Silt "rumeenia"

Rumeenia saab Trumpilt “Patriot” raketisüsteemid

Ühendriikide välisministeerium teatas teisipäeval, et on valmis müüma Rumeeniale 3,9 miljardi USA dollari eest õhutõrjesüsteeme Patriot.

Loe edasi

Rumeenia ungarlased nõuavad autonoomiat

Rumeenias on rahvaalgatusega parlamenti saadetud eelnõu, mis annaks autonoomia valdavalt ungarlastega asustatud Szekely piirkonnale Transilvaanias. Autonoomia toetuseks on allkirju kogutud juba alates eelmisest aastast. Kui eelnõu poolt annab vähemalt kaheksas maakonnas allkirja 5000 inimest, on parlament automaatselt sunnitud selle üle hääletama. Eelnõu esitamise võimalus on aga ka kohalikku ungari vähemust esindaval parteil. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Varem on ungarlastele autonoomia andmine 2004. ja 2012. aastal Rumeenia parlamendis läbi kukkunud. 1920. aastal jagati suur osa varasemast Ungari territooriumist Trianoni rahulepinguga mitme riigi vahel. Sestpeale elab väljaspool Ungari piire üle kahe miljoni ungarlase.

Loe edasi

Rumeenia president ei aksepteerinud moslemist peaministrikandidaati

President Klaus Werner Iohannis (pildil) keeldus Rumeenia türgi moslemivähemusse kuuluvat kandidaati peaministriks nimetamast, sest tema süürlasest abikaasa töötas enne 2011. aastal Rumeeniasse emigreerumist ja Shhaideh’ga abiellumist 20 aastat Süüria põllumajandusministeeriumis ja toetab president Bashar al-Assadit.

Loe edasi

Rumeenia piirivalve leidis šokolaadiautost 48 iraaklast

Rumeenia piirivalve avastas Bulgaaria piiril ametlikult šokolaadikarpe vedavast autost 48 Iraagi kodanikku, vahendavad BNS ja Breitbart. Doonau kaldal Giurgius asuva piiripunkti ametnike teatel tehti avastus neljapäeva õhtul. Veokisse peidetud inimesed reetist sellest eraldunud tavatu kogus süsihappegaasi. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Selgus, et šokolaadi asemel oli autos 22 meest, 9 naist ja 17 alaealist. Rumeenia piirivalve ütles laupäeval avalduses, et autot juhtis bulgaarlane. Dokumendid näitasid, et lastiks on Bulgaaria šokokaadikarbid, mis viiakse Ungarisse. Migrandid ütlesid politseile, et nemadki tahtsid Ungarisse pääseda. Juht väitis, et ei teanud autos olnud inimestest midagi.

Loe edasi

USA suursaadik võttis sõna Moldova ja Rumeenia ühinemise vastu

Rumeenia senatispiiker kritiseeris kolmapäeval USA Moldova suursaadiku avaldust, milles esindaja soovitas Moldoval Rumeeniaga mitte ühineda. Moldova oli osa Rumeeniast kuni Teise maailmasõjani, mille käigus selle okupeeris Nõukogude Liit. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); USA suursaadik Moldovas James D. Pettit sõnas väikeriigi iseseisvuse väljakuulutamise 25. aastapäeval tehtud avalduses, et Moldova “peaks jääma suveräänseks ja iseseisvaks riigiks” ning et liitumine Rumeeniaga pole “praktiline valik”. Rumeenia senatispiikri Călin Popescu-Tăriceanu väitel põhjustas Pettit’ avaldus “üllatust, muret ja suurt rahulolematust Rumeenia avalikkuse seas”.

