjupaigataotlejat ja sisserändajat ning Kreeka valmistab ette ulatuslikku eelregistreerimist, mis kiirendaks ümberpaigutamist taotlevate isikute identifitseerimist ja lõplikku registreerimist. See suurendab märkimisväärselt nende inimeste hulka, keda on võimalik järgnevatel kuudel ümber paigutada. Ümberasustamiskavas osalevate riikide andmete kohaselt oli 13. maiks väljastpoolt Euroopa Liitu ümber asustatud 6321 inimest. EL-Türgi kokkuleppe tulemusena kasvab ümberasustamiste arv Türgist ning alates 4. aprillist on sealt ümber asustatud 177 süürlast. Veel 723 avaldust on juba heaks kiidetud. Eesti on Kreekast ümber paigutanud 19 pagulast, kokku on Eesi lubanud sealt kahe aasta jooksul vastu võtta 204 inimest. Foto: AFP

Loe edasi

Malle Pärn: uppuvale laevale reisijaid juurde ei võeta!

Meile räägitakse pagulaskriisist ja pagulaste abistamise vajadusest, aga me ei näe kuskil pagulasi. Me näeme hoopis tohutuid vägivaldsete ja lärmavate kerjuste masse, mis tungivad üle riigipiiride, nõuavad luksuslikke almuseid, ründavad teedel veoautosid, peksavad jalgadega politseinikke, kaklevad omavahel, vägistavad naisi ja lapsi, ning roojavad täis kõik paigad, kust nad läbi on marssinud. Euroopas toimuv on räige islami põhjakihi invasioon, vallutusretk, mille loosung on: „Tuld Euroopa rahvusriikide ja kultuuri pihta! Me tulime teilt ära võtma teie kodusid, teie naisi ja lapsi, teie töö vilju, hävitama teie kultuuri, teie heaoluühiskonda, teie loodusvarasid! Me imbume sisse nagu must katk ja me ei lähe enam koju tagasi, sest ka seal ei taheta meiesuguseid!“ (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Kas me tahame, et meie lapsed sureksid selle katku läbi? Meil ei ole pagulaskriis, sõbrad, meil on valitsuskriis. Meil on vaja valitsuse vahetust. Me oleme oma poliitilise eliidi lootusetult rasva nuumanud. Tema mõistus ja süda on lakanud töötamast, aga ilma nendeta ei ole võimalik iseseisva riigi rahvast teenida. Ja valitsemine tähendab teenimist. Me nimetame oma valitsuseliikmeid rahva teenriteks, aga nad käituvad nagu rahva isandad. Sealjuures ei ole nad tegelikult mitte vabahärrad, vaid karjakoerad Brüsseli keti otsas. Ütelge, missugune isand maksab oma teenritele mitu korda kõrgemat palka kui endale? Ja talub seda, et see teener talle näkku sülitab, ning igal sammul teda sõimab ja halvustab? Kui pime peab inimene olema, kui ta selliselt käitub, kui ta ei saa aru, mida ta teeb? Rahvast sõimav poliitik saeb ju oksa, millel ta ise istub. Me peame oma riigikogule ja eurosaadikutele korduvalt ja kõva häälega meelde tuletama, et nad on valitud rahva poolt teenima meid ja mitte Brüsselit, et nad on valitud kaitsma MEIE elu ja vajadusi, mitte Brüsseli tujusid. Riigikogu ja valitsus on rahva teenrid, mitte isandad. Nad on eesti rahva teenrid, mitte Brüsseli lakeid. Meie maksame neile palka. Me ei valinud neid teenima Brüsselit, vaid eesti rahvast. Kui poleks rahvast, siis poleks ka neid. Me peame neile juhtidele hüüdma nii kaua kuni nad meid kuulda võtavad: lõpetage eluohtlik koostöö kurjategijatega ja hakake kaitsma oma rahvast! Laske meil ometi ükskord ehitada valmis oma riik, oma kodu, nii nagu te olete meile lubanud juba 25 aastat! Meie riik on kreenis, nagu oli ühel septembrikuu ööl laev nimega Estonia, ja uppuvale laevale ei võeta reisijaid juurde. Me ei ole nõus osalema mustanahaliste inimeste massilises küüditamises Euroopa mandrile! Me ei ole nõus osalema islami eelvägede smugeldamises meie rahva hulka! Me ei taha oma kodumaale kolmandat maailmasõda! Igal inimesel on õigus elada omal maal. Oma rahva reeglite järgi. Ja igal inimesel on õigus ning kohustus kaitsta oma maad ja rahvast sissetungiva vaenlase vastu. Me tahame, et meie rahval oleks tulevik, et meie lastelastel oleks ilus ja turvaline kodu. Me peame hoidma Eestit suveräänse rahvusriigina. Me ei tohi lubada, et meie kodumaa muudetakse hapuksläinud heaoluühiskondade kuulekaks ja mõtlemisvõimeta pärisorjaks. Kui keegi leiab, et mu appihüüe on väljenduselt liiga karm, siis palun, võrrelge seda mõne sallivuslase analoogse proklamatsiooniga kujuteldavate rassistide ja natside vastu. Selliseid proklamatsioone ei mõista meie kõrged isandad ju sugugi hukka. Vastupidi: nad valavad õli tulle. Kas meie poliitika on nagu ühesuunaline liiklus? Ühes suunas liikudes võib karistamatult öelda ükskõik mida, laimata pahatahtlikult ja täiesti alusetult korralikke inimesi. Aga igas teises suunas öeldud kriitiline märkus häbimärgistatakse kohe nn vihakõneks, seda isegi siis, kui märkus on silmnähtavalt õigustatud. Mustanahalist inimest ei tohi nimetada neegriks, ehkki sellel sõnal ei ole meie keeles absoluutselt mitte mingit halvustavat varjundit, aga valgenahalist tohib karistamatult nimetada rassistiks, võõravihkajaks, homofoobiks, putinistiks ja mida kõike veel. Ning seda kõike ainult selle eest, et ta tunneb muret oma laste tuleviku pärast? Hirm meie inimeste südametes ei ole alusetu ega kellegi poolt kunstlikult üles õhutatud. See on väga ratsionaalne hirm. See on hirm, mida tunneb iga terve mõistusega inimene, kui ta istub pimedasse kurvi kihutavas bussis, mille juht on kaotanud kontakti reaalsusega. MALLE PÄRN,
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhatuse liige

Loe edasi