Uued Uudised

Kõik lood avaldamise järjekorras

Siim Kallasel ei õnnestunud Euroopa esiliberaaliks tõusta

Euroopa liberaaldemokraatlike erakondade alliansi (ALDE) kongressil valiti ALDE uueks presidendiks Hollandi liberaal Hans van Baalen, kes edastas samuti kandideerinud Siim Kallast 179 häälega. ALDE presidendiks valiti Hans van Baalen (pildil) 296 häälega, Siim Kallas sai 117 häält. Lisaks uuele presidendile, kes asub ALDE praeguse liidri, Briti liberaali Graham Watsoni asemel, valib kongress kümne kandidaadi seast ka viis asepresidenti. Kokku saab kongressil hääletada 488 delegaati. Suurim, 62-liikmeline delegatsioon on Ühendkuningriigi liberaalidel. Hollandi kahel liberaalsel erakonnal – van Baaleni parteil VVD on 37 häält, erakonnal D66 aga 11 häält. Saksa vabadel demokraatidel on 32 ja Kataloonia liberaalidel 21 häält. Üleeuroopaline liberaalide liit ALDE ühendab 55 erakonda. Erakonna president valitakse iga kahe aasta tagant ALDE kongressil ja tavaliselt teenib üks president vähemalt kaks valitsusaega. Eesti erakondadest kuuluvad ALDE-sse Reformierakond ja Keskerakond.  UU/BNS (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery);

Loe edasi

Brüsselis on seoses otsese terroriohuga välja kuulutatud eriolukord

Belgia peaminister Charles Michel ütles laupäeval, et otsus tõsta ohutase pealinnas Brüsselis kõrgeimale tasemele on seotud otsese ja vahetu rünnakuohuga. “Ohutaset tõsteti seoses ohuga, et lõhkeaine ja relvadega isikud võivad korraldada mitmes pealinna piirkonnas rünnakuid,” ütles Michel ajakirjanikele. “Ohutaset tõsteti üsna täpse info põhjal Pariisi terroriaktidega sarnaste rünnakute plaanimise kohta.” (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); “Kutsume avalikkust mitte andma järele paanikale ja jääma rahulikuks. Kõik vajalikud meetmed on tarvitusele võetud,” ütles peaminister pressikonverentsil. Belgia valitsuse kriisikeskus tõstis ohutaseme pealinnas kõrgeimale tasemele, kardetakse, et vähemalt üks Pariisi rünnakute kahtlusalune võib viibida Belgias. Kriisikeskus soovitas Brüsseli piirkonna elanikel vältida rahvakogunemisi, kontserte, raudteejaamu, lennuvälju ja teisi transpordisõlmi. Valitsus soovitas ära jätta nädalavahetusele plaanitud jalgpallimatšid ja teised suuremad sündmused. Brüsseli metroo on laupäeval suletud, tänavatel patrullivad sõdurid. Eesti Välisministeerium soovitab Belgias viibivatel Eesti kodanikel vältida Brüsseli rahvarohkeid kohti, nagu transpordisõlmed, kaubanduskeskused ja kontserdipaigad, ning järgida kohalike ametivõimude soovitusi. Näib, et Euroopas käib sõda ja reisimine moslemirohketesse liikmesriikidesse pole enam turvaline. UU-AFP-AP-STT-BNS

Loe edasi

Teinegi Pariisi enesetapuründaja saabus Prantsusmaale Kreekast

Kaks kolmest eelmise reede õhtul end Pariisi rahvusstaadioni Stade de France juures õhku lasknud enesetapuründajast saabusid Prantsusmaale läbi Kreeka migrandina esinedes, teatasid prokurörid reedel. Seni oli teada, et ühe staadioni juures end õhkinud mehe saabumine registreeriti 3. oktoobril Kreeka saartel. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Teine mees “tuvastati ametlikult isikuna, kelle käejäljed vastavad” samal päeval Kreekas võetule, ütles Pariisi prokurör François Molins reedel. Pariisis sai läinud reede õhtul ja ööl vastu laupäeva koordineeritud terrorirünnakutes surma 130 ja viga 367 inimest. Vastutuse rünnaku eest võttis sunniidi äärmusrühmitus Islamiriik. Kolmapäeval hukkus Pariisi Saint-Denis’ eeslinnas tulevahetuses politseiga rünnaku arvatav kavandaja Abdelhamid Abaaoud. UU/AFP/BNS

