Uued Uudised

Kõik lood avaldamise järjekorras

Martin Helme: Eesti seadused ei pea sörkima Brüsseli omade sabas

Riigikogu istungil 29.oktoobril tegi ettekande justiitsminister Urmas Reinsalu teemal “Õigusloome arengusuunad aastani 2018” Fraktsioonide esindajad väljendasid oma seisukohti sõnavõttudega. EKRE fraktsiooni nimel väljendas õigusloome arengu osas seisukohti Martin Helme. Ta ütles, et justiitsministri ettekanne oli huvitav, sisukas ja heade ettepanekutega, mida tuleks pooldada. “Ka Konservatiivse Rahvaerakonna platvormis on väga olulisel kohal deregulatsioon ja seadusandliku keskkonna muutmine selliseks, et ta ei pärsiks äritegevust ega ahistaks kodanikke. Kahjuks me peame tõdema ja see jooksis läbi ka küsimustest, et vähemalt praeguse valitsuse praktika on Justiitsministeeriumi poolt deklareeritud eesmärkidega väga kontrastses vastuolus. Alles kevadel menetlesime siin kobarseadusi, riigieelarvega seoses peame me menetlema kiirkorras ja ülejala küll riigilõivude tõstmise seadust, küll erakoolide rahastamise seadust, et uuest aastast kehtima hakkav riigieelarve oleks tasakaalus. See kindlasti ei ole kooskõlas nende seatud eesmärkidega või deklareeritud eesmärkidega, millest Urmas Reinsalu rääkis.” (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); “Formaalselt on analüüsid justkui kõikides seadustes seletuskirjades juures, aga tegelikult need on väga pealiskaudsed, tihtilugu päriseluga üldse mitte haakuvad,” arvas Helme. “Südamest sooviks, et justiitsminister suudaks kogu valitsuses seda mõtteviisi kuidagigi juurutada. Ma arvan, et parlament oleks kindlasti nõus sellega kaasa tulema, sest vähemalt minu lühikese kogemuse põhjal ei ole siin parlamendis inimestel hädavajadust ja kiusatust tegelda pidevalt ahviäriga ehk tõestada oma vajalikkust sellega, et me teeme seadusi. Mina arvan, et parlamendile kuluks palju rohkem ära debateerimist ja palju vähem ära seaduste treimist.” “Aga kõige selle taustal, millest Urmas Reinsalu rääkis, on kõige traagilisem siiski see, et sellise suhtumisega, nagu meil Eestis on olnud viimased 15 aastat.  Üheks suureks probleemiks on suveräänsuse kadu seadusloomes ja liigne  Brüsselile koogutamine, arvas EKRE fraktsiooni juht. “Toome ühe lihtsa näite siin mõne nädala tagusest ajast, kui me rääkisime rahvusvahelise kaitse saamise seaduse muudatustest, kuhu oli lihtsalt tuimalt sisse kirjutatud direktiivist “territooriumit kontrolliv üksus” “Eesti Valitsuse” asemel. Me teame, miks ta seal direktiivis on, aga miks ta Eesti seaduses on? Sellepärast, et lihtsalt kirjutati üks ühele maha. Sellist praaki toodetakse pidevalt ja see on täpselt näide sellest n-ö eeskujulikust püüdlikkusest, millega võetakse üle euroregulatsiooni.” Helme lisas, et mõnedes teistes riikides on peetud arvestust selle üle, kui palju seadusloomest tuleb Brüsselist ja kui palju siis tegelikult on pärit rahvuslikest parlamentidest. “See protsent on igal pool üle 80. Me kogeme seda ju siin isegi. Vaatame oma selle nädala päevakorda – kaugelt üle poole päevakorrapunktidest on ühe või teise direktiivi jõustamisega seotud päevakorrapunktid. Mis tähendab seda, et kui me ütleme, et me peaksime vähem seadusi tegema või nende seaduste mõju paremini hindama, siis me tegelikult ütleme, et me peaksime käituma nii, nagu käitub Ungari, või nii, nagu käitub näiteks või on lubanud käituma hakata Poola uus rahvuslik-konvservatiivne valitsus ehk üsna külma kõhuga ignoreerima lollusi, mis tulevad Brüsselist. Või nii, nagu käitub Itaalia, kes aastaid maksis trahvi selle eest, et ta ei täitnud piimakvooti, sest nii oli Itaaliale ja Itaalia tootjatele kasulikum. Ehk siis me peaksime käituma suveräänse, endast lugupidava riigina ja parlamendina, kes teab, kes on tema ülemus, Eesti rahvas, Eesti valijad, mitte Brüssel, komisjon või europarlament.” UU

