Uued Uudised

Kõik lood avaldamise järjekorras

Briti referendumi eel lubatakse eurovastastel kampaaniaks kulutada poole vähem

Lähiaastatel toimuva Suubritannia euroliidust väljaastumise referendumil võivad eurovastased jääda ebavõrdsesse olukorda, kui neil lubatakse kampaaniaks kulutada poole vähem raha kui Euroopa Liidu pooldajatel, kirjutab Breitbart. Ametlikel jah- ja ei-kampaaniatel on kulutuste ülempiiriks plaanis kehtestada 7 miljonit naela. Neile lisanduvad aga erakondade kampaaniad, mille plaanitavad ülempiirid soosivad tugevalt euromeelseid. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Eelnõu järgi võivad euromeelsed leiboristid, konservatiivid ja liberaaldemokraadid kokku kulutada 16,8 miljonit naela. Eurovastasel Suurbritannia Iseseisvusparteil (UKIP) aga määratakse kulutuste ülempiiriks 4,2 miljonit. Kui need ülemmäärad kinnitatakse, on tegu Euroopa Liidu stiilis võttega hääletustulemuste mõjutamiseks.

Loe edasi

Bilderbergi grupp kohtub sel nädalal Austrias

Selle aasta Bilderbergi grupi kohtumine, mis toob kinniste uste taga kokku maailma mõjuvõimsad ärimehed ja poliitikud, leiab aset Austrias Telfs-Bucheni mägilinnas. Kohtumiseks on grupi ametliku teate järgi planeeritud kuupäevad 11.–14. juunini. Bilderbergi kohtumine toimub vaid 26 kilomeetri kaugusel Elmaust Baieris, kus pühapäevast esmaspäevani peeti G7 tippkohtumist. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Eestlasi selle aasta kohtumise ametlikus nimekirjas ei ole. Soomest on kutsutud endine peaminister ja praegune rahandusminister Alexander Stubb, EVA esimees Matti Apunen ja äritegelane Leena Mörttinen. Veel osalevad Bilderbergi kohtumisel näiteks Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso, Hollandi peaminister Mark Rutte, USA endine diplomaat Henry Kissinger ja NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Osalejate ametlikku nimekirja saab lugeda siit. Austria politsei esindaja Christoph Hundertpfundi sõnul turvab kohtumist üle 2000 politseiniku. Nende seas on 24 Cobra eriüksuslast. Saksa poolel on täiendavalt valmis 17 000 politseinikku. Seega läheb Bilderbergi kohtumine maksumaksjale maksma hinnanguliselt 360 miljonit eurot, teatab ExtremNews. Sel aastal käsiteldavate teemade seas on immigratsioon, Ukraina konflikt ja tõenäoliselt ka viimastel kuudel Lääne meedias palju kõlapinda leidnud sularaha kaotamine. “Sularaha kaotamine, Ukraina konflikti teemad ja immigratsioonivoolu kasvatamine Euroopasse on selle aasta Bilderbergi kohtumisel põhiteemadeks. Need on ka kohtumise peamised eesmärgid ja me oleme jõudnud hirmutavalt lähedale totaalsele kontrollile iga üksikisiku üle,” kirjutab ajakirjanik Heiko Schrang. Ühtlasi arutatakse kohtumisel eesootavate USA presidendivalimiste üle. On spekuleeritud, et grupp avaldab toetust demokraatide kandidaat Hillary Clintonile, kuna kohtumisel osaleb tema kampaaniajuht Jim Messina. Telfs-Buchenis on juba plaanitud ka suured protestid Bilderbergi grupi vastu. “Meie protesti eesmärk on heita valgust sellele, kuidas mõjuvõimas eliit tööstusest, pangandusest, luureagentuuridest ja sõjaväest juhib meie poliitikuid ja meediat,” teatab protestijate veebileht.

Loe edasi

Donbassi separatistide suurtükivägi täieneb

Ukraina vägede teatel tulistasid Donbassi separatistid esmaspäeval Šõrokõne asulat 152-millimeetristest haubitsatest, vahendab 0629.com.ua. Šõrokõne asub Mariupoli linnast 10 kilomeetrit ida pool Aasovi mere rannikul. Sõja käigus tühjaks jäänud asula märgib Ida-Ukrainat läbiva rindejoone lõunapoolset alguspunkti. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Suurtükituli avati Ukraina teatel 10 minutit pärast jalaväerelvadega teostatud rünnaku algust, mis toimus kell 20:30 kohaliku aja järgi. Ukraina teatel langenuid seni ei ole ja olukord on kontrolli all. Suurtükituli oli kuulda Mariupolini välja. Laupäeval avaldati YouTube’is video, mis on filmitud Ukraina piiri lähedal Rostovis. Videos võib näha Ukraina poole suunduvat elektrivedurite veetavat sõjaväerongi, mis on laaditud 152-millimeetriste liikursuurtükkide ja muude soomusmasinatega.