Loe edasi

Väljaränne mõjub halvavalt Ida-Euroopa majandusele

Euroopa idaosa riike on väljarändest tulenevalt tabanud juba suur majanduslik kahju, mis ei näita paranemise märke, kirjutab Bloomberg. Olukorra leevendamiseks on mitmed riigid algatanud tagasirändeprogramme. Läti on välja kuulutanud kampaania “Ma tahan sind tagasi”, et meelitada kodumaale lätlasi, kes on läinud Lääne-Euroopasse paremaid töökohti ja kõrgemaid palku otsima. Poola tagasitulekuprogramm pakub nõustamist töökohtade, elukoha ja arstiabi kättesaadavuse osas. Rumeenia on andekate kodanike tagasikutsumiseks pöördunud erasektori poole, pakkudes neile koolitusi ja pidades töömesse. Pärast Brexiti hääletust, mis seab kahtluse alla võõrtööjõu tuleviku Suurbritannias, on sarnased kampaaniad hoogustunud. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); “Välismaal paiknev diasporaa kujutab endast suurt kasutamata jäänud potentsiaali päritolumaade jaoks,” ütles Rokas Grajauskas, Danske Banki analüütik Vilniuses. Välismaal veedetud aeg võib tema sõnul olla kasulik, pakkudes töötajatele uusi oskusi ja mõtteviise. Euroopa idaosast on rikkamasse läände liikunud suur hulk inimesi alates kommunismi kokkuvarisemisest. Euroopa Liidu laienemine ja 2008. aasta majanduskriis on põhjustanud uusi väljarändelaineid. Viimastel Eurostati andmetel on väljarändest möödunud aastakümnel kõige rohkem kannatanud Baltimaad. Et suur osa Euroopast kannatab madala iibe ja rahvastiku vananemise käes, teeb olukorra ainult hullemaks. IMFi andmetel on 21 Kesk- ja Ida-Euroopa riiki väljarände tõttu kaotanud keskmiselt 7 protsenti SKTst. Praeguste trendide jätkumisel prognoosib IMF järgmise 14 aasta jooksul veel 9-protsendilist SKT kaotust. Euroopa Liidul soovitab IMF rändesurve leevendamiseks jätkata rahastamist ja riigid peaks edendama olusid tööturul ning hoidma sidet oma diasporaaga.

Loe edasi

Rumeenia valimistel on oodata suurt debatti Euroopa Liidu üle

Rumeenia peaminister Dacian Cioloș teatas Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise referendumi järel, et Rumeeniat ootab nüüd ees kaks suurt debatti. Üks debatt puudutab riigi majandusarengut keskpikas perspektiivis, teine aga Rumeenia rolli Euroopa Liidus. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); “Valmistume kaheks avalikuks debatiks: üks neist puudutab Rumeenia majandusarengut keskpikas ja pikas vaates, teine aga Rumeenia rolli üle Euroopa Liidus, mida Rumeenia EL-i liikmena saavutada tahab. See aitab meil välja selgitada, missuguses toonis kõnelusi pidada,” ütles peaminister Briti rahvusringhäälingu BBC teatel. Novembris ootavad Rumeenias ees parlamendivalimised, kus lisaks senistele liberaalsetele ja sotsiaaldemokraatlikele parteile ennustatakse edu ka kahele uuele rahvusmeelsele erakonnale: Uus Jõud (Noua Dreaptă) ja Ühtse Rumeenia Partei (Partidul România Unită). Uue esimehe Emil Străinu juhtimisel asub valimisvõitlusse ka Suur-Rumeenia Partei (Partidul România Mare).

Loe edasi

Rumeenia prokuratuur nõuab nelja Iisraeli välisinvestori vahistamist

Rumeenia Riiklik Korruptsioonivastane Direktoorium andis neljapäeval välja vahistamisorderi neljale Iisraeli ärimehele, kes kuuluvad maailma rikkaimate inimeste hulka, vahendab Digi 24. Neli korruptsioonis süüdistatavat ärimeest on varem töötanud Rumeenia presidendi nõunikena ja investeerinud sealsetesse kinnisvaraprojektidesse. Nimekirjas on miljardärist teemandimagnaat Beny Steinmetz, kes 2011. aastal oli Forbesi andmetel rikkaim inimene Iisraelis; varasem Iisraeli peaministri kantselei juhataja Shimon Sheves; ärimees ja poliitnõunik Tal Silberstein ning kinnisvarainvestor Moshe Agavi. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Süüdistuse kohaselt kuulusid Steinmetz, Sheves, Silberstein ja Agavi koos kohaliku oligarhi Remus Truicaga kuritegelikku gruppi, mille eesmärgiks oli omastada Rumeenia printsi ja troonipretendendi Paul-Philippe Hohenzollerni varad. Oma tegevusega tekitasid nad Rumeenia riigile kahju vähemalt 136 miljoni euro väärtuses, arvab prokuratuur. Remus Truica arreteeriti mullu detsembris ja tema antud tunnistused viitavad Iisraeli ärimeeste plaanile erastamise arvelt kasu lõigata.