Loe edasi

Islamistid kuulutavad: 2016 algab tõeline sõda

Juba 15 aastat on islamistid tegelenud seitsme-etapilise plaaniga, mis viiks võimu ülevõtmiseni kogu maailmas. Esialgu peeti nimetatud plaani poolsegaste ekstremistide fantaasiaks. Kuid mida aeg edasi, seda rohkem etappe sellest plaanist on realiseerumas. Radikaaliseerunud šeik Omar Bakri sõnul toimub kõik plaanipäraselt. Kaks aastat tagasi ähvardas ta eurooplasi just selle plaaniga ja kinnitas, et Araabia kevade sündmuste ainus kasusaaja oli al-Qaida. Praegu istub agitaator Bakri terrorismi toetamise süüdistusega Liibanonis vangis. Tal on sellest aga ükspuha. Ta on veendunud, et islamistlikku maailmarevolutsiooni ei takista miski, ükskõik kui palju nn uskmatud ka pingutaksid ja vastu hakkaksid. Sest seistme-etapiline plaan töötab ja 2020. aasta lõpuks peaks kogu maailm olema islami kontrolli all. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Nimetatud plaan jõudis esmakordselt avalikkuse ette 2005. aastal. Samal aastal kirjutas sellest oma raamatus ka Jordaania ajakirjanik Fuad Hussein, kes rääkis pikemalt al-Qaidale järgnenud põlvkonnast ning intervjueeris raamatu jaoks terrorirühmituse kahte prominentset ideoloogi Abu Mohammed al-Maqdisit ja Abu Musab al-Zarkauid. Mida mainitud plaan endast siis täpsemalt kujutab? Esimene etapp toimus 2000-2003 ja loomulikult oli selle käivitajaks rünnak New Yorgi kaksiktornidele 11. septembril 2001. Tookord toimuski kõik ettenähtud moel. Või võtame näiteks plaani viienda etapi, mis on käsil praegu. Etapp oli plaanitud aastatele 2013-2016 ja eesmärgiks oli kuulutada välja islami kalifaat. Samaks ajaks oli prognoositud ka lääne mõju märkimisväärne vähenemine islamimaailmas. Ja tõepoolest, kalifaat on ju välja kuulutatud (IS). Selle looja Abu Bakr al-Baghdadi on seitsme-etapilise plaaniga loomulikult hästi kursis ning teeb omalt poolt kõik selle eesmärkide saavutamiseks. Nimetada tasub ka neljandat etappi (2010-2013), mis paistab samuti olevat täide läinud. Nimelt oli al-Qaida plaan sel ajal hävitada nendega koostööd mitte tegevad Araabia valitsused. Tähelepanuväärne on aga tõsiasi, et Tuneesia, Liibüa, Egiptuse ja Süüria revolutsioonides ei mänginud al-Qaida mingit rolli. Nimetatud revolutsioonide puhkemise taga olid vasakpoolsed ja liberaalsed jõud, kes julgustasid laiemaid rahvamasse tänavale tulema. Islamistid astusid lavale alles siis, kui suurem töö oli nende eest tehtud. Nad sõitsid ja sõidavad toimunud revolutsioonidest tekkinud lainetel. Kuid vabaduse ja demokraatia asemel juurutavad nad totalitaarset ühiskonda ning šariaadiseaduste ranget järgimist. Kuues etapp, mis peaks algama 2016. aastal, näeb ette täieliku sõja kuulutamist kogu maailmale ja uskmatutele. Sõja lõpp on plaanitud 2020. aastaks. Selleks ajaks peaks Islamiriik olema saavutanud enneolematud mõõtmed. Esialgu ei saa siiski veel rääkida täielikust sõjast. Toimunud on küll terrorirünnakud Siinai poolsaarel, Pariisis, Saudi-Araabias, Jeemenis, nüüd ka Malil. Kuid Süürias asuv kalifaat on sattunud üha suurema surve alla. Tal on küll oluline roll, kuid mitte president Baschar al-Assadi vastase opositsiooni ridades. Ühe Vaba Süüria Armee komandandi sõnul ei oleks kalifaadil Assadi langemise järel mingit võimalust. Keegi ei toetaks neid. Seega on siiski veel lootust, et seitsme-etapiline plaan lõplikult ei realiseeru. UU Allikas: Die Welt (tõlkinud Triin Van Doorslaer)

Loe edasi

Martin Helme: Konservatiivse Rahvaerakonna edu taga on sihikindel Eesti huvide eest seismine