Loe edasi

Itaaliasse on jõudnud aasta algusest üle 50 000 immigrandi

Viimase nädalavahetusega, mil Vahemerelt päästeti üle 5800 immigrandi, on selle aastanumbri sees Itaaliasse jõudnud paadipõgenike arv kasvanud üle 50 000, vahendab The Guardian. Laupäeval korjati 15 Liibüast lahkunud paadilt üles 3480 inimest. Pühapäeva jooksul kasvas see arv veelgi. Vahemerel tegelevad immigrantide üleskorjamisega nii Itaalia võimud kui ka Briti, Iirimaa ja Saksa merevägi. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); See nädalavahetus juhatas sisse selle aasta immigratsioonihooaja. Suvekuudel kasutavad inimkaubitsejad Vahemerel ära rahulikumaid mereolusid. Neljapäeval oli Itaalia siseministeerium registreerinud 48 905 riiki saabunut, seega on see arv praeguseks kasvanud üle 50 000. Kuigi Itaalia valitsus on nõus immigrante vastu võtma, on kasvaval sisserändel üha suurem mõju riigi poliitikale. Hiljutistel kohalikel valimistel saatis edu immigratsioonivastast erakonda Lega Nord.

Loe edasi

Endel Susi: mõningaid mõtteid kaasaja ideoloogiatest

Paljusid kaaskodanikke pahandab, et kasutatakse väga kergekäeliselt väljendit fašist. Me ei ela enam nõukaajal, kus sõjaväes teeninud baltlaste ühisnimetus vene ohvritseride poolt oli fašist. Paljud rahvuskaaslased kogesid sellist solvangut  korduvalt. Need, kes julgesid sellele arusaamale vastu tegutseda, pole vaja olla vist selgeltnägija, et mõista, mis nende noorte inimestega seejärel juhtus. Selliseid solvanguid tuli korduvalt kogeda ka teiste erialade inimestel. Nüüd võime ajakirjandusest lugeda samuti mõnede inimeste silditamist fašistideks. Seepärast otsustasin veidi täpsustada kasutusel olnud ja olevaid ideoloogiaid, et inimesed mõistaksid milline tegevus millise ideoloogia valdkonda kuulub. Natsionaalsotsialismi ehk rahvussotsialismi põhimõte oli, et majandusel peab olema teeniv positsioon rahva suhtes. Turg ei eksisteeri kapitali jaoks. Natsionaalsotsialismi ideoloogia oli käibel Saksamaal enne II maailmasõda ja sündis peale Saksamaale alandavat Versailles’i lepingu sõlmimist, mis panid riigile peale hiiglaslikud reparatsioonid. 1933. a oli tööpuudus Saksamaal 33%, ja see likvideeriti uut ideoloogiat rakendades 1939. aastaks. Teada on, et investeeringud teedeehitusse suurenesid 4,5 korda, elamuehitusse 2 korda, investeeriti suuremahuliselt teistesegi tööstusharudesse ja põllumajandusse. Sõjatööstusse hakati jõulisemalt investeerima peale tööpuuduse likvideerimist. Tänu sellisele edule majanduses ühines Austria Saksamaaga meeleldi. Saksa armee võeti Austrias vastu suurte ovatsioonide ja lilledega. Seda ühinemist näitab ilmekalt History telekanal. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Saksamaa selline majanduslik edu ei meeldinud Nõukogude Liidu liidrile Stalinile, sest tema pidi majanduse turgutamiseks kasutama sundmeetodeid ehk sunnitööd,  aga Saksamaal toimus see vabatahtlikult inimeste kõrge motivatsiooni toel. Stalini ettepanekul aastast 1936 hakati natsionaalsotsiaalide kutsuma fašistideks. Negatiivseks muutis natsionaalsotsialismi ideoloogia sellesse lisandunud muud teooriad nagu rassiteooria, juudivaenulikkus, eluruumi laienemise vajadus, juhikultus, maailmasõja vallapäästmine ja tohutud ohvrid. Peale II maailmasõda kuulutati  natsionaalsotsialistide ideoloogia rahvavaenulikuks. Fašism on poliitiline ideoloogia, mis taotleb ühe isiku juhtimise all oleva tugeva riigi loomist. Fašismile on võõrad kõik sotsiaalsed ja internatsionaalsed konstruktsioonid. Fašismi iseloomustab autoritaarne ainupartei juhtimissüsteem, äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaat, ühiskonna elu kõikide külgede range reglementeeritus ja jälgimine, sõjakas šovinism, agressiivne välispoliitika, piiramatu omavoli, patriotismi nimel kordasaadetud massimõrvad, jms. See autoritaarne liikumine ja ideoloogia tekkis 20ndail Itaalias, mille juht oli Benito Mussoliini. Tuntumad fašistlikud režiimiga riigid olid Hispaania (juht kindral F. Franco), Portugal (A. Salazar) ja ka Austria (1934-1938) enne Saksamaa anšlussi, Horvaatia (A. Pavelic). Mõnedes Kesk-Euroopa riikides kohtas kahe maailmasõja vahelisel ajal fašismile omaseid jooni nagu Ungaris (Horthy),  Bulgaarias (Markov), Kreekas (Metaxas), samuti osades Ladina-Ameerika riikides. Kommunism on ideaale ülistav ideoloogia, kus ei ole eraomandit ega sotsiaalseid klasse, riiki ega perekonda. Kommunismis on kõik varad ja tootmisvahendid ühiskondlikus omandis ning inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Ühiskonna põhimõte on, igaühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele. Kommunistid erinevad sotsialistidest selle poolest, et nad pooldavad kapitalistlikust ühiskonnast kommunistlikku ideaalühiskonda üleminekut revolutsiooni teel ehk jõuga. Sõna kommunism tuli kasutusele peale 1830. a prantsuse revolutsiooni. Suuremad kommunistliku ideoloogia teoreetikud olid Karl Marx, Fridrich Engels ja Vladimir Lenin. Praktikas on kommunism üks totalitaarsemaid ideoloogiaid koos fašismiga. 