Fotoekskursioon Raplasse

Viime teid paari tosina pildiklõpsu varal põgusale ekskursioonile Raplasse.

Rapla kohta pärinevad vanimad kirjalikud allikad 1241. aasta Taani hindamisraamatust, kus oli Rapla kohta märgitud: “8 adramaa suurune Rapala küla”.

13. sajandi lõpul kujunes Raplast välja kihelkonnakeskus. Samal ajal ehitati Konuvere jõe äärde Maarja-Magdaleenale pühitsetud kivikirik, mis põles Põhjasõjas müürideni maha ja renoveeriti uuel kujul 1738. Rapla hoogsam kasv algas hoopis 19. sajandi lõpul, kui kirikukülla saabus paremat elu otsima käsitöölisi ja kaupmehi. 1866 avati apteek, 1868 asutati külakool, 1888 Rapla haigla. 1899 rajati tellisetehas ja 1900 avati Rapla-Viljandi kitsarööpmeline raudteeliin. Rapla vana kivikirik lammutati ning 1901. aastal valmis uus kahe torniga uusromaani stiilis Rapla kirik. Rapla kirik on eriline ka selle poolest, et on üks ainsast kahest kahe torniga kirikust Eestis.

Rapla vald loodi 3. märtsil 1891 Rapla talurahvaasjade komissari otsusega nr 15 ning valla koosseisu kuulusid Rapla, Alu (Allo), Valtu (Waldau), Hagudi (Haggud), Kodila (Koddil), Sikeldi (Siklecht), Kuusiku (Saage), Seli (Sellie) ja Palamulla kogukonnad. Rapla valla piirid püsisid muutmatuna kuni 1938. aastani.

Vaade kiriku tornist 1915. aastal.

Vaade Raplale kiriku tornist 1915. aastal. Esiplaanil on kivisild.

Nõukogude võimu saabudes moodustati Rapla valla TSN Täitevkomitee juurde 1945. aastal neli külanõukogu: Valtu, Hagudi, Sikeldi ja Rapla külanõukogud. Valdade likvideerimisega 1. augustil 1950 jäid eksisteerima üksnes külanõukogud Rapla Rajooni TSN Täitevkomitee alluvuses. Külanõukogusid korraldati ümber uuesti 1954. aastal ja Rapla külanõukogule liideti juurde Hageri külanõukogust Kodila sovhoosi Kelba osakond (Kelba ja Ohulepa külad) ning Juuru külanõukogust Purila sovhoosi keskus ja Seli sanatoorium. 1963. aastal liideti Rapla külanõuoguga veel ka Kohila külanõukogu endine „Tõnise” sööda-nuumbaas. 1972 anti Rapla Külanõukogust Sauna, Kumma, Hertu, Saksa, Nurme ja Põrsaku külad Kehtna KN koosseisu.

1990 sai Rapla alev omavalitsusliku haldusüksuse õigused ning 1991 anti Rapla külanõukogule valla õigused. 1993 sai Rapla omale linna õigused. 2002. aastal liideti Rapla linn ja seda ümbritsev Rapla vald.

1913. aastal elas Raplas 253 inimest, 1941. aastal juba 735. Kõige rohkem inimesi elas Raplas 1989. aastal, mil loendati kokku 6271 inimest. Viimase rahvaloenduse andmetel elas Raplas 5630 inimest.

Pilte Raplast

Kommentaarid