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees Martin Helme peab erakonna toetuse tõusu põhjuseks immigratsiooniteemade tõstatamist ja käsitlemist ning sihikindlat Eesti huvide eest seismist. “Septembrikuise seitsmeprotsendise toetuse kasvu taga 12 protsendini novembris on kindlasti teemad, mida me oleme tõstnud,” lausus Helme reedel BNS-ile. “Ja kui ma kuulan täna siseminister Hanno Pevkuri või peaminister Taavi Rõivase retoorikat immigratsiooni teemal, siis need on meie jutupunktid kevadest,” lisas Helme. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Tema sõnul on “Pevkur ja Rõivas end väikese hilinemise ja suure kukkumise tagajärjel ümberpositsioneerinud ja valideerivad selgelt seda seisukohta, mida meie oleme kogu aeg rääkinud”. “See on iseenesest hirmus lugu, sest see on väga tõsine teema,” ütles Helme. EKRE aseesimehe sõnul teeb partei pidevalt tööd enda kandepinna laienemiseks ja tuumikvalija kinnistamiseks. “See on vähem nähtav, aga me teeme päris usinalt tööd rohujuuretasandil – käime ringi ja kohtume inimestega. See jõuab viiteajaga populaarsuspunktidesse,” lisas ta. Helme sõnul vastavad populaarsusuuringute tulemused nende pikale tööplaanile, mille kohaselt liigutakse väikeste kõikumiste ja -sammudega eesmärgi poole, et olla stabiilselt üle 15 protsendi. “Mõni kuu läheb alla, aga pikema ajaperioodi jooksul nihkume üles.” Reformierakonna toetuse languse põhjuseks nelja protsendipunkti võrra pidas Helme “korduvast valetamisega vahele jäämist”. “Mitte ainult immigratsiooni teemade puhul, aga ka suur hulk inimesi paneb võrdusmärgi Reformierakonna ning Tallinna Sadama ja Estonian Airi teemade vahele. Neid ei panda süüks Isamaa ja Res Publica Liidule (IRL), vaid ikka valitsusjuhi parteile,” rääkis ta. “Retoorika on neil õõnes. Reaalsus on teine ja see Reformierakonna muinasjutt on sellest väga kaugel. Aga nad on suur partei, mille kukkumine võtab aega.” Vabaerakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) püsivad Helme sõnul “enda tavalises mugavusvahemikus”. “IRL-iga on lugu nii, et mu arust on nad on võtnud väga selgelt joone, et “surm siin või siberis” ja kui nad valitsuses olles jätkavad valimiskünnise lähedal võbelemist, siis nad tulevad valitsuset varem või hiljem ära,” lausus Helme. Keskerakond on aga Helme sõnul kukkunud põhiliselt seetõttu, et kogu energia on neil pööratud sissepoole. “Nad pole jõudnud tegeleda absoluutselt mitte millegi muu, kui iseendaga ja seetõttu on kukkumine täiesti loogiline,” lausus ta. UU/BNS 

Loe edasi

Konservatiivide võimas tõus – toetus kasvas 5 %

Ainsa parlamendierakonnana kasvatas novembris toetust Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), mille toetuse kasv võrreldes septembriga ulatus viie protsendipunktini, selgub BNS-i tellitud TNS Emori erakondade toetuse uuringust. Kui homme toimuksid riigikogu valimised, siis hääletaks Keskerakonna poolt 23 protsenti, Reformierakonna poolt 20 protsenti, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ja Vabaerakonna poolt võrdselt 16 protsenti, EKRE poolt 12 protsenti ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) poolt 7 protsenti küsitletutest. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Toetust on kaotanud ka valitsuskoalitsioon. Novembris toetas Reformierakonna, SDE ja IRL-i valitsusliitu 43 protsenti küsitletutest, mida on viie protsendipunkti võrra vähem, kui septembris. Parlamendivälistest erakondadest toetas erakonda Eestimaa Rohelised 3 protsenti, Rahva Ühtsuse Erakonda 1 protsent ja muid erakondi samuti 1 protsent küsitletutest. Keskerakonna toetus on võrreldes septembriga langenud ühe, Reformierakonna toetus neli, SDE toetus kaks ja Vabaerakonna toetus ühe protsendipunkti võrra ja IRL-i toetus võrreldes septembriga muutunud ei ole. Ainsa parlamendierakonnana on toetust kasvatanud EKRE, mille toetus tõusis võrreldes septembriga viis protsendipunkti. Parlamenti mittekuuluva erakonna Eestimaa Rohelised ja Rahva Ühtsuse Erakonna toetus võrreldes septembriga muutunud ei ole. Kokku küsitles TNS Emor 11.-18. novembrini vastajate kodudes ja veebiintervjuude teel 1865 valimisealist Eesti kodanikku vanuses 18-74 aastat. Reitinguprotsendid on näidatud nendest, kellel on erakondlik eelistus, seega “ei oska öelda” vastanute protsent elimineeritakse. Selline andmete esitamine võimaldab näha erakondade võimalikku osakaalu riigikogus, kui valimised oleks toimunud uuringu küsitlusperioodil. Novembris oli “ei oska öelda” osakaal 23 protsenti. UU/BNS

Loe edasi

Rootsis korraldati terrorismivastane operatsioon

Rootsi Kaitsepolitsei tegi suure haarangu pagulaskeskusesse. Eile õhtul ründas Rootsi kaitsepolitsei Säpo suure rühmaga Bolindenis asuvat arengumaalaste vastuvõtukeskust ning arreteeris tagaotsitava arengumaalasest terroristi nimega Mutar Muthanna Madjid-i. Säpo avalike suhete juht sõnas: “Üks isik on arreteeritud ja kõik toimus sujuvalt ning ilma vahejuhtumiteta. Hetkel on meil palju asju vaja kontrollida, juurdlus käib, abiks oli ka kohalik politsei.” Kohapeal viibinud tunnistajate sõnul arreteeris aga politsei vähemalt 8-9 pagulast. Politsei osales päris suurte jõududega, kohal viibis vähemalt 30 politseinikku, 11 politseautot, eriosakonna auto. Politseinikud olid varustatud kiivite ning kuulikindlate vestidega. Tegemist oli Rootsi mõistes tōesti väga suureulatusliku politseioperatsiooniga. Operatsiooni ajaks oli Skellefteån-i politseijaoskond täiesti isoleeritud. Rootsi politsei ja Säpo ise on hetkel väga vaiksed ning avalikkusele rohkem detaile ei edasta. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); UU Allikas : http://www.aftonbladet.se/nyheter/article21796741.ab

