Silt "reformierakond"

Reformierakonna esimees: haridus- ja palganõue olgu välistööjõu põhikriteerium

Reformierakonna esimehe, riigikogulase Hanno Pevkuri sõnul tuleks paika panna konkreetsed kriteeriumid töötajate Eestisse toomisel. “Siis oleks võimalik majandus ja ettevõtlust arendada ja majandust ka kasvatada,” ütles Pevkur “Aktuaalsele Kaamerale”.

Loe edasi

Martin Helme: me ei välista koostööd ühegi erakonnaga, aga meil on oma punased jooned, millest me ei tagane

Konservatiivne Rahvaerakond ei välista poliitilist koostööd ühegi erakonnaga, kuid meil on seisukohti, millest me ei tagane, kommenteeris erakonna Riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme ajakirjanduse spekulatsioone, et konservatiivid ja Reform hakkavad uut valitsust tegema. „Tundub, et siin on pisut üle erututud. Paistab ka, et Kesk üritab hüsteeriat kütta. Me teeme opositsioonis Reformiga koostööd nii, nagu tegime Keskiga. Ja vist ei vaidle keegi vastu, et Eesti poliitika on teinud pisikese sammu paremuse suunas, kui on loobutud kategoorilistest kuulutustest, et meie selle või teisega koostööd mitte kunagi mitte mingil juhul ei tee. Koostöövõimaluse välistamine ei ole lihtsalt mõistlik,“ kirjutas Helme oma Facebooki kontol. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); „Meie ka ei välista otseselt kedagi. Lihtsalt osade jõududega on kokkuleppe saavutamine meile oluliste teemade lahendamisel meile olulisel viisil raskem kui teistega. Meie jaoks on tähtis mitte see, kellega me teeme, vaid kuidas me oma valimislubadusi ellu viime.“ Helme sõnul teavad kõik, mis on Konservatiivse Rahvaerakonna need punased jooned, millest ei taganeta: kooseluseaduse tühistamine, piirivalve taastamine ja massimmigratsiooni ära hoidmine, Rail Balticu projekti praegusel kujul peatamine, maksude ja bürokraatia vähendamine, Eesti-Vene loovutuslikust piirilepingust loobumine. UU

Loe edasi

Martin Helme: Rõivas erru!

Korruptsioon, stagnatsioon, saamatus, otsustamatus – need on Taavi Rõivase juhitud valitsust iseloomustavad omadused. Mistahes valdkonda riigis ei vaata, igalt poolt vaatab vastu karjuv vajadus uut moodi mõtlemise ja tegutsemise järele.

Loe edasi

Reformierakond toetab valimiskogus Siim Kallast

Reformierakonna juhatus otsustas teisipäeva hilisõhtul, et toetab erakonna presidendikandidaadina Siim Kallast, vahendas rahvusringhääling ERR. Reformierakonna juhatus kogunes kella 19 ajal arutama, kas toetab 24. septembril valimiskogus Siim Kallast või välisminister Marina Kaljuranda. Kohtumine kestis enam kui viis tundi. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Presidendivalimistel riigikogus ei kogunud ükski kandidaat kolme vooru jooksul vajalikku 68 häält ning ülesanne Eestile uus riigipea sõeluda jääb valimiskogule. Riigikogu kolmandas voorus hääletas Siim Kallase poolt 42 ja Mailis Repsi poolt 26 saadikut. Sedeleid, kuhu ei olnud märgitud risti mitte ühtegi lahtrisse oli 30. Siim Kallas ja Mailis Reps kantakse kandidaatidena valimiskogusse üle otse. Ülejäänud kandidaatide puhul jääb kehtima nõue, et nende toetuseks peab allkirja andma vähemalt 21 valimiskogu liiget. Reformierakonna presidendikandidaat Siim Kallas ütles pärast kolmandat vooru intervjuus Vikerraadiole, et Reformierakonna ainus kandidaat valimiskogus saab olla vaid tema. Välisminister Marina Kaljurand taandas end riigikogu voorust, kuna erakonna juhatus oli talle lubanud toetust valimiskogus. President osutub valimiskogus valituks, kui tema poolt hääletab vähemalt 168 valijameest.