Loe edasi

Uue priviligeeritud võõrmigrantide klassi tekkimine tuleb ära hoida

Kolmapäeval 28.oktoobril kukkus tähtaeg muudatusettepanekute tegemiseks SE 81, mis oli esimesel lugemisel täiskogu 14.oktooobri istungil. Eelnõu puudutas täiendavate meetmete seadustamist rahvusvahelise kaitse saajatele. EKRE frakstioon esitas kokku 28 muudatusettepanekut. Fraktsiooni aseesimehe Henn Põlluaasa sõnul jättis seaduseelnõu algversioon tõsiselt soovida. “See sisaldas pigem otseseid Brüsselist saabunud direktiive kui vastas Eesti reaalsetele huvidele ja võimalustele ning hea seadusloome tavadele. Meie üks peaeesmärk on muuta seadus selliseks, et Eesti saaks ise oma asjade üle otsustada.” Eestil peab olema võimalus iseseisvaks pagulaspoliitikaks ning teistest riikidest pagulaste üleandmine ja ümberasustamine ei ole Euroopa Parlamendi ja Nõukogu pädevuses. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Konservatiivide fraktsiooni juriidilise nõuniku Anti Poolametsa meelest on 1951 ja 1967 a. pagulaste konventsioonid lootusetult vananenud ega vasta uuele rahvusvahelisele olukorrale maailmas : “Need said tehtud koloniaalajastu kokkuvarisemise ajal, kuid nüüdseks on Euroopa ise sattunud veretu okupatsioonirünnaku ohvriks, kus heas usus loodud varjupaiga andmise seadusi kasutatakse ümberasujate poolt jõhkralt ära ning põlisrahvaste eneste eksistents satub ohtu” EKRE muudatusettepanekute peamine eesmärk on ära hoida uue priviligeeritud võõramaalaste klassi tekkimist oma riigi sees võrreldes põliselanikega. “Sellise olukorra tekitamine antud seaduse sees on väga kummaline, halvendab põlisrahva toimetulekut ja ei ole vastuvõetav. Nii näiteks panid konservatiivid ette vähendada kümme korda asüülisaajate üüritoetusi, samuti ära muuta remondi- ja sisustustoetused, kuna nende eest on võimalik soetada luksuskortereid, samas kui riigi oma elanikkond peab elama kasinates oludes. Eestis on kehtestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks 18 m2 eluruumide üldpinda iga pereliikme kohta, lisaks 15 m2 perekonna kohta. Seega üheliikmelisele perele 33, kaheliikmelisele 51, viieliikmelisele 105 m2. Kehtiva seaduse järgi võib viieliikmelise perekonna üürikulu olla 2835 eurot kuus. Leibkondade suurused pagulaste lähteriikides ulatuvad kümne inimeseni. Sellisel juhul ulatuks neile kompenseeritav üürikulu lausa 5265 euroni ühes kuus. Nii kalleid luksuskortereidki on Eestis väga raske leida. Seoses toimetulekupiiri tõstmisega tõuseks pagulastele makstav üürimäär veelgi. See tekitab  liigse koormuse riigieelarvele ning rikub pagulaste ja eesti elanike võrdse kohtlemise printsiipi. 0,03 toimetulekupiiri teeb 2,7 eurot ruutmeetri kohta. See on täiesti piisav summa elamispinna üürimiseks. Ühe isiku kohta teeb remondikulu 135 eurot ruutmeetri kohta, ehk 4455 eurot sotsiaalselt põhjendatud eluruumi kohta. Viieliikmelisel perel 14 175 eurot ja kümneliikmelisele 26 325 eurot. Jääb arusaamatuks, kuidas ja mis põhjusel on selline summa ja toetus kehtivas seaduses sätestatud. See tekitab liigse koormuse riigieelarvele ning rikub pagulaste ja eesti elanike võrdse kohtlemise printsiipi. Eluaseme sisustamise kulu kompenseerimine ei ole põhjendatud. Kehtiva seaduse järgi makstaks ühele isikule 1170, viiele 5850 ja kümnele lausa 11 700 eurot. Jääb arusaamatuks, kuidas ja mis põhjusel on selline summa ja toetus kehtivas seaduses sätestatud. See tekitab liigse koormuse riigieelarvele ning rikub pagulaste ja eesti elanike võrdse kohtlemise printsiipi. EKRE fraktsioon tegi muudatusuettepanekuid ka küsimustes, mis tingimustel saab kaitset taotleda ja vastupidi ära võtta. Eelnõu projekt on selles mõttes vastuoluline ja ebaproportsionaalne. Kui kaitse saamiseks piisab vaid teatud psühholoogilise vägivalla kogemisest, siis kaitse äravõtmiseks peab asüülitaotleja sooritama üliraske kuriteo, samas kui kergemad kuriteod rääkimata räigest valetamisest oma isiku kohta, ei ole piisav alus asüüli äravõtmiseks. See ei ole Põlluaasa sõnul proportsionaalne. UU  