1917-1991 NSVLis toimunu ja tema poolt naabermaades kordasaadetu on 20nda sajandi üks suuremaid inimsusevastaseid kuritegusid. On teisigi näiteid. Pol Pot (1925-1998) oli Kambodža ultramaoistliku Punaste Khmeeride juht ja oli Kambodža peaminister aastatel 1976-1979. Sel ajavahemikul, tema  kommunistlike ebainimlike reformide tulemusel, hukkus 1,7 miljonit elanikku, mis oli 26% Kambodža rahvastikust. Ajaloolaste andmetel on kommunistlikud režiimid maailmas hinnanguliselt hävitanud üle 100 miljoni inimese. Rahvavaenulikud ideoloogiad, peale kommunismi, on rahvusvaheliselt kõik hukka mõistetud.  Osades riikides on ka kommunismi kuriteod hukka mõistetud. Näiteks, mõistis Eesti Riigikogu 2003. a hukka kommunistliku režiimi kuriteod, sama tegi tänavu aprillis Ukraina Ülemraada. Näiteid on teisigi. Kuid Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees sotsiaaldemokraatide fraktsiooni vastuseisu tõttu ei ole läinud dokument kommunismi kuritegudest lõpphääletusele. Nende vastuväide on, et hukka tuleb mõista konkreetsed kuriteod, mitte ideoloogia. Vaatama sellele, et just see rahvavaenulik ideoloogia on viinud kõige suuremate kuritegudeni. Praegu maailmas viljeldavad peamised ideoloogiad on liberalism, sotsiaaldemokraatia ja konservatism. Liberalism on suund majanduses, poliitikas ja ideoloogias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. Peamine suund on võetud vabaturumajandusele. Oluliseks peetakse riigi minimaalset sekkumist ettevõtlusse, nende tulude minimaalset maksustamist. Riik ei pea tegelema kulukate sotsiaalprogrammidega, vaid motiveerima rahvast rohkem töötama. Liberaalide ideoloogias ei eksisteeri rahvust ega tema kultuuri vaid kandvaks jõuks on ühiskond ja lõppeesmärgiks ühtne maailmariik. Sellest põhimõttest lähtuvad liberaalide tõekspidamised ja tegevus teisi inimesi neid tunnistama panna, kasutades oma käes olevaid vahendeid nagu meedia, ja muud võimalused. Olles võimul ongi nende juhtida meedia ja võimalus propageerida oma vaateid, olgu selleks vabaturumajandus, multikultuursus, homoseksuaalsus või massiimmigratsioon. Filosoof Fukuyama arust peaks kaasaegne liberalism viima inimkonna lõpmatule õitsengule, mida tegelik areng paraku oma majanduskriiside, finantskataklüsmide, vaesuse jätkumise ja õhtumaade moraalse allakäiguga (rahahimu, perekonna lagunemine, prostitutsioon, immigratsioon) ei kinnita. Vabaturumajanduse liberaalsete ideede propageerijana on enim kuulsust võitnud USA teadlane Milton Friedeman (1912-2006), kelle teostest on saanud inspiratsiooni ka meie kunagine peaminister Siim Kallas. Friedemani  auks antab Cato Instituud USAs alates 2002 aastast välja auhinda „Vabaduse edendamise eest“ koos kopsaka rahalise preemiaga. Auhindu jagatakse üle aasta ja neid on saanud 7 inimest, teiste  hulgas ka  Mart Laar 2006. aastal. Sotsiaaldemokraatia on vasaktsentristlik ideoloogia, mille eesmärk on tagada inimestele võrdsed võimalused eneseteostuseks sõltumata sotsiaal – majanduslikust olukorrast, rassist, rahvusest, soost ja seksuaalsest suunitlusest. Eesmärgiks on  heaoluriik ja tulude ümberjagamine vaesemate huvides. Samas on loobutud võitlemast kapitaliga kui kõige kurja juurega. Viimane oli aktuaalne kuni 1960-ndate aastateni. Riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju. Uuema aja sotsiaaldemokraatia on laenanud mitmeid põhimõtteid moodsast liberalismist nagu võrdsuse või piiramatu vabaduse põhimõtted. Samuti on sinna lisatud ohtralt Herbert Marcuse ja teiste kultuurimarksistide teooriaid, mis jutlustavad uute rõhutud klasside nagu homod, naised, pagulased, jne. kannatustest vabastamise ideoloogiat, samuti nende võitlusest pehkinud kodanliku ideoloogia ja muude „pahedega“ nagu perekond või valged heteroseksuaalsed mehed. Tuntumatest sotsiaaldemokraatidest võiks nimetada Olaf Palme´t, Tony Blair´i. Toomas Hendrik Ilvest, Mihkel Martnat (Eesti sotsiaaldemokraatia isa), Konservatism ehk alalhoidlikkus on demokraatlik parempoolne ideoloogia, mis tugineb traditsioonilistel väärtustel. Konservatism loojaks peetakse XVIII sajandi iiri poliitikut ja filosoofi Edmund Burke´i. Konservatiivi jaoks on oluline rahvus ja tema ajalugu. Konservatiivsed põhimõtted on traditsionalism, perekond ja moraal. Traditsionalism tähendab põhiväärtuste säilitamist ja järkjärgulist reformide teostamist selle säilitamiseks. Perekond ja abielu on ühiskonna vundament, üks vanemaid elukorralduse institutsioone. Moraal on kõige aluseks, ilma milleta poleks ettekujutust, milline on õiglane ühiskond. Tuntumatest konservatiivsetest poliitikutest võiks välja tuua Konrad Adenaueri, Dwight Eisenhoweri, Charles de Gaulle´i ja Margaret Thatcherit. On veel hulk teisigi ideoloogiad. Infot paljude nende kohta on võimalik leida materjali piisavalt.

