Silt "Räägime asjast"

Mart Helme: Rail Balticu ehitamine on kasulik justnimelt Venemaale

Rail Balticu ehitamise peale on enim põhjust käsi plaksutada Kremlil, sest tasuvusanalüüsi kohaselt hakkab raudteetrass toimima ainult siis, kui pool käibest moodustab Vene transiit. See aga paneb Eesti riigi sõltuvusse Vene kaubast, osutas Mart Helme raadiosaates „Räägime asjast“. „Ma ei ole suhelnud ühegi Vene saatkonna tegelasega pärast seda, kui ma välisministeeriumist 2000. aastal lahkusin. Aga möödunud nädalal Riigikogu koridoris haaras mu nööbist kinni üks mees, kes tutvustas ennast Vene saatkonna töötajana ja hakkas rääkima, et Venemaal mõeldakse tõsiselt sellele, et on vaja hakata arendama transiiti Eesti kaudu,“ rääkis Mart Helme. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Helme rõhutas, et venelased ei tee kunagi midagi ilma mitmekihilise tagamõtteta. „Ja mitmekihine tagamõte antud juhul on väga selge: las idioodid ehitavad Rail Balticu, mis nad laostab ja seab sõltuvusse meilt tulevast kaubast. Sest siis saame meie hakata mängima hea-onu-mängu: kui te olete sõnakuulelikud ja teete, mida me teilt nõuame, siis tuleb ka kaup. Kui te ei ole sõnakuulelikud ja hakkate vastu, siis ei tule ka kaupa. Makske ennast oma tühjalt seisva raudteega vaeseks.“ Teine saatekülaline Martin Helme juhtis tähelepanu, et siiamaani on ametlik propaganda süüdistanud, et Rail Balticu vastased on venemeelsed ja teevad seda tööd, mis Putinile meeldib. „Ma ei saa aru, kuidas selle loogikani on jõutud. Tasuvusanalüüsi järgi tuleb välja, et hoopis Kremlis plaksutatakse käsi, kui Rail Baltic valmis saab, sest projekti ainus kandev osa on Vene transiit. Mina tahaksin teada, mida Eesti valitsus kavatseb selle transiidi eest Venemaale vastu anda.“ Ühtlasi soovib Martin Helme, et valitsus vabandaks Rail Balticu vastaste süüdistamise eest. „Analüüsist tuleb ju välja, et Vene huvide eest võitlevad hoopis need, kes ehitavad Rail Balticut, mitte vastased.“ Saate “Räägime asjast” (7. mai 2017) järelekuulamine UU

Loe edasi

Martin Helme saates “Räägime asjast”: võrdõigusvoliniku institutsioon tuleb likvideerida

Rahvuskonservatiivid Mart Helme ja Martin Helme tõdesid raadiosaates “Räägime asjast”, et võrdõigusvoliniku institutsioon on kahjulik ja see tuleb kiiremas korras likvideerida.

Lisaks oli 12. veebruari raadiosaates “Räägime asjast” veel juttu “ises

Loe edasi

Martin Helme raadiosaates “Räägime asjast”: Jüri Ratas on “rõivastunud”

Praeguse valitsuse esimest sadat päeva kommenteerides tõi Martin Helme välja, et peaminister Jüri Ratas on “rõivastunud”.