Loe edasi

Konservatiivid saatsid Pevkurile arupärimise pagulasvastaste aktivistide ahistamise asjus

EKRE fraktsioon esitas eile siseminister Pevkurile arupärimise seoses uusmigratsiooni vastaste aktivistide ja nende FB gruppide ahistamise osas politsei poolt. See puudutab 18 000 fänniga FB grupi “Pagulaste vastu” sulgemist väidetava vihaõhutamise tõttu, samuti praegust ahistamist grupi “Pegida Estonian” vastu. Konservatiivide fraktsioonile on saanud teatavaks ja neid teeb murelikuks massimigratsioonivastaste aktivistide Reimo Sillamaa ja Martin Kattai kinnipidamised, läbiotsimised ja nende suhtes tõkendite rakendamised. EKRE avaldab imestust, et see toimub vabas ja demokraatlikus riigis, samas kui oma kommentaariumis Eesti riiki ja rahvust mõnitava portaaliga Delfi.ru ei võeta midagi ette. Konservatiivid soovisid teada ka seda, kas Vao Keskuse põlengu asjus algatatud uurimise osas on jõutud mingitele tulemustele, kuna pidevalt spekuleeritakse, et selle taga seisavad pagulasvastased aktivistid. Nimetatud arupärimisele loodab EKRE vastust saada hiljemalt 11.novembriks. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); UU  

Loe edasi

Jaapan Süüria pagulasi ei taha

Jaapan peab enne hoolitsema omaenda rahva elatustaseme eest, kui saab hakata mõtlema Süüria pagulaste vastuvõtmisele, vahendas The Guardian Jaapani peaministri Shinzo Abe sõnu. Kõnes ÜRO peaassambleel teatas Abe, et Jaapan peab kõigepealt tegelema kriisiga, mille on põhjustanud sealne langev iive ja vananev rahvastik. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); “Tegu on demograafilise probleemiga,” ütles Abe ajakirjanikele. “Ma ütleks, et enne immigrantide või pagulaste vastuvõtmist peame me leidma rohkem rakendust naistele ja vanuritele ning tõstma oma iivet. On palju asju, mida me peame tegema enne immigrantide vastuvõtmist.” Lähis-Idas asuvaid Süüria ja Iraagi sõjapõgenikke toetab Jaapan 1,6 miljardi dollariga.