Loe edasi

Monika Helme: mitu pagulast mahub Suure-Lähtru mõisa?

Vaadates praegu Eesti ees seisvat kõige põletavamat pagulasteprobleemi, tekib tahes-tahtmata tunne, et see kõik on juba olnud. Muidugi võiks ajaloos minna veelgi kaugemale tagasi, aga maanduks siiski aastasse 1939, kui Konstantin Pätsotsustas, et peame Nõukogude Liidule solidaarselt käe ulatama ja Vene baasid Eestisse lubama. Mis järgnes, on meile kõigile selge – andsime sõrme, võeti terve käsi ja hea, et üldse ellu jäime. Tookord tehti samuti Eesti rahvale selgeks, et see on parim, mida me teha saame, see on meie kohus ajaloo, Eesti rahva ja riigi tuleviku nimel. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Maffiakaubandus  Kangesti sarnane retoorika kõlab praegugi meie poliitikute, palgatud propagandistide ja kõigi teiste suust, kes on oma rahvusliku südametunnistuse vahetanud ameti ja raha vastu: pagulased tulevad niikuinii, me ei saa midagi teha, me peame olema solidaarsed Euroopaga, pole mõtet vastu punnida, parem katsume probleemile lahendusi leida, kuidas neid siia kõige paremini integreerida. Hakakem harjuma? Kõlab täpselt nagu soovitus hakata iga päev poomist harjutama, sest nöör, mida Eesti rahvale kaela pannakse on juba õlitatud ja silmusena ootamas. Põhimõtteliselt käib Euroopa lõunapiiril mafioosne inimkaubandus, mida väidetavalt koordineerivad Itaalia korrupeerunud valitsustegelased. Rõõmuga löövad selles kaasa sealsed kõikvõimalikud instantsid, mis riigi rahaga põgenikeprobleemist suurt kasu teenivad. Meilgi on juba kerkinud justkui seeni pärast vihma igasuguseid MTÜsid, kes suurt raha ja riiklikku tellimust haistes on viskunud põgenike siiatulemise eest võitlusse ja nende õiguste kaitsele. Juba on kuulda olnud ametnike suust lubadusi osta põgenikele keeleõpet ja eluaset vabaturult. Oh rõõmustage keeltekoolid ja kinnisvaraturg – riikliku tellimuse õnn on kohe-kohe ka teie õuele maandumas! Kahjuks ei adu ei ärimehed, riigiametnikud ega ka meie valitsus, et oma tegevusega mahitavad nad otseselt globaalset inimkaubandust ning suunavad riigi ja rahva raha kõige ehedamal kombel kurjategijate taskusse. Ja seda kogu Euroopa mastaabis. Pagulaskeskus mõisa?  Suure-Lähtru mõisa mahuks ära terve pagulaskeskus. Selleks polekski vaja muud, kui müüa oma põhimõtted, ideaalid ja rahvus juudaseeklite eest maha ja öelda – tulge, sest kõik on juba valmis! Riigi ja maksumaksja raha voolaks ojadena, sest me ju teame, et sellistel puhkudel pole rahapuudust kusagil. Ainukesed, kellele ei jätku, on meie oma inimesed. Aga mis meil sellest siis enam, peaasi et papp jookseb ja äkki saab Euroopast mõne õlalepatsutuse ja käepigistusegi.  Pöördudes tagasi ajaloo juurde, teame, mis sai juunikommunistidest. Hea küll, see oli nende isiklik traagika, aga kahjuks teame ka nüüd, mis sai osaks riigile ja rahvale. Juunikommunistidena võime  praegu pagulastevoole ukse avada, aga küüditatakse hiljem ikka meid endid. Muidugi on meil ka teine võimalus – öelda kindel ei! Ja riskida Euroopa mafioossete inimsmuugeldajate pahameelega. Ja kui seejärel tuuakse nad siia ka vägisi, siis vähemalt ei saa tuleviku ajaloolased ega propagandameistrid öelda – aga te ju ise tahtsite! Allikas:  http://www.ohtuleht.ee/680603/helle-moonika-helme-mitu-pagulast-mahub-suure-lahtru-moisa    

Loe edasi

Jüri Kukk: Eesti valitsus peab ebaeetilist infosõda