Loe edasi

„Pagulased” kui terroristide inimkilp

“Allahu akbar!“ Nende sõnade saatel kõmmutasid püssimehed Pariisis ilmsüütuid inimesi, kes olid varem neile kui „pagulastele” kaasa tundnud, neid mõistnud ja vastu võtnud. Võimalik, et ohvrid ei saanudki lõpuni aru, kas see oli „Surmaingli” show´ üks osa või ettenägematu sündmus.  Juba tänavu 8. novembril kirjutas Rootsi sõltumatu internetikülg Avpixlat.info, kuidas Jämtlandis Krokomis leiti põgenikemajutuse katlaruumist relvapeidik – suur hulk lahingurelvi. Kohale tulid politsei ja Rootsi Kaitsepolitsei – SÄPO. Kui internetikülje ajakirjanikud politsei poole pöördusid, said nad oma imestuseks kuulda, et politsei ei tea sellest relvapeidikust midagi. Nüüd pöördusid nad ülejäänud peavoolumeedia (=koššermeedia) poole ja neid ainult tänati teabe eest. Keegi ei soovinud relvi näinud tunnistajatega isegi vestelda ega sellest kirjutada. Nii jäi isegi saladuseks, kas armsatele „pagulastele” anti nende „varustus” tagasi või võeti ikkagi ära. Võimalik, et varsti ei kirjutata kõigist terroritegudestki. Lähed mööda tänavat, paugud käivad ja inimesed kukuvad. Täna vaid jumalat, et ise veel elad! Kas tuleb tuttav ette? Sellise maailma pani oma raamatusse „1984” kirja isehakanud maailmavalitsejate salaplaane tundev George Orwell. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Pariisi tulistamise tõttu otsis politsei taga kedagi Salah Abdeslami (pildil) Laupäeva hommikul peeti ta kinni Belgia-Prantsuse piiril. Kuid kuskilt tulnud käsu järgi vabastati… ja nüüd on uuesti tagaotsitav. „Le Monde“-i fotograaf, araablane Al Alam ootas õhtul Bataclani teatri juures, nagu ükskõik millise teise sündmuse algust. Internetiväljaanne „Infowars“ teatab, et Luure Keskagentuuri direktor John Brennan kohtus MI5 ja Prantsuse salaluure juhtidega. Kohtumisest võttis osa ka keegi juudiäärmuslane Iisraelist. Praeguseks on saanud salateenistused tänu toimunule oma eelarvesse kopsaka lisaraha. Eelarvelisa tuli ka SÄPO-le, kes kulutavat selle „paremäärmuslaste kättemaksutegude” ära hoidmiseks. Pariisi haiglatele anti korraldus kõrgendatud valmisolekuks juba päeval – pidi olema õppus. Türgi võimud olid prantslasi 29- aastase Ismael Mostefai eest hoiatanud kaks korda, ometi sai ta kontserdil inimesi rahumeeli kõmmutada, vahendab http://new.euro-med.dk. Nüüdseks on selge, et „pagulased” moodustavad INIMKILBI, mille varjus ülesannetega mehed koos varustusega turvaliselt sihtmärgini toimetatakse ja mille varjus nad oma hirmutöid hauduvad. Muidugi ei ole süüdi ainult tegude toimepanijad. (Edasi on lugejal ehk raske lugeda.) Süüdi on riikide valitsused, kes neid maale lasevad: nii pagulasi kui terroriste ja mitte ainult et lasevad riiki siseneda, vaid lasevad ise neid koguni kohale tuua. Inimkaubitsejatele makstakse USA-st kuni 15 000 eurot iga kohaletoodu eest. Tegelikult nii suuremõõtkavalisi ettevõtmisi, nagu Pariisi tulistamised, kaksiktornide õhkimine New Yorgis või Londoni pommiplahvatused, pole võimalik läbi viia ega ette valmistada ilma võimude ja salateenistuste teadmata, vaikiva nõusolekuta ja/või koguni kaasabita. Kõik on ühe ja sama plaani eri osad. JAAN HATTO Autor on Rahvuslaste Tallinna Klubi ajalehe „Rahvuslik Teataja“ toimetaja.