Loe edasi

Rahvapärimuse kool tähistab hingedeaega eriprogrammiga

29. oktoobril jätkuvad Eesti Rahvapärimuse Kooli hingede-, mardi- ja kadriajale pühendatud programmid, seminarid ja folkloorsed mängud. Kombestikukursusel Eesti Kirjandusmuuseumis meisterdatakse mardimaske ja kadrikübaraid, räägitakse mõistatamise olulisusest meie rahvatraditsioonis, tehakse sissevaade vanemasse traditsiooni ja traditsiooni muutustesse tänapäeval, mängitakse üheskoos laulumänge ning näha võib väikest näitust sandiskäimise esemetest, teatas Eesti Rahvapärimuse Kool. Rahvatraditsiooni uskumuste järgi saanud lahkunud hingekesed sügisel pikema perioodi vältel külastada oma kodusid. Neid oodatud, tervitatud nimepidi, saunatatud, pakutud süüa. Usuti, et esivanematelt saadakse väge ja õnnistust siinsele elule. Mardi- ja kadrikombestik on varasemalt seotud hingedeajaga. Muistne omapärane esivanemate hingede vastuvõtmise rituaal on dramaatilises vormis näha meie mardi- ja kadrilauludes ja kombestikus. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); 1. novembris algab pimedam pool aastast, vahetult enne on pühakute päeva eelõhtu, siis pühakutepäev, hingedepäev, palju räägitakse halloweenist ent märksa vähem meile ammustest aegadest tuttavatest traditsioonidest. Miks see on nii? Teadmisi jagavad 29. oktoobril folkloristid ja pärimusõpete läbiviijad – inimesed, kes on igapäevaselt seotud pärimusliku maailmaga, on seda kogunud, analüüsinud, uurinud. Hingedeajast mardini ja mardipäevast kadrini õpped toimuvad üle Eesti, osaleda saab nii folkloorsetes mängudes kui kursustel-seminaridel. Kõik Eesti Rahvapärimuse Kooli programmid ja õpped on suunatud meie lastele. Et märkaksime koos lastega meie traditsioonide olulisust ning oskaksime jäädvustada ja väärtustada tänapäeval toimuvat. Kombestikku, laule, mänge saavad täiskasvanud edasi õpetada lastele, lapsed saavad laulda, mängida ja lugusid kuulata folkloorsetes programmides ning laste pärimuskoolis või tegutseda koos täiskasvanutega santiminemisel.