Möödunud aasta algusest, mil Venemaa okupeeris Maidani sündmuste järel Krimmi, kinnistus ülemaailmsesse kõnepruuki liitsõna “infosõda.” Peagi selgus, et lahingud meie mõttemaailma pärast on sama olulised ja ägedad, nagu heitlused relvalahingutes territooriumide pärast. Tõeliselt räpast infosõda peab siiani Kreml, kuid ka teised asjaosalised, pole süüst päris puhtad. Sealhulgas Eesti meedia. Valitsusmeelsed jõud ja nn. infosõjanõunik Ilmar Raag on küll süüdistanud EKRE-t ja Keskerakonda Moskva käepikenduseks olemises (vt. Delfi 17.05.15), kuid paraku on ka võimulolijate meediatoetajad Putini režiimi “agarad õpilased”, vähemalt selles osas, kuidas must valgeks rääkida. Või õigemini, kuidas mustast üldse mitte rääkida. Kallutatus tähendab ka mingite asjade tähelepanuta jätmist. Eesti Rahvusringhääling peaks arvamuste osas justkui andma läbilõike ühiskonnas valitsevatest meeleloludest, aga ei ühti. Minge internetileheküljele uudised.err.ee ja veenduge selles ise. Arvamusküljelt leiate vaid nende autorite lood, kes kiidavad heaks pagulaste vastuvõtmise seadusandlikud kohustused seda teha. Ei ainsatki analüüsivat artiklit või ülevaadet sellest, millised on nende Euroopa riikide kogemused, ka negatiivsed, kes on pagulasi juba oma maale lubanud. Veelgi enam, Abdul Turay, Rain Kooli ja teiste heakskiitjate lugude alt on võetud kommenteerimisvõimalus. Kindlasti väidetakse, et seda tehti ebaviisakate ja vihkavate arvamuste levitamise vältimiseks, kuid erinevalt Delfist pole ERR-i kommentaarium sopavalamisega kunagi silma paistnud. Küll aga on sealgi piisavalt palju neid arvamusi, mis ei kiida heaks valitsuse otsuseid. Muide, Delfi kasutas seda nõksu rahvus-konservatiivide kohta käivate lugude kommentaariumide sulgemisel, väites põhjuseks olevat liigse vihkamisetulva. Põhjuseks oli siiski ilmselt see, et arvamusavaldajatest enamik toetas materdatavaid. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); Sama lojaalsusvalik käib läbi ka telesaadetest, kuhu kutsutakse esinema vaid neid, kel ei tundu tõesti midagi pagulaste vastu olevat. Samas, kui näitlejanna Karin Rask väidab, et tema tutvusringkonnas polegi ühtegi vastast või kahtlejat, siis tundub see valena või elab naine tõesti teistmoodi kogukonnas, omamoodi mullis, igal juhul mitte selles kahtlustest puretud Eesti ühiskonnas. ERR-i juhtkond ei hooli ka sellest, kui vaatajad kritiseerivad vihaselt saateid Vabariigi Kodanikud ja Foorum, kui nendesse kutsutakse vaid heakskiitjad, või teisel juhul seatakse üks opositsionäär vastakuti kolme peavooluarvamuse esindajaga. “Omad” saavad ikka paremad positsioonid ja saatejuhid on minetanud erapooletuse, olles pigem sõnalahingu valitsuspoolsed strateegid. Nii ongi Eesti meediamaastikul välja kujunenud kaks suunda: valitsusmeelne peavoolumeedia, mis kiidab vaid takka, ja alternatiivmeedia ehk siis need väljaanded, kes avaldavad ka kriitilisi arvamusi. Muidugi võib halvaks panna vastaliste arvamusi või neis kahelda, kuid paraku on loodud olukord, kus kahe poole vahel ei saagi tõsiseltvõetavat väitlust toimuda. Kahjuks on alternatiivsetel väljaannetel nii rahastuse kui levi osas tükk maad kehvemad võimalused kui suurematel meediakanalitel ja nii toimubki infosõjas heakskiitva propaganda pealetung. Demokraatiast tundub asi küll aina kaugenevat. Oleme jõudnud kummalisse olukorda, kus rahva valdav enamus on paljudele asjadele vastu, aga peavoolumeedia kujutab asju hoopis teistmoodi. Meenutab nõukogude aega või mida teie arvate?