Loe edasi

Raivo Põldaru: Avalik vastus endise KL Jõgeva maleva pealiku kriitikale

Põltsamaal 5.novembril 2015 toimunud kohtumisel Riigikogu liikmete Martin Helme ja Raivo Põldaruga, süüdistas endine Jõgeva maleva pealik Ants Nurk mind rumaluses, jultumuses, pea ajunõrkuses, et kuidas ma julgesin küsida peaministrilt, kas Jõgevale uue kaitseliidu hoone ehitus oli õigustatud . 6. juunil 2015 toimus riigikogus keskerakonna algatatud arupärimine, milles paluti selgitada Kaitseliidu ebapiisava rahastamise, ebamõistliku riigihanke ja lisajõu kasutamise reeglite kohta avaliku korra tagamisel. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Arupärijad tõdesid, Kaitseliit kui organisatsioon ei suuda alarahastamisest tingituna piisavalt panustada kaitseliitlaste väljaõppesse, sest summa, mis jääb suuresti alla 8% kaitse-eelarvest, ei korva vajalikke kulutusi. Suheldes kaitseliitlastega, selgub, et peale kõige muu tuntakse teravalt puudust varustusest ja tõdetakse, et pahatihti ei ole võimalik uutele liikmetele eraldada isegi Kaitseliidu vormi. Ka Johannes Kert  hindas oma sõnavõtus, just Ukraina sündmuste taustal, kuuli -, killuvestide ja mitmete muude varustuselementide kiire hankimise olulisust. Riigikogu riigikaitse komisjoni aseesimees Mart Helme sõnavõtust selle peale: „Immigrantide vastuvõtmiseks me raha leiame. Henn Põlluaas, hea kolleeg, avaldas täna Õhtulehes artikli, kus ta oli välja arvutanud, et seda raha on suurusjärgus 100 miljonit eurot. 100 miljonit eurot zaprosto, nagu öeldakse vene keeles, lihtsalt, vasaku käega. ESM-is osalemine, solidaarsus, Euroopa! Me oleme Euroopas ja peame käituma Euroopa moodi! Sajad miljonid läksid nagu ei midagi. Ja siis me kurdame, et meil on liiga napilt ressursse, et muretseda soomusveste oma sõduritele, kes saavad ilma nende vestideta surma. See on veri. Raha on lihtsalt raha ja inimese elu on inimese elu. Aga meie arvestame rahaga rohkem kui sellega, kes on meie vastas, mida me täpselt teame. Me teame täpselt, kui palju tuleb sealt tanke. Neid tuleb sadades. Me teame täpselt, kui palju tuleb sealt lennukeid, millele meil ei ole midagi vastu panna. Neid tuleb sadades. Me teame täpselt, kui palju tuleb sealt sõdureid. Neid tuleb kümnetes ja kümnetes tuhandetes, millele meil on vastu panna heal juhul umbes poole võrra vähem. Aga me eelistame raha. See on vale lähenemine selles kriisiolukorras, milles me praegu oleme. Ka täna mainitud terve hulk riike meie lähikonnas on väga selgelt võtnud kursi raha ohverdamisele, et säästa oma rahvast, oma inimesi.“ Minu küsimus arupärimise käigus oli: „Teades ja tundes hooneid, mida kasutab Kaitseliit Jõgeval, on mul kahtlus, et need summad, mis läksid Kaitseliidu uue hoone ehitamiseks, oleks olnud kasulikum kasutada võib-olla hoopis Kaitseliidu muude probleemide lahendamiseks?“ Nagu eeltoodust on järeldada, ühendab arupärijaid, küsimuste esitajaid, sõnavõtjaid ühine mure Eesti kaitsevõime pärast. Kindlasti oli sellest ka ajendatud endise KL Jõgeva maleva pealiku sõnavõtt. Mind pani muretsema see valik, et kulutatakse pea 3 miljonit eurot hoonesse, mitte kaitseliitlaste elu ja võitlusvõime parandamiseks. See raha jäi nüüd kulutamata kaitseliidu vormidesse, kuulivestidesse, tõrkeid mitteandvasse laskemoona, relvastusse. Pealegi läheb seda kõike märksa enam, kui tahame tõsta isikkoosseisu 30 000 meheni. On neile kõik vajalik olemas? Kusjuures 1939. aastal oli Kaitseliidus umbes 60 000 kaitseliitlast, 14 000 naiskodukaitsjat, 15 300 noorkotkast, 17 400 kodutütart. Kahekümne aastaga tõusis Kaitseliidu arvukus tasemel, mis ületab praegust 25 aasta saavutust pea 3 korda.  Lisaks oli küsimus tingitud taustafoonist, kus alles valmis Jõgeval uus politseimaja ning peagi kostus nurin – kitsas. Vana oli aga suur ja kallis pidada, kusjuures remondidki ei jäänud kaugetesse aegadesse. Põltsamaa Ametikooli värsked juurdeehitused ei tähendanud ka midagi. Hetkega kaotasid investeeringud tähenduse. Näiteid planeerimise, raha kulutamiste küsitavustest, võib tuua veelgi. Pealegi oli Jõgeval staabihooneks ilmselt teisigi võimalusi. Kui hästi neid läbi kalkuleeriti ? Nii ma siis palusingi kaitseministrilt hinnangut staabihoone ehitamisele. Probleemsetes oludes jääb ju staap tühjaks ja kaitseliitlane tegutseb valdavalt omi, teadaolevaid ülesandeid täites. Taustaks muutunud rahvusvahelises olukorras on Venemaa tegevus Ukrainas; avalik kaasmaalaste huvide kaitse n.ö. lähiriikides; sõjaliste kulude suurendamine; olukord, kus Venemaa harjutab õppustel Baltikumi haaramist jne. Sellises olukorras on meie kaitsevõime tugevdamine – kiire tugevdamine – eriti oluline. Samuti kiire muutunud olukorra ümberhindamine. Praeguses olukorras ei saa tugineda aastatetagustele plaanidele. Minu hinnangul asub meie kaitseplaneering mugavustsoonis. Jah, nii võiks jätkuda, kui siin asuksid märkimisväärsed NATO jõud. Hinnangu minu küsimusele andis ekspealik kaitseliitlaste nimel. Ju oli tal selleks volitus, kuid ka Riigikogu liikmel on õigus ja mandaat pärida valitsuselt olulistes asjades aru. Minu ülesanne opositsioonisaadikuna on nõuda valitsuselt aru, kuidas kasutab meie kõigi maksuraha ja kas see parandab kaitseliidu võitlusvalmidust? Lugupeetud kaitseliitlased! Nüüd olete minu vastuse Ants Nurga kriitilisele sõnavõtule saanud ning mõistate Riigikogu päevakorras olnud küsimuse arutelul tekkinud küsimuse üleskerkimist. Raha, ikka raha! Riigi valik oli hoone, minu valik oleks olnud panustada kaitseliitlaste varustusse, turvalisusesse ja võitlusvõimesse. Aga kui ka teie valik on hoone, siis on ka hea, kui laskmistingimused paranesid. Igal juhul  palju jaksu ja tahet tänuväärses tegevuses riigi teenimisel! Raivo Põldaru Riigikogu liige, Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon

Loe edasi

Varro Vooglaid: Tõelise iseseisvuse eelduseks on vaba inimese vaimne hoiak ja usk iseseisva Eesti riigi võimalikkusesse

Ettekanne Eesti riikliku suveräänsuse arutelul Riigikogus 19.novembril 2015 Algatuseks tänan Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda, et tõstatasite küsimuse riiklikust suveräänsusest aruteluteemaks ning et kutsusite ka mind mõtteid jagama. Tegemist on meie riigi tuleviku seisukohast kriitilise tähtsusega teemaga, mis vajaks senisest kordades rohkem ja tõsisemat tähelepanu. Mõeldes, millele oma tänases ettekandes keskenduda, otsustasin mitte koostada akadeemilist käsitlust suveräänsuse kontseptsiooni kujunemisest ja tähendusest, vaid kasutada võimalust siin kõneleda, väljendamaks paljude inimeste peas kinnistunud muremõtteid meie maa, rahva ja riigi tuleviku pärast. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Selleks, et üht rahvast või riiki alistada, ei ole tänapäeval enam tarvis tanke, hävitajaid ega kahureid – piisab, kui murda rahva kõlbeline selgroog ja kultuuriline identiteet ning sisendada inimestele, et nende tulevik on paratamatult kindlaks määratud ja et rahval puudub võimalus seda suunata. Nii ei ole ühelegi rahvale kasu sõjaväe ülesehitamisest ega riigipiiride kindlustamisest, kui samal ajal toimub tema kultuuri alusväärtuste lammutamine, tema identiteedi õõnestamine ja moraalne lagunemine. Seetõttu on iga riigi ja rahva jaoks kõige suuremaks ohuks mitte välisvaenlane, vaid tema enda kõlbeline allakäik ja sellega kaasnev sisemise jõu minetamine. Selle tõdemuse taustal on tõsiselt murettekitav, kuidas Eesti poliitilise ja administratiivse eliidi seas võtab üha laiemalt maad iseseisvale riigile mitte- kohane vaimne hoiak. Nagu minu hea sõber Veiko Vihuri kirjutas alles eelmisel nädalal, on 21. sajandil kujunenud Eesti üheks põhiprobleemiks ühiskondlik-poliitilise eliidi suutmatus uskuda, et Eesti võiks tõeliselt vaba ja iseseisva riigina püsima jääda ja hakkama saada. Või nagu kirjutas hiljuti professor Tõnu Lehtsaar, osundades murelikult, et omariiklusest näikse olevat kujunenud mõnede jaoks justkui painav ike: “Me uskusime, et me saame iseseisvalt hakkama. Täna kuulutatakse meile pidevalt, et meil pole üksinda ei majanduslikult, moraalselt, poliitiliselt ega sõjaliselt mingit lootust.” Tõepoolest, viimasel ajal on korduvalt avalikult välja öeldud, et Eesti ei saa jääda vabaks ja iseseisvaks, vaid peab valima ida või lääne mõjusfääri kuulumise vahel. Ühelt poolt on geopoliitilise reaalsusega arvestamine loomulikult vajalik, ent teiselt poolt võib selle käigus minna kaotsi see, mis on meie omariikluse seisukohast kõige olulisem – tõeline vabadus ja iseseisvus. Olgem ausad – suur osa Eesti iseseisvusest on tänaseks ära antud. Euroopa Liidu õigus on kuulutatud Eesti õiguse suhtes ülimuslikuks ja väidetavalt tulebki suurem osa õiguslikust regulatsioonist kas otseselt või kaudselt Brüsselist. Seda karmi reaalsust ei saa lõputult ilustada juttudega suveräänsuse jagamisest. Oleme kaotanud igasuguse rahanduspoliitilise suveräänsuse ehk iseotsustamise õiguse – meie rahanduspoliitikat, mis on kogu riikliku materiaalse baasi aluseks oleva majandustegevuse vundament, kontrollitakse Euroopa keskpangast ja Rootsi kommertspankadest. Võiksime ju küsida, kuidas on iseseisvuse ideaaliga kooskõlas olukord, kus riigi eelarvelised vahendid seisavad välismaiste kommertspankade kontodel. Või mil moel on õigluse ja ühise hüve taotlusega kooskõlas see, kui Eesti rahva raha, mis seisab välispankade kontodel, laenatakse intressiga selle sama raha omanikuks olevale rahvale tagasi, et teenida sellelt hiiglaslikke kasumeid ning need siis maksuvabalt Eestist välja viia? Miks ei ole ükski valitsus teinud midagi märkimisväärset, et takistada sadade miljonite eurode maksuvaba väljaviimist Eestist kas pikaajaliste laenude ja nende mahakandmise või muude skeemide abil, samal