Loe edasi

Euroopa Parlament lükkas tagasi riikliku GMO impordikeelu

Euroopa Parlament lükkas kolmapäeval tagasi eelnõu, mis oleks lubanud Euroopa Liidu liikmesriikidel piirata või keelata EL-i poolt heakskiidu saanud geenmuundatud (GM) toidu ja sööda müüki ning kasutamist enda territooriumil, vahendas BNS. Eelnõu tagasilükkamist toetas selle esimesel lugemisel 557, eelnõu poolt oli 75 ja erapooletuks jäi 38 saadikut. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Saadikud on avaldanud muret, et eelnõu sätteid on keeruline kohaldada ja see võib viia piirikontrolli taastamiseni GM-organisme (GMO) pooldavate ja nende vastu olevate riikide vahel. Europarlamendi liikmed tegid Euroopa Komisjonile üleskutse esitada uus ettepanek. “Tänane hääletus andis selge signaali Euroopa Komisjonile. See eelnõu võib pea peale pöörata kõik ühtse turu ja tolliliidu osas tänaseni saavutatu,” ütles eelnõu itaallasest raportöör Giovanni La Via Euroopa Rahvapartei (EPP) fraktsioonist, kelle soovitus oli eelnõu tagasi lükata. “Usun, et sellel ettepanekul võivad olla negatiivsed tagajärjed EL-i põllumajandusele ja see võib mõjuda negatiivselt ka impordile. Samuti on avaldatud muret selle üle, kas ettepanekut on võimalik kohaldada, sest Euroopa Liidus puudub piirikontroll,” lisas ta. Euroopa Komisjon esitas ettepaneku , mis muudaks kehtivaid ELi reegleid ja lubaks liikmesriikidel piirata või keelata ELi poolt heaks kiidetud GM-toidu ja sööda lubamist oma territooriumile 22. aprillil 2015. Euroopa Komisjon soovis, et ettepanek toimiks samadel alustel kui teine EL-i direktiiv, mis puudutab GMO-de kultiveerimist. Direktiiviga, mis jõustus 2015 a. aprillis, lubatakse liikmesriikidel keelustada ELi tasemel heaks kiidetud GMOde kultiveerimine oma territooriumil. Kui kultiveerimine toimub ühes liikmesriigis, siis GMO-de müük on piiriülene ja seega oleks riiklike piirangute kehtestamine “müügile ja kasutamisele” keeruline või võimatu ilma, et sellega kaasneks piirikontrollide kehtestamine, leiavad direktiivi kriitikud. Euroopa Komisjoni tervishoiu ja toiduohutuse volinik Vytenis Andriukaitis on öelnud, et Euroopa Komisjon ei võta oma ettepanekut tagasi. Eelnõud arutavad nüüd ELi ministrid. Euroopa Parlamendil on küsimuses kaasotsustusõigus, mis tähendab, et nõukogu ja komisjon peavad parlamendi oma ettepanekuga nõusse saama.

Loe edasi

Noorsotsidest “lödipüksid” on pannud ohtu Sloveenia riigi julgeoleku

Sloveenia vasakpoolsetel üliõpilastel õnnestus kolmapäeval peatada ajutiselt rändetulvaga seoses vastu võetud sõjaväe volituste suurendamise eelnõu jõustumine. Parlament võttis eelmisel nädalal häältega 66-5 vastu eelnõu, mis lubab kaasata sõjaväge 670 kilomeetri pikkuse Horvaatia piiri valvamisse. Sõjavägi sai sarnaselt politseile voli hoiatada, suunata ja ajutiselt piirata isikute liikumist ning tegeleda rahvahulkade kontrollimisega. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Seadus sätestab, et meetmed on võimalik jõustada eriolukorras kolmeks kuuks ja nende kehtivust saab pikendada. Sõltumatu raadiojaam Radio Student astus otsustavalt seadusmuudatuse vastu, öeldes, et sellega sekkutakse “avaliku debatita õigussüsteemi alustesse”. “Põgenikke kasutatakse Sloveenia riigi ja ühiskonna militariseerimiseks,” süüdistas raadiojaam. Tudengid koostasiod petitsiooni, mis nõuab sõjaväe volituste suurendamise üle referendumi korraldamist, ja see kogus vähem kui nädalaga 3000 allkirja. Nõude parlamendi ette jõudmiseks piisanuks 2500 allkirjast. Kui seadusandjad kinnitavad, et algatus vastab nõuetele, saab raadiojaam 30 päeva, et koguda selle rahvahääletusele panekuks vajalikud 40 000 allkirja. Selle ajani vaidlusalune eelnõu jõustuda ei saa. Siseministeeriumi pressiesindaja Boštjan Šefic ütles, et hetkel ei põhjusta viivitus probleeme põgenikevoo ohjeldamisel, aga kui olukord halveneb, võib probleeme tekkida. Sloveeniasse on alates oktoobri keskpaigast tulnud üle 90 000 põgeniku. Võimud on võtnud nendega tegelemiseks appi töötud, riigiteenistujad, abiorganisatsioonid ja vabatahtlikud. Appi peaks tulema ka 400 politseinikku teistest Euroopa Liidu riikidest. Jääb vaid imestada, kuidas ideoloogiliselt äraspidine ja selgrootu vasakpoolne noorintelligents avab ise oma riigi väravad agressiivsetele moslemitest sissetungijatele ja seab ohtu kodumaa julgeoleku. UU AFP/BNS – vahendusel