Loe edasi

Rumeenia linnaelanikud peatasid pagulaskeskuse rajamise

Transilvaanias asuva 5000 elanikuga Ardudi külas puhkesid protestid, kui tuli ilmsiks, et valitsus kavatseb sinna rajada põgenikekeskuse immigrantidele. Elanikel õnnestus keskuse rajamine peatada ja Rumeenias peavad paljud neid nüüd rahvuskangelaseks, vahendab Breitbart. Kohalikud avastasid, et kirikuprojekt vanadekodu rajamiseks oli tegelikult maskeeritud plaan salajase pagulaskeskuse rajamiseks. See vihastas elanikud nii Rumeenia sotsiaaldemokraatliku valitsuse kui ka Euroopa Liidu peale välja. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Projekti rahastas osaliselt Euroopa Liit ja seda organiseeris siseministeerium prantsuse kristliku koguduse abiga, kes pidi tööd läbi viima kohapeal. Nüüdseks on projekt peatatud kohalike vastuhaku tõttu. Üks vastuhaku juhtidest oli 28-aastane Ionut Sabau, kes oli elanud aasta Pariisis moslemite linnaosas ja näinud sealseid etnilisi konflikte. Euroopa Komisjoni plaani järgi peab Rumeenia riiki elama võtma 6300 immigranti.