Pühapäeval 05.03.2017 toimunud raadiosaated “Räägime asjast” arutle

Loe edasi

Ukrainas on 2017. aastal ees ärevad ajad

Venemaal on juhtumas midagi huvitavat. Givi (Donetski Rahvavabariigi ‘mässuliste’ komandör) äsjane tapmine tõmbab endale meediaväljaannetes palju tähelepanu. Palju enam kui mõne teise Novorossija sõjapealiku surm. On kuulda Ukraina rahvuslikke poliitikuid ütlemas, et Vene meedia valmistab rahvast ette Venemaa interventsiooniks Donbassis. See tundub üsna tõepärane. Kuigi see pole ainult „Kreml“, kes kõike juhib, tunduvad põlgus, ärritatus ja pettumus olevat need peamised emotsioonid, mida Venemaa tunneb Kiievi vastu. Ja kuigi suuremahuline avalik sõjaline interventsioon Donbassis ei ole kindel, siis Venemaa nn. rahutagamisoperatsiooni teema lendleb Moskvas vabalt ringi ja selle üle arutletakse avalikult. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Pärast Trumpi asumist Valgesse Majja on olemas teoreetiline võimalus, et ÜRO JoN (UNSC) võib sellist operatsiooni sanktsioneerida, eriti siis, kui Venemaale pannakse tema tegevuse tagajärjena kohustus Novorossija üles ehitada. Venemaa kardab, et teda trikitatakse Ukraina territooriumi oma kontrolli alla võtma koos sellest tulenevate kohustustega. Sest nagu rahvusvaheline õigus selgelt määratleb, on iga okupeeriv jõud vastutav tema kontrolli all oleva territooriumi administreerimise (ja ka ülesehitamise) eest. Venelased aga ei tahaks olla süüdlased ja sel juhul ei peaks nad ka selle segaduse tagajärgede eest maksma. Samuti teab Venemaa juhtkond hästi, et olukord Venemaa majanduses – rahanduses ei kannaks sellist koormat välja. Siiski on olemas selge võimalus, et aastal 2017 näeme Ukrainas toimuvas sõjas saatuslikku ja põhimõttelist muutust. Ühelt poolt, on võimalik Ukraina „viimane“ lootusetu rünnak oma alade tagasivõtmiseks, kuid kas see toimub või mitte on siiski kahtlane. Kui toimub, võib see olla Ukraina viimane „hurraa“ ja ülimalt tõenäoline, et pärast seda Ukraina alistub. Kui sõjaline variant ühel või teisel viisil välistada, jääb põhiküsimuseks: kes tekitatud segaduse eest maksab? Kusjuures nii USA kui Venemaa osutavad näpuga Euroopa, eriti aga Saksamaa peale. Teisipidi arutledes on olemas variant, et Ukraina riik kukub raskuste tõttu näiteks ise kokku. Selles olukorras peavad kõik põhimängijad kokku tulema ja mõistma, et riik tuleb uuesti üles ehitada. Euroopal pole taas valikut, sest vastasel korral peaks ta leppima hiiglasliku põgenike lainega Ukrainast. Venelaste plaan näib aga olevat järgmine: teha Kiievile selgeks, et ainus võimalus on järgida Minski teist lepingut. Selle täielik täitmine tähendaks Ukraina juhtkonnale paraku „pehmet enesetappu“. Kui ei, võib Kremli meelest tulla „tugev enesetapp“, mis sisaldaks endas võimalikku Venemaa piiratud interventsiooni Ukrainas ja ka DNR-LNR (Donetski ja Luganski Rahvavabariigid) tunnustamine Moskva poolt muutuks kindlaks võimaluseks. MÄRKUS: Repliiki ajendas kirjutama veebiväljaandes Uued Uudised ilmunud ja raadiosaates Räägime asjast kõlanud Mart Helme hinnang Välisministeeriumis valitsevale olukorrale, kus ei tunta erilist muret meile niiväga oluliste teemade üle Loe kaMart Helme: Eesti välispoliitika elab mineviku mugavustsoonis Jaan Kuusk Allikas: The Saker  FOTO: Scanpix

