28.09.2017
Alar Laneman
Kaitseväe peastaabi kõige staažikam ülem, brigaadikindral Alar Laneman ütleb, et ei mõista, miks valitsuspoliitikud ja president väidavad, et Eesti on praegu kaitstud paremini kui kunagi varem. „Kui meie kaitset katsetati, selgus, et me ei olnud ju kaitstud. Kas siis valitsejate väide tähendab, et Eesti on vähem kaitsetu?“
Kaitseväe Peastaabi kõige pikaajalisem ülem, ühtekokku viis aastat ametis olnud Alar Laneman töötab praegu Eesti kapitalil põhinevas aktsiaseltsis Milrem. Milremi kõige tuntum toode on kahtlemata mehitamata robot, mis vastavalt vajadusele tulistab, filmib või luurab. Laneman on üks Eesti 14 brigaadikindralist. Ta sai selle auastme pagunid juba rohkem kui 12 aastat tagasi, Eesti Vabariigi sünnipäeva eel veebruaris 2005.
Kuigi Laneman ei ole enam 2007. aastast Kaitseväe Peastaabi ülem ja läks 2008. aasta lõpus kaitseväest reservi, läheb talle Eesti julgeolek vägagi korda.
„Tundub, et viimasel ajal on võetud õige suund kaitsevõime puuduste lappimisele. Meie nõrkused on lähenemises riigikaitse küsimustele ja kuidas saavutatut näitame. Oma tegevusi hinnates toetume ebaoluliste asjade võrdlemisele. Võrreldes tänast eilsega saab alati leida näiteid progressist. Tõsi, kaitsevõime on teinud läbi muljetavaldava arengu ja riigikaitse on saavutanud kõrge taseme. Oleme võrdsena liitlaste seas. Aga tõesema ja olulisema pildi saame, kui võrdleme oma arengut vajadusega. Kasutades laenatud võrdlust: kui latt on kahe meetri peal, siis ei saa pidada saavutuseks hüpet pooleteise meetri kõrgusele,“ toob Laneman kujundliku näite.
Laneman soovitab vaadata ajalukku. „Paljud pidasid idast lähtuvat ähvardust hääbunuks. Eesti naaber olevat muutunud. Tänane reaalsus on kinnitanud tolleaegsete seisukohtade ekslikkust. Seetõttu oleme jätnud kasutamata väärtuslikku aja. Oleksime pidanud samal ajal koos liitumisega saavutama ka vastava muutuse vägede paigutuses. Kui NATO piir liikus itta, oleks sellega pidanud muutuma ka vägede paigutuses. Ka tollal kehtis NATO-s nõue tagada vägede piisav kohalolu kogu alliansi territooriumil. Koera saba mitu korda raiuda ei ole mõistlik tegu. Naabreid ei saa valida, kuid nendega tuleb arvestada,“ nendib brigaadikindral. Ta tunnistab, et ei mõista, miks kasutatakse eksitavat väidet, et Eesti on täna paremini kaitstud kui kunagi varem. „Kui meie kaitset kontrolliti, selgus, et Eesti ei olnud kaitstud. Kas siis selline väide tähendab, et me oleme vähem kaitsetud? Riigikaitse peab olema seisus, kus selle juhid saavad öelda üheselt mõistetavalt: oleme kindlalt kaitstud,“ rõhutab Laneman.
Laneman ei usu, et Eesti kaitstuse kehv seis on kinni ainult õhukese rahakoti taga. „Rääkides rahast tuleb meelde eesti vanasõna: odav kala, lahja leem. Riigikaitse arendamine peab olema paindlik ja vastama vajadustele. Igal arenguetapil on oma strateegiline kontekst. Pärast alliansiga liitumist oleks pidanud toimuma otsustav muutus ressurssides. Oli vaja saavutada Eesti riigi sõjalise võimekuse kiire ja murranguline areng. Mõistlik oleks olnud kaitse-eelarve lühiajaline, ajutine kasv, millele järgnenuks kaitse-eelarve rahastamise langetamine tavapärasele või tasakaalustamiseks ajutiselt isegi madalamale tasandile. Õige summa on vajalik õigel ajal,“ on Laneman veendunud.