ajal kui nn palgavaesuses elavad palgatöölised on sunnitud loovutama oma palgafondist sageli 70-80% maksudeks? Ilmselgelt ei teeni selline asjade korraldus Eesti rahva huve – ja just sama selgelt ei ole asjade selline korraldus juhuslik. Ka julgeolekupoliitikas näib meie riik olevat lahti öelnud eesmärgist luua eeldused selleks, et Eesti saavutaks iseseisva kaitsevõime, sest kogu riigikaitse valdkond on tervenisti orienteeritud sulandumisele globaalse “transatlantilise” võrgustiku osiseks. Mulle näib, et sageli kütab poliitiline eliit ise üles hirme, et niisugusele poliitikale suuremat toetust saada. Ja neid hirme ekspluateeritakse selleks, et turvalisusele apelleerides Eesti iseseisvust üha enam ära anda. Hädavajalik oleks aga otsida vastust küsimusele sellest, kui kaugele oleme valmis turvalisuse nimel oma tõekspidamistest, põhimõtetest ja iseseisvusest lahtiütlemisel minema. Kas oleme lõppastmes valmis iseseisvusest üldse loobuma, et ainult säiliks võimalus elada harjumuspäraseks saanud elu? Või oleme me seda (olulises osas) juba teinud, jättes endale vaid näilised võimustruktuurid, ent mitte võimalust otsustada tõeliselt olulisi küsimusi? Kui tahame olla hingelt suur ja tõeliselt iseseisev rahvas, siis peame keskenduma mitte sellele, kuidas ühele või teisele suurriigile vastanduda või meelehead valmistada, vaid sellele, et säilitada, hoida, kasvatada ja austada neid põhimõtteid ja väärtusi, mis moodustavad eestlaseks olemise tuuma. Eesti iseseisvuse eelduseks on usk oma tahtesse ja suutlikkusse siin maailmas riigi ja rahvana hakkama saada väärikalt tegutsedes, lähtudes oma otsustes ennekõike sellest, mis on õige ja hea, mitte sellest, kuidas õnnestub pragmaatilisi poliitilisi sobinguid punuda. Olgugi, et rahva seas kohtab niisugust usku sageli, ei ole poliitilise eliidi käitumises lihtne seda tuvastada – tõepoolest, lõhe rahva ning ideoloogilise eliidi vahel on kärisenud ohtlikult suureks ja paraku see vaid laieneb. Eriti just viimastel aastatel on hakatud nii ajakirjanduse, poliitikute, välisriikide kui ka erinevate organisatsioonide osalusel meie ühiskonnale aina agressiivsemalt peale suruma rahva enamikule vastuvõetamatut vasakliberaalset ideoloogilist programmi, mis avaldub nii rünnakutes perekonna, meie rahva põhiväärtuste kui ka ühiskonna kultuurilise terviklikkuse vastu. See on omakorda toonud kaasa ühiskonna lõhestumise ning paraku jääb sageli mulje, nagu oleks kellelgi eesmärk inimesed omavahel tülli ajada ja ühiskondlikke pingeid kasvatada. Kuid just samuti näib mulle, et mingisugust sügavuti minevat ühiskonna lõhenemist ei oleks ega ka tuleks, kui poliitiline eliit ei lähtuks oma tegevuses mitte ideoloogilistest tõmbetuultest, omakasust, oportunismist, välisriikide ja Euroopa Liidu diktaadist ja parteipoliitilise kemplemise nõudmistest, vaid austusest meie kultuuri alusväärtuste, meie ühiskonna kultuurilise terviklikkuse, inimloomusest lähtuvate moraalsete põhiprintsiipide, ühise hüve ja rahva enamiku tahtmise vastu. Valitsus peaks enese jaoks selgeks mõtlema, keda ja mida ta teenib. Peaminister ühes oma kabineti liikmetega peaks iseendalt siiralt küsima, kas ta on Eesti rahva esindajaks Brüsseli võimustruktuuride ees või Brüsseli võimustruktuuride esindajaks Eesti rahva ees. Eestil on hädasti tarvis terve peremehetunde ja alandliku riigimehelikkuse kultuuri taastamist. Mulle tundub iseenesestmõistetav, et riigis, mis on end põhiseadusega määratlenud demokraatlikuna, tuleks kõige tõsisemate ja enim lahknevusi tekitavate küsimuste otsustamisel lähtuda rahva enamiku tahtest. Ehk teisisõnu; kui me tegelikult tahame elada demokraatliku ühiskonnakorraldusega riigis, tuleb demokraatlikke printsiipe tegelikult rakendada, mitte ainult teeselda austust nende vastu. Seejuures ei ole mõtet rääkida tühje sõnu Eestist kui demokraatlikust riigist enne, kui rahvale on tagasi antud 1934. aasta riigipöördega