Loe edasi

Austrias ostetakse migrantide sissevoolu hirmus massiliselt haavlipüsse

Austrias on relvamüük mitmekordistunud, kuna austerlased on muutunud sisserändajate hirmus äärmiselt ettevaatlikuks. Arvestuste kohaselt on praeguseks Austria majapidamistes 900 000 tulirelva. Politsei sõnul on sel aastal müüdud 70 000 relva. Eriti aktiivselt ostavad püsse naised, seda hirmust immigrantide sissevoolu ees. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Relvakaupmeeste andmetel on kõige populaarsem kaup haavlipüssid, kuna nende omamiseks ei ole vaja relvaluba. Ülejäänud relvade omamiseks on vaja relvaluba. Kui varem toimusid relvaloa eksamid iga viie nädala tagant, siis nüüd korraldatakse neid suure nõudluse tõttu lausa iga nädal. Linnades nagu Salzburg on muutunud igapäevaseks nähtuseks, et relvaostu dokumentide vormistamiseks on vastavate ametkondade uste taga pikad järjekorrad. Kohaliku meedia sõnul on relvaostubuumi põhjuseks riiki saabuvate migrantide üüratud arvud, mis omakorda on suurendanud inimeste hirmu sissemurdmiste ees. „Praeguste sotsiaalsete muutuste tõttu tahavad inimesed end kaitsta,“ rääkis kohalikule telekanalile üks relvakaupmees. Ta kinnitas, et tema klientide hulgas on väga palju naisterahvaid. Austriasse saabuvate migrantide voolule ei paista tulevat lõppu. Ungari kaudu on nüüd saabujaid oluliselt vähem, kuid selle asemel tuleb suurem osa migrante Sloveenia kaudu. Austria on juba ametlikult teatanud, et piirile Sloveeniaga hakatakse kiirkorras piiritara ehitama. Sloveenia omakorda teeb juba ettevalmistusi tara ehitamiseks piirile Horvaatiaga. Ka Tšehhi meedia teatel on relvamüük tunduvalt suurenenud ja suurem osa vintpüsse on praeguseks läbimüüdud. Sel aastal on müüdud üle 14 000 relva. Kaupmeeste sõnul ostavad väga paljud naised ka pipragaasi, kuna tunnevad, et Saksamaa poole tulvavate migrantide tõttu võib nende turvalisus olla ohus. „Hetkel ei saa me kurta nõudluse puudumise üle,“ ütles Stephan Mayer, kohalik relvakaupmees. „Inimesed soovivad ennast kaitsta.“ Allikas: Mail Online (tõlkinud Triin Van Doorslaer) UU

Loe edasi

Eesti-Läti ühine meeleavaldus uusmigratsiooni vastu Valgas!

SA Euroopa Rahvusrinne kutsub oma pressiteates kõiki inimesi, kes vastustavad Eesti muutumist massimigratsiooni tallermaaks, mis suurendab põlisrahva tööpuudust, vähendab sotsiaaltoetusi, halvendab tervishoiu kvaliteeti ja inimeste turvalisust, reedel 30. oktoobril 2015 kell 15.30 Valga Kultuuri- ja huvialakeskuse ette avalikule koosolekule. Ürituse peateemaks on massimigratsiooni vastu võitlemine ning Euroopa põlisrahvaste keele ja kultuuri toetamine. Lauldakse rahvuslikke laule ja süüakse sooja suppi. 19.00 toimub Raja tänava piiripunktis kohtumine Läti sõpradega ning ühiselt moodustatakse sümboolne inimkett Eesti ja Läti vahel. Lisaks toimub piiril 3 balti riigi poolsete esindajate ühise manifesti ette lugemine kolmes keeles (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Üritust toetab Konservatiivne Rahvaerakond ja Rahva Ühtsuse erakond. On organiseeritud eribussid Tallinnast, Pärnust, Tartust ja Võrust. UU

Loe edasi

Riik üritab eraharidust petta?

Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon kohtus 28.oktoobril Riigikogus Eesti erakoolide juhtide ja aktivistidega. Külas olid Eesti Eraüldhariduskoolide Ühenduse esimees Ahto Orav, kodanikuliikumise Avalikult Haridusest ja Eesti Haridusseltsi eestvedaja Kalev Roosiväli, erakooli lapsevanem ja valdkonna jurist Piret Blankin. Kohtumine toimus vastastikuse mõistmise õhkkonnas. Külalised andsid ülevaate oma tegevusest ja murekohtadest seoses Haridusministeeriumi poolt planeeritava erakoooli seaduse muutmisega eelnõuga. Ahto Orava sõnul ähvardab see seadus anda tõsist hoopi erakooliharidusele Eestis, kuna rahastamise äravõtmine erakoolide tegevuskuludelt (peamiselt kommunaalmaksud, jne) sunnib tõstma õppemakse ja lapsevanemad, kes ei suuda suurenenud õppemakse maksta on lihtsalt sunnitud lapsed riigi- või munitsipaalkoolidesse saatma. Seega ei hoita oluliselt kokku ka riigi raha, samas kui hävitatakse oluline osa väärtuslikust eraharidusest Eestis. Paraku on taoline sunnitud koolivahetus traumeeriv ka lastele. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Riigieksamite tulemused näitavad, et vähemalt 3-4 erakooli on pidevalt TOP10-ne vabariigi parima kooli seas, samuti kannavad väikesed erakoolid väärtusi, mida ei suuda alati pakkuda riiklikud õppeasutused (turvatunne koolikiusamise läbinutele, kristlikud ja traditsioonilised väärtused). Samuti on Orava sõnul hakanud levima väärarusaamad ja valeinfogi. “Näiteks, et erakoolid on kõige kallimad. Analüüs näitab, et tegelikult on erakoolid märksa odavamad kui riigi- või munitsipaalkoolid. Samuti aitavad erakoolide lapsevanemad tegelikult maksumaksjatena üleval pidada nii riiklikku haridust kui ka oma laste eraharidust õppemakse makstes, kuid ka nende rahakott pole põhjatu.” Piret Blankini sõnul panevad lapsevanemad lapsed sinna vabatahtlikult ehk nö heast tahtest, soovides oma lastele eeskätt head haridust, mitte olles “rikkuritest tõusikud” nagu ekslikult arvatakse. Lisaks ei ole ka 95% erakoolidest ise samuti mingid firmad, vaid mittetulundusühingud, kes on pigem missioonipõhised haridusinstitutsioonid, kui kasumit tootvad rahamasinad. Eriti pahandab erakoole see, et praegune haridusminister Jürgen Ligi tahab erakoolidelt äravõetud rahaga tõsta õpetajate palku. Erakoolid nõuavad antud seaduse külmutamist vähemalt seni, kui antud diskussioon ühiskonnas käib. Kui koolide pidamisele ja investeeringute jaoks on võetud laenud ja lapsevanematega sõlmitud lepingud, siis ei saa neid järsku päevapealt katkestada, kui riiklikke regulatsioone üleöö muuta. Kindlasti peab jääma pikem etteteatamise aeg. See kõik meenutab Orava sõnul erakoolide petmist. EKRE fraktsioon omalt poolt lubas erahariduse huvide eest seista ja aidata kaasa selle kui loomuliku haridussüsteemi osa jätkumisse Eestis. Lepiti kokku edasises koostöös, teineteise teavitamises ning võimalike tegevuste korraldamises erahariduse jätkusuutlikuse kaitseks. UU

Loe edasi