Loe edasi

Mart Helme: Eesti välispoliitika elab mineviku mugavustsoonis

Lõppeval nädalal Riigikogu saalis toimunud välispoliitika teemaline arutelu näitas selgelt, et Eesti välispoliitika elab mineviku mugavustsoonis, leiab Riigikogu kaitsekomisjoni liige Mart Helme. Tre Raadio poliitikasaates „Räägime asjast“ ütles Helme, et Eesti välispoliitika ei ole innovatiivne ega proaktiivne. „Räägitakse vaid sellest, et meile on kahjulik, kui Euroopas toimuvad need ja need protsessid ning meid võib ohustada see, kui Ameerika muudab oma poliitilist kurssi,“ märkis Helme. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); „Me oleme juba aastaid rääkinud, et need protsessid on vältimatud, võivad olla ohtlikud ja nendeks peab hakkama valmistuma. Nüüd peab hoopis mõtlema, kuidas me käitume olukorras, kus meil ei ole enam võimalik tuletada oma käitumisliini sellest, mida Washington, Berliin ja Brüssel on otsustanud teha.“ Helme sõnul ei ole kahjuks meie välispoliitika tegijad, nii poliitikud kui ka kõrgem välispoliitika ametkond, siiamaani aru saanud, et senine maailmakord on muutumas. „Need kokkulepped, mis sõlmiti suurriikide vahel Teise maailmasõja ajal ning lõpul Jaltas, Teheranis ja Potsdamis, on kehtinud tänaseni, hoolimata külma sõja lõpust veerand sajandi eest. Aga see maailmakord on praegu kokku kukkumas, suurriigid ei kavatse seda enam järgida. Nende vahel on puhkenud konkurents. Juurde on tulnud uued mängurid nagu suurkorporatsioonid, islam, demograafiline plavatus Aafrikas. Mustal Aafrikal pole majanduslikku või poliitilist mõju, aga oma demograafilise survega ta tekitab maailmas mõju. Mõju avaldavad ka uued tuumariigid Iraan, Pakistan, India, samuti Põhja-Korea. Puhkenud on uued võitlused, vaidlused, läbirääkimised. Eesti välispoliitika tegijad klammerduvad aga ikka veel selle vana mailmakorra külge,“ kõneles Helme. „Praegusel murrangulisel ajal peaksid meil kõigil olema tundlad püsti, aga paraku on meil välisministriks Sven Mikser, kes ei suuda oma ametkonda tööle panna nii, et ametnike tundlad oleksid püsti. Mikseril ei olnud muu hulgas vastust küsimusele, mida näiteks Eesti teeb siis, kui USA ja Euroopa lepivad kokku, et sanktsioonid Venemaale tühistatakse vaatamata sellele et Venemaa ei täida Minski kokkulepped. Mikser ei öelnud, et mida me sel juhul teeme, kas me jätkame sanktsioonidega või ütleme, et pole need Minski kokkulepped nii tähtsad midagi.“ Helme sõnul peab Eesti välispoliitika hakkama arvestama, et maailm liigub multipolaarsuse suunas. „See tähendab jõukeskusi, mille ümber on väiksematest riikidest satelliidid. Meie kõrval on üheks jõukeskuseks Venemaa. Nüüd on küsimus selles, kas meie kõrval saab olema veel mõni jõukeskus, mille satelliidiks me meelsamini oleme. Vastasel korral on oht, et võime sattuda Venemaa satelliitide hulka.“ UU Saade “Räägime asjast” on Tre, Kuma ja Ring FM-i raadio eetris pühapäeviti kell 11 ja kordusena kell 21.  

Loe edasi

Martin Helme kavandatavast pensionireformist: lusikaga antakse ja kulbiga võetakse!