Loe edasi

Poola võimalused Ida-Euroopa bloki loomisel

Julgeolekufirma Stratfor analüüsib oma äsjases artiklis Poola perspektiive uue Ida-Euroopa riikide geopoliitilise bloki loomisel. Euroopa Liit on killustumas ja Venemaa on endises Nõukogude mõjusfääris muutumas aktiivsemaks. Sellisel pöördehetkel ei tule üllatusena, et Läänemerest mööda Karpaate Musta mereni ulatuvatel riikidel on tasapisi arenemas ühised huvid seista Moskvale vastu, olles samal ajal häiritud Lääne-Euroopa sekkumisest. See kehtib eriti Poola kohta, kes näeb end Kesk- ja Ida-Euroopa loomuliku juhtriigina. Nende riikide, kelle agenda tihti põrkub üksteise ja Poolaga, ühendamine ei saa aga kerge olema. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Analüüs Alates Poola valitsusse pääsemisest oktoobris on Seaduse ja Õigluse partei sisevalitsemise strateegia põhinenud vahenditel, mis tugevdavad erakonna poliitilist kontrolli riigi üle. Välismaal on Varssavi andnud märku, et takistab Euroopa Liidu integreerimise teatud aspekte, samal ajal püüdes tugevdada oma sidemeid teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega. Kumbki strateegia on mõeldud Poolat ette valmistama Euroopa Liidu lõhenemise ja potentsiaalse Vene agressiooni puhuks. Ühest küljest hakkab Poola Ungari jälgedes end Brüsselist distantseerima. Erinevalt Ungarist aga on Poola rohkem valmis vastu seisma Vene mõjule regioonis. Sellised vastuolulised trendid läbivad Läänemere ja Musta mere vahelisi riike. Neil on palju ühist, sealhulgas noor demokraatia, valusad mälestused Nõukogude ülemvõimust ja kasvav kahtlus Euroopa Liidu tulevase julgeoleku üle. Kuid samuti on neil riikidel omaenda prioriteedid ja huvid. Sestap sünnib Poola koostöö ülejäänud Kesk- ja Ida-Euroopaga (eelkõige Ungari, Rumeenia, Leedu ja Slovakkiaga) arvatavasti vastavalt olukorrale, mis teeb regiooni täieliku ühendamise ebatõenäoliseks, iga riigiga konkreetsetes huvipunktides tegelemise aga mitte vähem oluliseks. Euroopa kritiseerimine Euroopa jätkuva lõhenemisega ei ole majanduslikud ja julgeolekuhüved, mille Euroopa Liitu astumine pidi kaasa tooma, mitmele Ida- ja Kesk-Euroopa riigile enam nähtavad või kindlad. Juba sel põhjusel on ja jäävad Poola ning Ungari Euroopa Liidu institutsioonide vastu kriitiliseks. Nad kaitsevad abinõusid, mis külmutaks kontinentaalse integratsiooni protsessi, ja püüavad tagasi võtta rahvuslikke eelisõigusi, mis on Brüsselile kaotatud. Varssavi ja Budapest hakkavad tegema koostööd, et takistada Euroopa Liidu katseid suruda läbi asüülitaotlejate üle kontinentaalbloki paigutamise skeemi. Nad toetavad Suurbritanniat kaitseabinõude kehtestamisel Euroopa Liidu riikidele, kes ei kuulu eurotsooni. Kokkuvõttes Poola ja Ungari suhted paranevad, nagu näitas ka edukas kohtumine Ungari peaministri Viktor Orbani ning Seaduse ja Õigluse juhi Jaroslaw Kaczynski vahel 7. jaanuaril. Ungaris valitsev Fideszi partei ning Poola Seadus ja Õiglus on ideoloogiliselt lähedased. Mõlemad püüavad laiendada keskvalitsuse mõju majandusele, meediale ja poliitilisele süsteemile. Poola asub koostööle ka teiste valitsustega regioonis. Seadus ja Õiglus, nagu ka eelmine valitsus on huvitatud Poola liitlassuhete laiendamisest Visegradi grupist (Poolast, Ungarist, Tšehhist ja Slovakkiast koosnev poliitiline liit) kaugemale, tugevdades sidemeid Rumeeniaga. Ja mil Poola ning Rumeenia, kaks suurimat Euroopa Liidu põllumajandus- ja struktuuritoetuste saajat, teevad ilmselt koostööd läbirääkimistel kummagi programmi jätkamise toetuseks, seisavad nad ühtlasi vastu Brüsseli plaanile asüülitaotlejate ümberpaigutamiseks, keeldudes selle täitmisest. Samamoodi umbusaldavad Slovakkia ja Poola Euroopa Liidu poliitikat, eriti immigratsioonikriisi kontekstis. Slovakkia peaministri Robert Fico ja tema sotsiaalkonservatiivse erakonna Suund – Sotsiaaldemokraatia (Smer–SD) käe all oli Slovakkia esimeste seas, kes ei nõustunud Euroopa Liidu plaaniga asüülitaotlejate ümberpaigutamiseks. Fico ähvardas koguni viia plaani Euroopa Kohtu ette ja ütles pärast Pariisi rünnakuid, et tema riik ei nõustu ühtegi moslemist asüülitaotlejat vastu võtma. Sestsaadik on valitsus käitunud rahvuslike valijate meele järgi, püüdes võita eelseisvatel valimistel 5. märtsil parlamendis enamust. Fico juhib hetkel arvamusküsitlusi, mis tähendab, et tema euroskeptilist visiooni toetatakse ja Poolaga koostööks on ruumi. Vastuseis Venemaale Vaadates itta on hirm Vene agressiooni ees teatud määral samuti ühendav faktor. Mis puutub Venemaasse, jagavad Rumeenia ja Leedu Poola vaateid, toetavad tugevamaid sidemeid NATOga ja kehtivaid sanktsioone. Poolat, Leedut, Rumeeniat ja Slovakkiat teeb murelikuks Venemaa domineerimine energiasektoris ja nad teevad koostööd, et vähendada enda sõltuvust sellest. Poola ja Leedu avasid äsja LNG-terminalid ja detsembri lõpus 2015 avas Leedu Poolast ja Rootsist tulevad elektriliinid, mis teevad riigi Vene elektrist iseseisvamaks. Rumeenia ja Poola kavatsevad samuti torujuhtmete, elektriliinide ja