26.04.2018
1KS09Nov17J13
Möödunud neljapäeval vastas Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu linnavolikogu liikmete küsimustele ja üheks arupäringute teemaks oli olukord keskerakondlastest pungil linna äriühingute ja sihtasutuste nõukogudes.
EKRE saadik Helle-Moonika Helme juhtis abilinnapea tähelepanu sellele, et nõukogu liikmetest absoluutne enamus on keskerakondlased, peale nende on seal vaid mõned parteitud inimesed ja roheline Züleyha Izmailova. “Kuidas on tekkinud olukord, kus ainult keskerakondlased nõukogudest palgaraha välja viivad?” uuris ta.
“Vastus saab olla vaid ühene — erakonda kuulumine on piiratud ainult kaitseväelastel, politseiametnikel ja võib-olla veel mingitel mulle mitte teada olevatel põhjustel, kõigil ülejäänud juhtudel on igal Eesti Vabariigi kodanikul põhiseaduslik õigus kuuluda mistahes erakonda,” sidus Riisalu erakonna liikmelisuse kõnealustest ametitest sootuks lahti. “Ei saa öelda, et inimene oleks halvem või parem seetõttu, et ta kuulub mingisse erakonda — need inimesed on vabatahtlikult Keskerakonda astunud ja neid on kaasatud, et nad teeksid nõukogus tööd tulenevalt isikuomadustest, mitte erakondlikust kuuluvusest.”
Opositsioonisaadik Taavi Rõivas nentis seepeale, et linnavalitsusel on juhtumisi nõukogude komplekteerimise käigus saadaval olnud ainult keskerakondlased ja Riisalu kuulutas selle peale, et kui tekib huvide konflikt, siis taandab mistahes linnaametnik ennast kohe otsuste tegemisest. Sellele väidetavale aumehelikule taandamise praktikale viitas abilinnapea pidevalt, hoolimata opositsioonisaadikute arvamusest, et mis saab siis, kui keskerakondlik ametnik ei soovi huvide konflikti näha või ei märka seda. Fakt, et linnavalitsus kontrollib suuresti ise ennast, jooksis läbi kogu arupärimisel tekkinud arutelust.
EKRE saadik Kersti Kracht soovitas linnavalitsusel nõukogude komplekteerimisel ka opositsioonile sellest sõna saata, et nemadki saaks kandideerida, ning selle peale vastas abilinnapea: “Kui te garanteerite seal töörahu, mida te volikogus ei suuda, siis oleks see päris kelmikas ettepanek!” Kui saadik Helle-Moonika Helme pakkus välja, et selline kaasamine ning usaldav koostöö oleks parim võimalus tuua volikogudesse ka mittekeskerakondlasi, parandas Riisalu siiski ennast, öeldes, et KE saab kaasata vaid oma partnereid, kellega on sõlmitud koostööleping.
“Me pole süüdi, et meil on selline linnajuhtimise süsteem, aga me oleme saanud sellise mandaadi, mis lubab meil nii käituda,” tõi Riisalu sisse uue mõõtme. “Täna on selline olukord ja see võib muutuda, kui võim Tallinnas enam Keskerakonna käes ei ole, aga hetkel on nii, nagu on.” Abilinnapea kordas, et on KE on alati valmis partnereid äriühingute juhtimisse kaasama, nagu seda tehti roheliste puhul, kuid läbirääkimistel olevat teised võimalikud partnerid alati liiga pretensioonikad olnud.
Saadik Jaak Juske viitas kohtumisel linnapea Taavi Aasaga kuuldud infole, et töö linna äriühingute ja sihtasutuste nõukogudes ei kuuluvat linnaametnike töökohustuste hulka, kuid abilinnapea väitvat Juske sõnul, et seal tehakse siiski ka oma haldusala tööd — kumb siis vassib? “Ma ei tea, mida tema ütles, aga mina teen ka nõukogus oma tööd ja arendan tööstusparke,” vastas Riisalu.
Ühe küsimusena tõstatus ka see fakt, et üks keskerakondlasest abilinnapea saab kolmest nõukogust 3000 eurot palgale lisaks ja Riisalu selgitas: “Tegu on väga võimeka inimesega, kes oli omal alal väga pädev ka enne linnavalitsusse tulekut ja nüüd on linn ka tulevikus hästi juhitud, sest tal on suured kogemused.” Vastusena Kristen Michali küsimusele, et kas on normaalne, kui Tallinna linnavalitsemises saab keegi põhipalgale sellist lisa, kommenteeris ta: “Küsimus on tendentslik ja ei peegelda olukorda!” Jutt on Kalle Klandorfist, kes saab põhipalka 4200 eurot ja lisaks kõnealuste nõukogude esimehena veel 3000 eurot, kuid samal moel ja peaaegu samas suuruses teenivad lisa teisedki.
Saadik Riina Solman meenutas, et kord oli IRL-is olnud jutuks vajadus linna äriühingud depolitiseerida ja Riisalu oli seda toetanud. “IRL-is oli olukord selline, kus minu maailmavaade ei saanud muutuda ja see ei muutunudki, ning uuesti Keskerakonda tulles tundsin ma, et olen tagasi!” teatas Aivar Riisalu uhkelt ja tundeliselt, osutades sellele, et jäi tõeliseks keskerakondlaseks ka vahepeal teise parteisse “sisse põigates”. “Hea, et särki seljas lõhki ei tõmmanud,” kostis seepeale saalist.
Riina Solman arvas, et Riisalu jutt polnud mingi vastus, ta ei jätnud jonni ja küsis üle, kas poleks mõistlik linna äriühinguid depolitiseerida ja sai vastuseks: “Häid spetsialiste, kes tagaks arengu, pole kuskilt võtta ja mis teha, kui kõik head inimesed on astunud Keskerakonda — ka mul oli nii hea päev, kui tagasi tulin!”
Üldiselt jäi abilinnapea Aivar Riisalu jutust mulje: see, et äriühingute ja sihtasutuste nõukogudes on peamiselt ainult keskerakondlased, pole mitte toiduahel, vaid juhuslik olukord, kus tarku ja kompetentseid inimesi polnud lihtsalt kuskilt mujalt võtta.