Loe edasi

Austria noored rahvuslased hõivasid euroliidu esinduse rõdu

Rahvuslased Identiteedipõlvkonna (Identitäre Bewegung) noorteliikumisest ronisid eelmisel nädalal toimunud piketi käigus Viinis asuva Euroopa Liidu esinduse rõdule, lehvitasid seal loosungeid, pidasid kõnesid ja avaldasid järgneva teadaande.

Põgenikud, kes on hukkunud Vahemerel, tuhanded aafriklased ei ole meie vaenlased – meie vaenlased on selles hoones!

Need, kes istuvad selles hoones meie taga, on meie vaenlased, nad istuvad Brüsselis ja parlamendis.

Nemad on selle suure rahvastiku väljavahetamise taga, mille eesmärgiks on kõigi piiride hävitamine ja meist kõigist ühe rahvuse tegemine.

Aga meie tahame mitmekesist maailma, vabaduse maailma, rahvuste ja kultuuride maailma.

Kolmanda maailma ja Aafrika tulevik ei ole meie tulevik, nad ei tohi tulla Euroopasse.

Me ei saa kunagi endale võtta kogu Aafrikat ja Aafrika tulevik ei ole Euroopas! Euroopa tulevik ei saa kunagi olla Aafrikaks muutumine!

Me kaitseme endid selle suure rahvastiku väljavahetamise eest, me oleme vastu multikultuursele poliitikale siin ja täna, tänasest peale ja iga päev.

Loe edasi

Rootsi vald on immigrantide tulva ees käpuli

Strömsundi vald Rootsis pigistab püksirihma, et tulla toime uue asüülitaotlejate laine tekitatud lisakulutustega, teatab Fria Tider. Sotsiaaldemokraatide juhitud vallavalitsus ootab riigilt rohkem raha. Kirjas sotsiaaldemokraadist tööministrile Ylva Johanssonile kaebab vallavalitsus, et kohalik majandus ei tule enam toime hüvede pakkumisega asüülitaotlejatele, kes tahavad majutust, arstiabi ja haridust. (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); “Me üritame kiiresti reageerida, kuna suurenenud pagulaste sisserännet ei kata valitsuse poolt antavad toetused,” teatavad vallajuhid. Kinnisvaraomanikud Põhja-Rootsis kirjutavad alla varjupaigalepingutele ja rendivad oma kinnisvara Rootsi immigratsiooniagentuurile. Vallavalitsuse sõnul puudub neil ülevaade piirkonda saabuvate immigrantide arvust. Näiteks toovad nad Hotingi asulasse plaanitud uue varjupaigataotlejate keskuse: “Täna on oodata 150 inimest majutavat Hotingi varjupaigataotlejate keskust puudutavat otsust. Neljandik neist, keda seal majutatakse, on eeldatavasti lapsed ja noored. See tähendaks, et koolidesse ja lasteaedadesse tuleb juurde 30 protsendi jagu lapsi. Väikesele 700 elanikuga Hotingile tähendaks see 20-protsendilist elanike arvu kasvu.” Üks vallavolinikest ütles kohalikule ajalehele, et vallal on immigrantide majutamiseks puudu mitu miljonit Rootsi krooni.