Loe edasi

Reformierakonna ja SDE ühiskandidaat esimeses voorus on Eiki Nestor, teises voorus Siim Kallas

Teisipäeval kogunenud Reformierakonna juhatus otsustas toetada Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ettepanekut, mille järgi on presidendivalimistel riigikogu esimeses voorus kahe fraktsiooni ühiskandidaat Eiki Nestor ja teises ning kolmandas voorus Siim Kallas. Seega on presidendiks võimalik parlamendis valida Nestor või Kallas ja see sõltub Keskerakonnast, märkis Reformierakond. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); „Leiame, et sotsiaaldemokraatide koostööettepanek on igati vastutustundlik ja riigimehelik ning me võtame selle vastu. See muudab tõenäolisemaks võimaluse president Riigikogus ära valida, mis ongi Reformierakonna eesmärk,“ ütles Rõivas. „Kindlasti ei ole Reformierakond presidendivalimiste nimel nõus toimivat valitsust lõhkuma,“ toonitas Rõivas. Reformierakonna presidendikandidaat on riigikogu esimeses voorus Eiki Nestor ja riigikogu teises ning kolmandas voorus Siim Kallas. Reformierakonnal ja sotsiaaldemokraatidel on riigikogus kokku 45 saadikut, presidendi valimiseks on vajalik 68 parlamendisaadiku toetus. FOTO: EERO VABAMÄGI/POSTIMEES

Loe edasi

Haigekassa on 33 miljoniga miinuses, reservi kogunenud raha lõpeb nelja aasta pärast

Täna kella kümne paiku koguneval haigekassa nõukogul tuleb vaadata otsa esimese poolaasta aruandele: eelarve on 33 miljoni euroga miinuses. See summa kaetakse küll haigekassa reservi kogunenud umbes 114 miljoni euro arvelt, kuid sama süsteemiga jätkates on tulevik tume: praeguse prognoosi järgi saab see raha otsa aastal 2020, kirjutab Postimees.

Loe edasi

Reformierakond kinnitas presidendikandidaadiks Siim Kallase

Reformierakonna juhatus otsustas kolmapäeval pärast üle kahe tunni kestnud arutelu, et erakonna presidendikandidaat on Reformierakonna auesimees Siim Kallas. Peaminister Taavi Rõivase sõnul oli toetus Kallasele konsensuslik. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); „Reformierakond võttis juba kevadel juhatuse tasemel initsiatiivi ning kutsus parlamendierakondi leidma presidendivalimistel ühisosa, eesmärgiga valida Eestile parim president Riigikogus. See soov on meil endiselt ja meie presidendikandidaat Riigikogus on Siim Kallas,“ ütles Rõivas. Reformierakonna juhatuse koosolekul olid kohal kõik kolm presidendikandidaadi kandidaati ehk lisaks Kallasele veel ka Urmas Paet ja Marina Kaljurand. Neist viimane oli juba juuli lõpus teatanud, et loobub riigikogus Kallase kasuks kandideerimast, kuid teeb seda meelsasti valijameeste kogus, kui otsustamine peaks sinna jõudma. „Reformierakonna huvi on mõistagi leida Siim Kallasele toetust ka teiste erakondade hulgast, kuid loomulikult ei saa me seda automaatselt eeldada ja veel vähem nõuda. Meie soov on parim president Eestile,” ütles erakonna esimees. „Juhul kui presidendi valimine Riigikogus ebaõnnestub, siis on Reformierakonnal võimalus valimiskogus toetada Marina Kaljuranda,“ lausus Rõivas. „Erakonna juhatus koguneb vajadusel enne igat hääletusvooru arutamaks läbirääkimiste tulemusi teiste parlamendierakondadega,“ lisas Rõivas. Leidmaks Siim Kallasele riigikogus toetust moodustas erakonna juhatus läbirääkimiste delegatsiooni, kuhu lisaks Kallasele kuulub Reformierakonna peasekretär Reimo Nebokat. Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts ütles kolmapäeval pärast Siim Kallase presidendikandidaadiks kinnitamist Reformierakonna poolt, et presidendi valimine riigikogus pole tõenäoline. “Praegu ei ole küll teistelt erakondadelt tulnud väga entusiastlikke signaale, et nad sooviksid Kallast toetada, see on puhtalt Reformierakonna enda võimekuse küsimus, et milliseid kokkuleppeid erinevate erakondadega suudetakse saavutada, et see toetus Kallasele tagada,” ütles Saarts BNS-ile. “Tõenäosus saada kahekolmandikulist enamust on üsna väike,” nentis ta. Saartsi sõnul oleks Kallasel tugeva toetuse korral riigikogus hea võimalus saada valituks valimiskogus.