LNG-terminalide rajamist, arendades ühtlasi kodumaiseid energiaressursse. Samal ajal on Ukraina kriis Slovakkia kalkulatsioone pisut muutnud. Esiteks vähendas Moskva oma maagaasitarneid Slovakkiale pärast seda, kui Bratislava hakkas Ukrainat gaasiga varustama. Teiseks teevad Slovakkiat murelikuks Venemaa plaanid rajada torujuhtmeid, mis lähevad Ukrainast mööda. Tulemusena liitub Slovakkia Poolaga vastuseisus Nord Stream II-le, torujuhtmeprojektile, mis tooks maagaasi Põhja-Euroopasse, minnes mööda Ukrainast ja Slovakkiast. Muidugi keskendub Varssavi peamiselt Nord Stream II poliitilisele mõjule, kuna see tugevdaks Saksamaa ja Venemaa sidemeid – murettekitav areng, arvestades Poola ebakindlat ajalugu kahe regionaalvõimu vahel. Slovakkiat seevastu häirib projekti rahaline mõju, mis läheks riigile maksma miljardites kasumit Vene maagaasiekspordist Euroopasse. Huvide konflikt Siiski on Poolal ja tema kaaslastel küllalt erinevusi. Poola ja Ungari vaated Venemaale on piisavalt erinevad, et takistada alliansi tärkamist. Seadus ja Õiglus tahab seista kindlalt Venemaa vastu, laiendades kehtivaid Euroopa Liidu sanktsioone ja paigutades NATO vägesid Ida-Euroopasse. Ungari seevastu pooldab tasakaalukamat lähenemist, mis tähendaks Venemaaga pingete deeskaleerimist ja sanktsioonide peatamist, normaliseerimaks sidemeid ja kaitsmaks Vene investeeringuid ning energiavarustust Ungaris. Nagu Ungari, toetab ka Slovakkia leplikumat poliitikat Venemaa suunal, kuna kuigi Ukraina kriis on häirinud riigi energiajulgeolekut, tuleb tema maagaas ja kütus venelaste rajatud tuumaelektrijaamale endiselt Venemaalt. Lisaks on Slovakkia Poolast kahtlustavam NATO kohaloleku suhtes. Fico on öelnud, et tahab hoida Slovakkia tugevaid sidemeid sõjalise liiduga, kuid on vastu võõrvägede alalisele paigutamisele Slovakkia pinnale. Slovakkia valitsus kritiseeris Poola hiljutist haarangut Varssavis asuvas NATO vastuluurekeskuses, mida juhivad koos Poola ja Slovakkia. Lisaks saab Slovakkiast 2016. aasta teises pooles Euroopa Liidu eesistujamaa, mis arvatavasti sunnib Bratislavat leidma kompromisse bloki erinevate huvide vahel. Leedu jällegi jagab Poola vaateid Venemaale, kuid ei toeta Poola euroskeptitsismi. Tugevatest riikidest ümbritsetud väikese maana on Leedu pühendunud Euroopa integratsioonile. Erinevalt Poolast on Leedu ka eurotsooni liige. Saksamaa saab avaldada Leedule survet, et too ei toetaks Poolat vastuseisus Euroopa Liidu poliitikaga. Samuti võib Poola rahvuslik valitsus sattuda Leeduga vastuollu Poola vähemuse küsimustes Leedus. Siiski, kuna Poolal tekib tõenäoliselt aasta jooksul euroliidu institutsioonidega palju konflikte, võib Leedust saada aus vahendaja Varssavi ja Brüsseli vaheliste pingete maandamisel. Samal ajal takistab Rumeenia poliitilise süsteemi ebastabiilsus jätkuvalt tugevat keskvalitsust, rääkimata sellisest, mis suudaks Poolaga kaasas käia, veel vähemalt aasta. Rumeenial on poolpresidentaalne süsteem, mis jaotab võimu presidendi ja parlamendi vahel. Rumeenia president toetab Euroopa integratsiooni, kuid endise Euroopa Liidu voliniku juhitav ajutine valitsus ei ole sellisteks sammudeks piisavalt tugev. Konservatiivide võit detsembris toimuvatel valimistel võiks teha Rumeeniat euroskeptilisemaks, kuid selline muutus annaks endast märku alles 2017. aastal. Vaadates tulevikku Poola uus valitsus ei muuda dramaatiliselt riigi välispoliitikat ega Kesk- ja Ida-Euroopa geopoliitikat. Paljud valitsuse prioriteedid on ühised tema eelkäijatega. Seaduse ja Õigluse häälekas poliitika annab aga tõendust pettumusest kontinentaalse integratsiooniga, mis on regioonis juba laialt levinud. Varssavi ideoloogiline lähedus mõnede kaaslastega saab teha võimalikuks suurema regionaalse koostöö, et takistada Brüsseli (ja Berliini) katseid juhtida bloki suundumusi. Seadus ja Õiglus nõuab ka tugevamaid seisukohavõtte Venemaa suunal ja suuremat NATO esindatust regioonis. Kesk- ja Ida-Euroopa on aga praegu liiga kirju, et moodustada ühest blokki. Poola saab teha koostööd Ungari, Rumeenia, Leedu ja Slovakkiaga paljudes küsimustes, teisal satuvad nende eesmärgid aga vastuollu; ühised huvid, mis seovad Varssavit ühe potentsiaalse liitlasega, eemaldavad teda teisest. Euroopa Liidust väljaspool võib Türgist ajapikku saada osa nõrgalt seotud riikide liidust, mis ümbritseb Venemaad. Poola meelekindlus Euroopa idarindel võib lihtsal moel täiendada Türgi mõju Mustal merel, eriti kuna Ankara suhted Moskvaga on viimastel kuudel halvenenud. Rumeenia, suurim neist euroliidu riikidest, kellel on strateegilised huvid Mustal merel, oleks sellises struktuuris samuti võtmetähtsusega. Bukarest on ju mures selle üle, et Vene sõjavägi viibib Krimmis ja Moldovas. Muidugi ei ole selline liit veel välja arenenud ja ei pruugi kunagi formaalseks alliansiks saada. Et olla efektiivne, vajaks see ka Ühendriikide aktiivsemat toetust. Huvid Ida-Euroopas on aga üha enam ühte sulamas, kuigi tasahilju, ja Poola mängib kahtlemata selles suurt osa.

Loe edasi