Loe edasi

EnenKio — olematu kuningriik Vaikses ookeanis

Kuigi EnenKio kuningriigil on olemas territoorium, põhiseadus, valitsus, lipp ja vapp ning teda valitseb kuningas, Tema Majesteet Remios Hermios, eksisteerib see riik reaalselt ainult interneti veebilehekülgedel ja mitte ükski maailma riik pole teda tunnustanud. Piraatide ja merehädaliste peatuspaik (adsbygoogle = window.adsbygoogle || []).push({}); (function($){ $(document).ready(function(){ }); })(jQuery); (function ($) { var bsaProContainer = $('.bsaProContainer-1'); var number_show_ads = "0"; var number_hide_ads = "0"; if ( number_show_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeIn(); }, number_show_ads * 1000); } if ( number_hide_ads > 0 ) { setTimeout(function () { bsaProContainer.fadeOut(); }, number_hide_ads * 1000); } })(jQuery); See fiktiivne riik paikneb Marshalli saarestikust põhja pool Ameerika Ühendriikidele kuuluval Wake’i atollil, mis on tegelikult veealuse kustunud vulkaani kraatri serv. Wake asub poolel teel Jaapani ja Hawaii vahel ehk Hawaii saarelt Hongkongi viival kaubateel. Atolli koosseisu kuulub kolm omavahel sildadega ühendatud ning liivast ja korallilisest lubjakivist koosnevat  korallisaart: Wake, Peale ja Wilkes. Atolli pindala on 9,8 km² ja elanike arv paarisaja ringis (umbes kümne aasta eest elas saarel üle 300 inimese) ning ta asub 6 km pikkuse ja 2 km laiuse laguuni ääres. Atolli keskel asuv laguun on endine hiidkraater ja mõõna ajal on kolmandik sellest kuiv. Väikeste punakaskollaste lillede tõttu on linnu harkluu kujulist saart nimetatud ka “Apelsinilillede saareks”, sest just seda tähendab enne eurooplaste poolt avastamist saarele reisinud kohalike inimeste pandud Enen-kio nimi maršalli keeles. “Reis EnenKiole oli üks rist ja viletsus, väga pikk ja ohtlik. Kuskilt polnud reisi ajal võtta joogivett ega toitu, seetõttu varustati EnenKiole sõitvad paadid toiduga kogu reisi tarvis, peamiselt kookospähklitega. Kuna reis oli erakordselt raske, siis pidi meestel, kes selle ette võtsid, olema väga tugev motivatsioon seda teha.” Nii on kirjeldatud meritsi reisimist saarele, mille kaugust teistest asustatud paikadest tuleb mõõta tuhandete kilomeetritega. Wake’i saare avastas 2. oktoobril 1568. aastal hispaanlasest meresõitja Alvaro de Mendaña de Neira (1541-1595), kui ta otsis lühimat teed Peruust Filipiinidele. Kaugelt saart märganud Mendaña nimetas selle San Franciscoks. Esimene eurooplane, kes ka maale astus, oli 1796. aastal inglane William Wake. Tema järgi hakatigi atolli nimetama ja tehakse seda tänapäevani. Pool sajandit hiljem maabus saarel leitnant Charles Wilkes’i juhtimisel teaduslik ekspeditsioon, mille käigus saar kaardistati ja koostati esimene detailne kirjeldus atollist. Maatükil ei ela ühtki põliselanikku, sest ta oli minevikus asustamata. Aeg-ajalt kasutasid atolli Marshalli saarte kala- ja meremehed, Jaapani salakütid, teadusekspeditsioonid ja laevahukust pääsenud merehädalised. Enamik EnenKio kodanikke elab praegusel ajal eksiilis Marshalli saartel, kuid ka USAs ja teistel Vaikse ookeani saartel. Enam kui sajand USA okupatsiooni Esimene laevaõnnetus selles piirkonnas toimus 1866, kui Saksa laev Libelle sõitis saare lähedal veealusele kaljule. Laeval oli muuseas ka Inglise ooperitrupp. Öö veedeti laeval, järgmisel päeval mindi koos varustusega (raha, väärisesemed, sigarid, toiduained, vein jms) saarele. Kui aga too osutus inimtühjaks ja ka joogivett polnud kusagilt saada, otsustati kahe väikse paadiga Guami suunas teele asuda. Üks paat jõudis õnnelikult Guamile, kuid teine, mida juhtis kapten Anton Tobias ise, jäi kadunuks. Alates 19. sajandi lõpust ehk pärast Hispaania-USA sõda kuulub atoll Ameerika Ühendriikidele ning oli algselt mereväe käsutuses, kuid 1930. aastatel rajati sinna lennuväebaas. 