Loe edasi

Sinise Äratuse vastus reforminoortele: Euroopa julgeolekut tuleb kaitsta

Konservatiivse Rahvaerakonna noorteliikumine Sinine Äratus teatas oma esmaspäevases avalduses, et nõustub täielikult Reformierakonna noortekogu seisukohaga, et Eesti iseseisvust ohustab rassi- ja etniliste konfliktide õhutamine ja rahva lõhestamine. Küll aga paneb Sinise Äratuse liikmeid nördima, et selles nähakse süüdlasena Eesti suveräänsuse ja esivanemate pärandi eest seisvaid rahvuslasi. “Meie riik võib olla küll pindalalt väike, kuid hingelt olemegi suured,” vastab reforminoortele Sinise Äratuse aktivist Hendrika Näägo. “Seetõttu on oluline muretseda eelkõige enda käekäigu ja tuleviku pärast kindlustamaks oma väikese riigi ja suure hinge püsimajäämist. Meie teod ja unistused ei ole olnud väiksed minevikus ega ole seda ka tulevikus.” (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Etnilised ja rassikonfliktid tekivad paratamatult multikultuurses riigis, mis on üles ehitatud rahvusidentiteeti eitavale ideoloogiale. Seda tõestavad ilmekalt pinged põliselanike ja immigrantide vahel Lääne-Euroopa riikides, aga ka 19. sajandi mitmerahvuseliste impeeriumide lagunemine ja siiani kestvad hõimukonfliktid Aafrikas ning Lähis-Idas. Ainuõige lahendus rahvastevahelise rahu ja sõbraliku läbikäimise tagamiseks on rahvusriigi põhimõte, leiab Sinine Äratus. Euroopat tabanud immigratsioonikriisiga oleks tõepoolest parim tegeleda rahvusriikidel üheskoos. Kuna enamik Lääne-Euroopa riike on aga näidanud üles soovimatust kultuuride erinevust arvestavaid mõistlikke lahendusi leida, kohati ajades lausa enesehävituslikku avatud uste poliitikat, tuleb Eestil juba killustunud Euroopas astuda ühte leeri Ungari ja Poolaga. Need riigid on väheste seas, kes on astunud samme Euroopa rahvusriike ähvardavate julgeolekuohtude neutraliseerimiseks. Nagu on näidanud Ukraina kriis, on sama oluline ka eurooplaste koostöö idapoolse agressori tõrjumiseks. Kuni meie julgeolek on olulisel määral sõltuv USAst, on Eesti rahvuslike huvide kaitseks vajalik ka sealne selgitustöö. Seda tegi eelmisel nädalal USAd külastades Sinise Äratuse esindaja Ruuben Kaalep, kes võimaliku järgmise presidendi Donald Trumpi toetajatega kohtudes aitas hajutada mitmeid ameeriklaste illusioone Venemaa suhtes. Sinine Äratus on selgelt vastu rahva lõhestamisele, mis toimub valitsuserakondade agenda all potentsiaalseks massiimmigratsiooniks Eesti piire avades. Euroopa rahvuste julgeolekut on tõepoolest kõige parem kaitsta üheskoos, kuid see eeldab ka rahvusriikide demograafilist säilimist.

Loe edasi

Eesti eurosaadikute hääletus on vastuolus valitsuse immigratsioonipoliitikaga

Esmaspäeval teatas siseministeerium, et Eesti ei toeta üleeuroopaliste kvootide kehtestamist sisserändajate vastuvõtuks. Seevastu võeti aprilli lõpul europarlamendis vastu kvootide kehtestamist toetav resolutsioon, mille poolt hääletas Eesti kuuest eurosaadikust viis.

Loe edasi