VIDEO JA FOTOD: reformierakondlik kinnisvaraarendaja tahab eramajade külje alla ehitada suure büroohoone

Viimsi vallavolikogu maa- ja planeerimiskomisjoni esimees, kinnisvaraarendajast reformierakondlane ja Viimsi võimuliidu “aju” Märt Vooglaid püüab enne kohalikke valimisi Viimsi volikogus läbi suruda detailplaneeringut, mis võimaldaks tal ehitada Pärnamäe külla, Viimsi geograafiliselt ühte kõrgemasse paika ärihoone, mille kõrgematele korrustele tuleksid ka nn külaliskorterid.

Vooglaiu ärihoone naaberkinnistule tuleks tornikestega laohoone, mille ehitamisest on huvitatud ettevõtja Jaanus Lember. Ettevõtjatega on kampa löönud ka Viimsi vallavalitsuse keskkonna- ja planeerimisameti juhataja, valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik linnapeakandidaat Erik Vest, kes vallamajas toimunud avalikul arutelul ei varjanudki oma sümpaatiat Vooglaiu ja Lemberi projektide suhtes.

Pärnamäe küla elanikud on aga Vooglaiu suurejoonelisele plaanile praegusel kujul kategooriliselt vastu, sest niigi suure liikluskoormusega Pärnamäe tee ei suuda juba praegu tipptundidel sujuvalt autosid läbi lasta. Külaelanikud soovivad, et vald kohustaks Vooglaidu ja laohoone kavandajat Jaanus Lemberit ehitama elanike jaoks turvaliseks Vehema ja Pärnamäe tee ristmikku. Samuti oleks kohalike hinnangul vaja Pärnamäe teele ehitada peale- ja mahasõidurajad.

Nendest teemadest kõnelemiseks toimuski 21. augustil Viimsi vallavalitsuses avalik arutelu Pärnamäe tee 186, 188 ja 190 kinnistute detailplaneeringute üle. Viimsilastega kohtusid kinnisvaraarendaja, Pärnamäe tee 186 ja 188 kinnistute omanik Märt Vooglaid.

Vooglaid on ühtlasi Viimsi vallavolikogu maa- ja planeerimiskomisjoni esimees ja revisjonikomisjoni liige. Samuti oli kohal Pärnamäe tee 190 kinnistu omanik Jaanus Lember.

Arutelu juhatas Viimsi valla keskkonna- ja planeerimisameti juhataja, valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik linnapeakandidaat Erik Vest.

Märt Vooglaid selgitas, et ta on nõus vähendama Pärnamäe tee 186 ja 188 hoonete ehituspindala, kuid 10,5 meetri kõrguste hoonete asemel kerkiksid siis Pärnamäe teele kuni 18 meetri kõrgused hooned.

Samuti ei salanud Vooglaid maha külaliskorterite rajamise võimalust. Viimsilaste kartuse peale, et kõrgest nn büroohoonest vahivad sealsed töötajad seni privaatsust nautinud Pärnamäe teel asuvate eramute akendesse ja hoovidesse, teatas Vooglaid, et bürood lõpetavad töö hiljemalt kella 17ks, mistõttu ei peaks keegi pärnamäelaste privaatsust häirima. Vooglaid rõhutas, et kõigil valimistel on kandidaadid rääkinud, et Viimsisse peaks looma tarku ja kodulähedasi töökohti, tema teebki selle nüüd ära.

Enne 2013. oktoobris toimunud kohalike omavalitsuste valimisi ütles Märt Vooglaid ERR-ile, et Viimsisse planeeritavate korterelamute ja Muuga sadama laienemise projektid tuleks peatada, sest vallaelanike arvu kasv pole praeguste viimsilaste huvides. Arvestades Vooglaiu eilset remarki külaliskorterite asjus, oleks paslik Märdi aastatetagust lubadust meelde tuletada.

„Viimsi võiks olla meie arvates esimene Eesti omavalitsus, mis peaks hakkama seadma piiri oma elanike arvule,“ ütles Vooglaid Reformierakonna valimisprogrammi tutvustavas pöördumises. „Viimsi vallas tehtud planeeringud, mis teadupärast on toonud siia ehitusmahtu, uusi elamuid ja uusi inimesi, aga seda on tehtud täiesti tasakaalustamatult. Selle kinnituseks on see, et koolimaja on üle rahvastatud, lasteaiakohtadest on puudu ja spordirajatisteks ei ole raha. Ühtegi massplaneerimist ei saa teha tänase elaniku elukvaliteedi langemise arvelt,“ lubas Vooglaid 2013. aastal.

Viimsi valla keskkonna- ja planeerimisameti juhataja Erik Vest ütles, et Pärnamäe tee on Randvere tee järel liikluskoormust arvestades Viimsi vallas teisel kohal.

Samas olid nii ärimehed Vooglaid ja Lember kui vallaametnik ja Tallinna linnapeakandidaat Vest vastu sellele, et Pärnamäe tee ja Vehema tänava ristmik planeeritaks ja ehitataks liikluskoormuse olulise tõusu tõttu kohalike jaoks turvalisema. Ettevõtja Lember nimetas pärnamäelaste sellist soovi väljapressimiseks.