1941. aastal oli saarel raadiojaam, väike maandumisrada 12 hävituslennukiga ja 525 USA merejalaväelasest koosnev garnison. Teise maailmasõja lahingus õnnestus jaapanlastel, kelle kaotused veristes lahingutes olid viis korda ameeriklaste omadest suuremad, siiski saar enda kätte saada. 1616 ameeriklast võeti vangi ning enamus neist evakueeriti Hiinasse ja Jaapanisse. Pärast sõda said ameeriklased saare siiski tagasi. Ka Vietnami sõja ajal oli saarel sõjaväebaasina oluline roll. Praegu asub Wake’il Vaikse ookeani lennuliinide varulennuväli ja seal saavad vahemaandumisi teha kaubalennukid. Saartel asub veel meteoroloogia- ja okeanograafiajaam. 2009. aastal moodustas USA siseminister Dirk Kempthorne Wake’i saarel looduskaitseala. Ameerika sõjaväebaas evakueeriti Wake’i saarelt 2006. aastal, kui oli teatatud võimsa taifuuni lähenemisest. Pärast taifuuni jäi saarele vaid väike sõjaväelaste ja tsiviilisikute rühm (2009. aastal kuulus rühma 150 inimest). Ameeriklastele tuleks sulg sappa lüüa EnenKio (EneenKio) Kuningriik moodustati juba 1987. aastal, kuid ametlikult kuulutati sõltumatuks 1994. aastal tollase kuninga Murjel Hermiose korraldusel. Murjel Hermios oli ka Marshalli saarte Põhja-Rataki atolli hõimupealik (iroijlaplap). Pärast Murjeli surma 1998. aasta detsembris sai uueks monarhiks tema vend kuningas Remios Hermios, kes valitseb tänase päevani. Tema järglasena on kroonprintsiks määratud Remiose vend Lobadreo Hermios. Valitsust, mis koosneb kuuest ministrist, juhivad kuningas ja tema poolt määratud täievoliline minister ehk peaminister, kelleks 1987. aastal määrati 54-aastane Robert F. Moore. Riigil on olemas ka konstitutsioon ning nagu kõigis teisteski maailma riikides, paneb see paika kodanike õigused ja kohustused, valitsuskorralduse jms. Iseseisvusdeklaratsiooni vastu võtnud EnenKio teatas sõltumatu riigi sünnist paljudele rahvusvahelistele organisatsioonidele, meediaväljaannetele ning ka USA võimuorganitele. Loomulikult ei suvatsenud USA, keda uus riik süüdistab oma territooriumi ebaseaduslikus annekteerimises, nendele teadetele vastata. Muuseas nõuab EnenKio USAlt üle saja aasta kestnud okupatsiooni eest ka vastavat hüvitust ehk renditasu. EnenKio valitsuse peaeesmärgiks on USA okupantide, ühesõnaga kõigi ameeriklaste väljakihutamine ning maa vabastamine sõjaväelastest. Praeguseni pole EnenKio kuningriiki tunnustatud ühelgi rahvusvahelisel foorumil ja seda pole teinud ka ükski sõltumatu riik maailmas. Sulitemp võlakirjadega Ameerika Ühendriikide föderaalvõimud tegid 2000. aasta sügisel lõpu geniaalsele petuafäärile, kus interneti kaudu püüti müüa miljardi USA dollari eest olematu riigi sõjaaegseid kullas kustutavaid võlakirju. Nimetatud programmi eesmärgiks oli koguda raha EnenKio tulevaste riiklike projektide elluviimiseks. USA Riigidepartemang hoiatas sel puhul üldsust avalikult EnenKio “kuritahtlike ja pettuslike toimingute eest”. USA väärtpaberite komisjoni ametniku Susie Youni sõnul võidi võlakirju pakkuda juba kolm või rohkem aastat, kuid nende teada ei õnnestunud ühtki maha müüa. Müüjaks osutunud valitsusjuhti ja kohalikku ärimeest Robert Moore’i ähvardas Hawaii kohus vanglakaristuse ja 1000-dollarilise igapäevase trahviga, kui ta ei lõpeta võlakirjade müümist. Moore otsustas kohtu tingimusi täita. Muide, kohtuistungile ilmus Moore T-särgis, linasest riidest pükstes ja palja jala otsa torgatud sandaalides. Niisugust riietust peetakse seal lugupidamatuseks õigusemõistjate vastu, mida Moore taotleski, püüdes sel moel väljendada põlgust USA kestva okupatsiooni vastu. Allan Espenberg

Loe edasi