Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Ajaloolane Jaak Valge: Alice Levald võttis ise Nõukogude Liidu kodakondsuse

-
22.05.2018
Ajaloolane Jaak Valge.
© SAPTK

Ajaloolane Jaak Valge kinnitab, et siseminister Andres Anvelti isapoolne vanaema Alice Levald võttis ise Nõukogude kodakondsuse.

Andres Anvelti sünnijärgse kodakondsuse teema tõusis päevakorda pärast Jaak Valge artiklit. Ajaloolane toonitas esmalt, et Anvelti kodakondsuse küsimus ei ole tema algatatud teema. “Minu käest küsis seda ajakirjandus. Mina vastasin sellele ajaloolasena nii, nagu mina sellest ajaloolasena aru saan,” ütles ta BNS-ile.

Valge sõnul on Anvelti isapoolne vanaema Alice Levald (Alise Stein-Anvelt) oma mälestusteraamatus “Valguses ja varjus”, mis ilmus 1988. aastal, ise kirjutanud, et ta võttis kohe pärast Nõukogude Liitu siirdumist Nõukogude Liidu kodakondsuse.

“”Peatselt vormistati mind, Alise Pauli t. Steini nime all Nõukoguse Venemaa kodanikuks”,” tsiteeris Valge raamatu 64. lehekülge. Valge nentis, et raamatust ei selgu otseselt, millal see aset leidis, kuid konteksti põhjal on tõenäoline, et see juhtus 1925. aasta teisel poolel. Topeltkodakondsust Valge sõnul Eesti Vabariigi kodakondsuseseadus ei lubanud.

Kommenteerides asjaolu, et arhiivist pole leitud andmeid Alice Levaldi Eesti kodakondsusest lahkumise kohta, sõnas Valge, et Eesti arhiivides ei saagi olla informatsiooni selle kohta, mis juhtus Venemaal. “Aga ajaloolane peab järelduste tegemiseks kasutama kõiki kättesaadavaid allikaid ja oma loogikat,” sõnas ta.

Kodakondsuse säilimine on vähetõenäoline

Valge tõi esile, et lisaks sätestas 1922. aasta kodakondsuse seadus, et välismaalasega abiellunud naine kaotas kodakondsuse automaatselt, kui ta kahe nädala jooksul ei avaldanud Eesti konsulile või diplomaatilisele esindajale kodakondsusesse jäämise soovi. “Millal Jaan Anvelt ja Alice Stein-Anvelt abiellusid, pole minul kuupäevaliselt teada, aga neist kui abikaasadest on juttu väga paljudes mälestustes. Tõenäoliselt võttis Stein-Anvelt oma teise perekonnanime “Anvelt” just abielludes. Kui rahvusarhiivist ei ole leitud andmeid, et Stein-Anvelt soovis Eesti kodakondsust säilitada – mis olekski tema kommunistlikku tausta teades ülimalt vähetõenäoline – siis on see lisatõend, et ta Eesti kodakondsuse kaotas,” sõnas Valge.

Ka sõnas Valge, et peab arvestama 1934. aasta kodakondsuse muutmise ja täiendamise seadust, mille kohaselt pidi loetama Eesti kodakondsusest väljaheidetuks kõik need isikud, kes olid välisriigi kodakondsusesse astunud, ilma et nad oleksid vabastatud Eesti Vabariigi kodakondsusest, ning ka need, kes olid astunud Eesti valitsuse loata välisriigi riigiteenistusse.

Valge märkis, et Stein-Anvelt töötas Nõukogude Liidu Riiklikus Kujutava Kunsti Kirjastuses ning on ülimalt vähetõenäoline, et ta selleks Eesti valitsuse luba küsis. “Eesti kommunistid ei tunnustanud Eesti riigi iseseisvust ning Eesti riigiga nad ei suhelnud. Võin 99,7 protsendilise tõenäosusega öelda, et sellist taotlust ta ei kirjutanud. Kui seda arhiivis pole, siis on see lisakinnitus.”

Nii on Valge sõnul lõppkokkuvõttes ülimalt vähetõenäoline, et Stein-Anvelt Eesti kodakondsuse säilitas. “Vastupidise tõestamiseks peaks esitama väga veenvad tõendid,” sõnas ta. “Tundub imelik, kui püüame Eesti kodakondsust omistada inimesele, kes seda ise kuidagi olla ei tahtnud.”

Siseministeerium ei leia kodakondusest loobumist

Siseministeerium teatas esmaspäeval, et Andres Anvelt sai esmalt kodakondsuse 1992. aastal naturalisatsiooni korras, kuid pärast vastavate dokumentide uurimist on tõendatud, et 1936. aastal sündinud Andres Anvelti isa Jaan Anvelt  omandas Eesti kodakondsuse sünniga oma ema Alice järgi. Ministeeriumi teatel omandasid seega Jaani lapsed, 1964. aastal sündinud Jaan ja 1969. aastal sündinud Andres Eesti kodakondsuse sünniga, kuna nende sünni ajal oli nende isa Eesti kodanik.

Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Koidu Mesilane ütles BNS-ile, et ministeerium pöördus 2017. aasta suvel rahvusarhiivi poole, et selgitada välja Andres Anvelti sünnijärgne kodakondsus. “Arhiiviandmete põhjal on teada, et Andres Anvelti isapoolne vanaema sünninimega Aliise-Marie Levald sündis ja oli hingekirjas Varbola vallas. Säilinud on ka Tallinna aadressleht aastast 1922, millele on kantud info, et Alice Levaldile väljastati Riisipere vallast isikutunnistus,” ütles Mesilane.

“Alice Levald lahkus Eestist 1925, kuid ei kaotanud Eesti kodakondsust. Nii nagu tänapäeval, reguleeris ka 1922. aasta kodakondsuse seadus, et Eesti kodakondsus kaob kodakondsusest vabastamisega,” ütles Mesilane. “Rahvusarhiivi sellekohastest fondidest ei leitud andmeid Alice Levaldi Eesti kodakondsusest lahkumise kohta.”

Alise Stein-Anvelt oli eesti revolutsionäär ja kunstnik. Ta elas aastatel 1900-1991. Nimi Stein-Anvelt tulenes illegaalse poliitilise tegevuse ajal kasutatud varjunimest “Stein” ja abiellumisel Jaan Anveldiga võetud perekonnanimest.

Wikipedia andmetel töötas ta aastatel 1919–1925 illegaalse Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee juures Tallinnas. Ta osales 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatses ning siirdus 1925. aastal Nõukogude Liitu.