Üks avalikul arutelul osalenud viimsilastest pakkus, et Pärnamäe tee 186, 188 ja 190 kinnistutele ehitusloa saamisele võiks eelneda keskkonna mõjude hindamine. Asi nimelt selles, et kolm planeeritavat hoonet – kahe esimese kinnistu planeering algatati Viimsi vallavalitsuses tänavu mais ja Pärnamäe tee 190 planeering tänavu juunis – asuvad Mäealuse maastikukaitse ala piiril.

Mäealuse maastikukaitseala suurus on 580 hektarit, mis hõlmab Viimsi valla territooriumist peaaegu 10 %. Kaitseala staatus saadi 2005. aastal. Maastikukaitseala loodi Põhja-Eesti klindi, soo- ja pangametsakoosluste ning pärandkultuurmaastiku kaitsmise eesmärgil.

Kaitseala koosneb kahest lahustükist – Mäealuse ja Soosepa piiranguvööndist. Esimeses piiranguvööndis on peaeesmärgiks säilitada pangaaluseid metsakooslusi ja omaaegseid piirkonnale omaseid karjamaid ja -metsi, mis on pesitsus- ja puhkepaigaks paljudele rändlindudele. Metsakooslustes leidub ka haruldasi taimeliiki, samuti pakub mets elamispaika suurematele imetajatele, nagu põder ja metskits.

Soosepa piiranguvööndis kaitstakse peamiselt sookooslusi. Sealsete soode vanus on üle 8000 aasta.
Pärnamäe tee 190 planeeringu plaanilt on näha, et maastikukaitseala jookseb osaliselt kinnistu sisse. Pärnamäe tee 190 kinnistule peaks aga kerkima 3-4korruseline hoone. Eelnevast hoolimata ütles Viimsi valla keskkonna- ja planeerimisameti juhataja, Tallinna linnapeakandidaat Erik Vest, et keskkonna mõjude hindamist ei ole vaja läbi viia.

Enamgi veel, Vest rõhutas, et juhul, kui vallamajas ei tehta mais ja juunis algatatud Pärnamäe tee 186, 188 ja 190 kinnistute detailplaneeringuid ümber, siis olevat kinnisvaraarendajal – Viimsi vallavolikogu maa- ja planeerimiskomisjoni esimehel Märt Vooglaiul ja ettevõtja Jaanus Lemberil – hommepäev õigus tulla vallavalitsusse ja saada vallast kinnistutele ehitusluba.

Valla keskkonna- ja planeerimisameti juhataja suust oli sellist väidet veider kuulda, sest ehitusloale peab sõltumata omavalitsusest eelnema hulk bürokraatiat.

Esiteks mõistagi ehitusprojekt. Näiteks Tallinna linnaplaneerimise ameti koduleheküljel öeldakse ehitusloa taotlemise kohta järgnevalt: „Ehitusloa taotlemisel esitatavas ehitusprojektis peab ehitise kohta välja tooma need andmed ja ehitusprojekti osad, mis on asjakohased ja mida on otstarbekas ja võimalik määrata.

Ehitusloa taotlemisel esitatavas ehitusprojektis peavad sisalduma:

  1. arhitektuuriosa;
  2. ehituskonstruktsiooniosa;
  3. kütte- ja ventilatsiooniosa;
  4. veevarustus- ja kanalisatsiooniosa;
  5. elektri- ja nõrkvoolupaigaldiste osa;
  6. tuleohutuse osa;
  7. ehitisele seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides kehtestatud kohustuslikud nõuded;
  8. ehitatava ehitise asukoha maa-ala ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimustööde andmed.“

Mõne päeva jooksul ei ole võimalik selliseid andmeid ja materjale kokku saada. Iseasi, kui Vooglaiul ja Lemberil ei ole need juba varasemalt ette valmistatud ja Viimsi vallale saadetud. Viimase variandi korral peaks asjaosalistega tegelema aga juba hoopis üks teine organ.

Mõned päevad pärast koosolekut saatis Viimsi vallavalitsus avalikul koosolekul osalenud inimestele laiali koosoleku protokolli. Sellest ei ilmnenud, et kohalikud elanikud oleksid esitanud ühtki sisulist vastuväidet või ettepanekut, kuidas viia projekt ellu nende elukeskkonda rikkumata või halvendamata. Kuigi tegelikkuses tehti hulk ettepanekuid, mis jäeti vallaesindajate poolt lihtsalt dokumenteerimata.

Seepeale saatsid kümned inimesed oma vastuväited valda kirjalikult. 11. septembril viis Pärnamäe küla elanik, ettevõtja Lauri Kasemaa Viimsi vallavalitsusse taotluse tühistada koosoleku protokoll tervikuna, kuna see ei kirjelda koosoleku tegelikku käiku ega elanike poolt esitatud vastuväiteid ega ettepanekuid.

SATELLIIDIFOTOD: Viimsi – Pärnamäe ja Vehema tee ristmik

FOTOD: Viimsi – Pärnamäe ja Vehema tee ristmik

Kommentaarid