ära võetud õigus algatada eelnõusid ja kutsuda kokku rahvahääletus. On selge, et Eesti võib minetada riikliku iseseisvuse ilma, et see oleks väliselt nähtav. Muude sümbolite kõrval võib Pika Hermanni tornis lehvida sini-must-valge ka siis, kui meil riiklikku iseseisvust enam ei ole. Ja just selles mõttes on meie olukord tunduvalt salakavalam ja ohtlikum kui nõukogude okupatsiooni ajal, mil oli kõigile ausatele inimestele päevselge, et meie iseseisvus on meilt röövitud. Tõelise iseseisvuse eelduseks on vaba inimese vaimne hoiak ja usk iseseisva Eesti riigi võimalikkusesse. Kui paljud poliitilise eliidi esindajad seda tegelikult täna enam usuvad? Kas seda usub president, peaminister või Riigikogu esimees? Kes tegelikult ei usu võimalusse ehitada üles tõeliselt vaba ja iseseisvat Eesti riiki, see peaks aga oma ameti maha panema ja poliitiliselt areenilt taanduma, sest nagu põhiseaduses selgelt kirjas, on Eesti on Eesti iseseisvus ja sõltumatus aegumatu ning võõrandamatu. Tänaseks näib olevat muutunud keeruliseks eitada, et vabadus kukkus Eestis sedavõrd ettevalmistamata pinnasele, et sellega ei ole osatud vääriliselt ümber käia. Õilis mõtleb vabadusest kui võimalusest pürgida selle poole, mis on tõeliselt hüveline; ta mõistab vabaduse haprust ja seda, et tõeline vabadus eeldab alati enesepiiramist. Ent orjahing näeb vabaduses vaid piiramatust ja võimalust rahuldada ohjeldamatult (mh tulevaste põlvede arvelt) oma elupõletuslikke himusid. Kahjuks on just õilsusest Eestis tõsiselt puudu olnud. Selle tagajärjena seisame tänasel päeval mitte küsimuse ees, kas jõuame järgmise 20 aasta jooksul Euroopa viie rikkama, õnnelikuma, harituma jne riigi hulka, vaid oleme sunnitud vaatama näkku küsimusele sellest, kuidas üleüldse rahva ja riigina püsima jääda. Nagu ma oma ettekande alguses ütlesin, on meie riigi ja rahva jaoks kõige suuremaks ohuks mitte välisvaenlane, vaid tema enda kõlbeline allakäik ja sellega kaasnev sisemise jõu minetamine. Ja kui see on tõsi, siis tuleks ka poliitilisel eliidil seada Eesti iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustamiseks pilk sootuks uutele horisontidele, mis moodustuvad mitte ideoloogilistest loosungitest, vaid inimeseks olemise ja ühiskonna seisukohast keskse tähtsusega kategooriatest, nagu tõde, ilu, headus, väärikus, aulisus, õiglus, mõõdukus, hoolivus, kohusetundlikkus, perekond, isamaa-armastus ja ka riiklik iseseisvus. Selleks, et säilitada ja kindlustada Eesti iseseisvust, peab poliitiline eliit olema võimeline tegutsema teenimisvalmilt ühise eesmärgi nimel, mitte anduma rahvuslikust alaväärsuskompleksist kantuna lehmakaubitsemisele. Tarvis on alandlikult teenida oma maad, rahvast ja riiki – olla sõna otseses mõttes rahva teener. Ainult need, kes kasvatavad endas ja hoiavad kõrgel vooruseid nagu tarkus, õiglus, mehisus, mõõdukus, aga ka alandlikkus, lahkus, suuremeelsus – võivad loota, et neil on mingitki voli ja õigust olla inimeste või terve riigi juhtimise juures. Igasugune austus tuleb aga välja teenida, seda ei ole võimalik välja kaubelda. Eesti on tõeliselt iseseisev vaid siis, kui suudame seista kindlalt ka ilma kõrvalise abita, ning kui usume siiralt, et oleme pigem valmis surema kui iseseisvusest lahti ütlema. nagu ütles kunagi üks minu armeeohvitserist hea sõber. “Iseseisvus – ise seismise õigus ja vabadus – ei tule liitlase armust, vaid õiglaste, ausate, meelekindlate, alandlike, lahkete ja suuremeelsete meeste ja naiste valmisolekust üksi seista ja mitte milleski olulises järele anda või vajadusel siin samas, sammugi taganemata, langeda!” See on tõelise vabaduse tee ning riikliku iseseisvuse aluseks olev vaimne hoiak. Hoidkem, kasvatagem ja austagem seda, et hoida iseseisvat Eesti riiki. Tunnetagem oma vastutust rahva ja riigi teenritena ja käitugem selle vääriliselt. Sest iseseisvust maha mängida on mõõtmatult lihtsam kui seda taastada.

Loe edasi