Valitsuse kavandatud pensionireformist, mis paneb pensioni suuruse sõltuma palga asemel tööaastatest, väärib kiitust vaid otsus võrdsustada tööaasta pensioniaastaga – ülejäänu on aga petukaup, leiab Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees Martin Helme. Tre raadio poliitikasaates “Räägime asjast” tõdes Helme, et valitsuse pensionireformiga muutub pensioni esimene sammas mõnevõrra ausamaks. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); „Ka konservatiivide programm näeb ette, et üks töötatud aasta peab ka pensioniarvestuses kirja minema ühe aastana. Paraku on kehtiva süsteemi järgi nii, et kui sa teenid oluliselt alla keskmise palka, siis on sul vaja töötada kolm aastat, et saada ühe pensioniaasta jagu staaži. See on praeguse süsteemi juures kõige ebaõiglasem,“ märkis Helme. „Ent paraku tegutseb valitsus põhimõttel „lusikaga antud, kulbiga võetud“. Otsus, et sissetuleku suurus ei mängi tulevase pensioni saamisel enam mingit rolli, on puhas sotsialism. Kellelegi ei anta midagi juurde, vaid võetakse nendelt, kellel on olnud suurem palk, pensionit väiksemaks.“ Helme juhib tähelepanu, et praegune valitsus harrastab rikaste peksmise retoorikat, mille kohaselt rikastelt tuleb vähemaks võtta ja vaestele ümber jagada. „Ma tahaksin kõigile inimestele südamele panna, et Eestis on rikkaid inimesi väga vähe. Need vähesed rikkad, kes meil on, ei hoia oma rikkust Eestis, vaid kusagil Šveitsis või Singapuris. Ja need rikkad ei toeta meie pensionisammast,“ märkis Helme. “Keskmine Eesti rikas, keda sõimatakse, kuulub tegelikult keskklassi. Inimene, kes saab 900-1200 eurot palka, ongi Eestis see niinimetatud rikas inimene, kelle taskusse valitsus kogu aeg oma kätt pistab. Pensionisüsteemi ümbertegemise tulemusel saavad just need inimesed kõige rohkem kannatada. Aga nii nagu sotsialismis ikka, võrdsus seisneb selles, et kõigil on ühtviisi halb.“ Helme sõnul soodustab palga lahtisidumine pensionist ka ümbrikupalkade maksmist. „Kui kaob palga seos pensioniga, siis langeb inimeste motivatsioon oma makse ametlikult deklareerida. Ümbrikupalgad on probleem juba praegu.“ Petukaubaks peab Helme valitsuse juttu sellest, et kaob ära pensionile mineku iga. „Valitsus on enda arvates tenud kavala sammu, igaüks saab hakata minema pensionile siis, kui tahab. Väga tore, aga paindlikkuse hind on selles, et pension hakkab lihtsalt väiksem olema. Tegelikult ei ole võimalik ilma elukvaliteedis kaotamata varem pensionile minna.“ UU  

Loe edasi

Raadiosaade “Räägime asjast”: koolidest tehakse propaganda- ja ajupesukeskused

Olukord Eesti koolides muutub järjest kurvemaks – koole muudetakse propaganda- ja ajupesukeskusteks. Teemat arutasid raadiosaates “Räägime asjast”  Mart Helme, Varro Vooglaid ja Martin Helme. Kuula saadet siit.

8. jaanuari saates kommenteerisid Mart Helme, Varro Vooglaid ja Marting Helme üh

Loe edasi

Räägime asjast: Kas vasakliberaalne diktatuur kukub?

Novemberikuu esimeses saates “Räägime asjast” on teemaks Keskerakonna kongress, Rõivase umbusaldamine ja USA presidendivalimised. Kuidas kõik need sündmused mõjutavad meie lähitulevikku?

Stuudios on Henn Põlluaas, Martin Helme ja Mart Helme.

Loe edasi

Räägime asjast: homoideoloogia tungib lasteaedadesse

Oktoobrikuu viimasel pühapäeval oli Tre Raadio eetris saade ‘Räägime asjast’, kus üheks oluliseks teemaks oli homoideoloogia jõuline pealesurumine lasteaedadele, koolidele ja muudele lasteasutustele.

Loe edasi

Raadiosaade “Räägime asjast” 15.novembril

Eesti asjadest nii nagu need on räägivad Mart ja Martin Helme ning erinevad saatekülalised. Saade oli eetris laupäeval 15.novembril 2015. UU (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery);

Loe edasi