Paljud sõjalise võimekuse liigid, mis tol hetkel olid odavad – näiteks soomusvõimekus – on praegu palju kallimad. „Korduvalt on nimetatud vajadust Eestis paiknevate üksuste arvu suurendada, reaalsest soomusvõimekuses ja õhutõrjest on räägitud tüdimuseni. Väga hea on, et viimasel ajal on uuesti mainitud vajadust tõsta liitlasvägede strateegilise ümberpaiknemise kiirust,“ toob brigaadikindral näite.
Mille arvelt oleks võinud kaitseväele rohkem soomust hankida? „Arvan, et kuulsate kraaviaetud äriprojektide summade eest oleks olnud võimalik riigikaitses palju kasulikku teha. Võiks ju öelda, et tagantjärele tarkus on mõttetu ega toida. Üks nõrk koht ongi meil õppetundide ja eriarvamuste eiramine. Vead juhtuvad, kuid neist saaks õppida,“ usub Laneman.
Kui venelased võtavad kätte ega tegele enam diplomaatiaga, vaid vajavad kiiresti pisikest ja võidukat sõda, siis kuhu peaksid minema tavalised inimesed üle Eesti? Brigaadikindrali meelest ei ole Eestis tavalisi inimesi. „Mulle ei meeldi selline kahjuks üsna levinud sõnakasutus. Kõik inimesed on ainulaadsed, lihtsalt inimeste ametid ja rollid ühiskonnas on erinevad. Me oleme kõik üksteisele vajalikud. Eriti rasketes olukordades. Kriisiolukorras on inimeste peamine vajadus turvalisuse ja eluks vajaliku olemasolu,“ ütleb Laneman.
Riigikaitse peab olema tervik. Riik on inimesed, territoorium ja seaduslik valitsus. „Peame tagama, et kõik kolm osa saavad vajalikul määral tähelepanu. Praegu tundub, et esimene nimetatud komponent on unarusse jäetud. See on ohtlik. Esiteks ei täida me oma ülesannet terves mahus. Teiseks õõnestab see, kuidas elanikkond tunneb, et ta on puudulikult kaitstud, rahva usaldust oma riigi vastu. Kolmandaks mõjub see halvasti meie vägede võitlusvõimele. Mehed ei saa rindel keskenduda võitlusele, kui peavad muretsema oma pere turvalisuse pärast,“ teab Laneman.
Eesti inimestele tuleb brigaadikindrali sõnul anda teada, mida tehakse riigi ja omavalistuste tasandil ning juhendada, kuidas nad saaksid tulla toime teise tasandiga. „Lisaks tuleb meil aru saada, et tsiviilelanikkond ei ole pelgalt kaitse ega toetuse saaja. Tsiviilelanikud on suur ressurss. Need on ju inimesed, kelle najal meie linna- ja maaelu iga päev toimib. Selle ressursi peab riik ja omavalitsus suutma kaasata, et elukeskkonna toimimine oleks tagatud ka kriisi ajal. Usun, et suhtumine tsiviilelanike kaitsmisesse muutub, kui seda niiviisi mõistetakse. Soovitan uurida mitmesuguseid avalikke allikaid – internetis on palju väärtuslikke nõuandeid eriolukordadeks ja loodusõnnetusteks valmistumisel. Esmased asjad on puhas joogivesi, peavari, meditsiinitarbed,“ loetleb Laneman.
Praegu praagitakse ligi 30 protsenti noormehi kaitseväeteenistusest välja, väidetavasti tervislikel põhjustel. „Mida külvad, seda lõikad. Kõik algab suhtumisest ja tervisest. Need omakorda aga kodust ja perekonnast. Tugevas peres on hooliv suhtumine nii endasse kui ka oma riiki. Paigas on tervislikud eluviisid, õige toitumine, füüsiline aktiivsus. Kui peres on asjad valesti või pere majandusseis on raske, siis avaldub see kõige nõrgemate, meie laste kaudu. Seetõttu peaks koolis olema kehaline kasvatus rohkem au sees ja ka tundide mahtu võiks suurendada. Noortesport, ujulad, avalikud spordiväljakud – kõik need on tõhusad vahendid. Meil peaks olema nulltolerants narkootikumide suhtes,“ on Laneman kindel.
Tema hinnangul on riigi ülesanne kujundada inimeste suhtumist. „Kodanik ei tohi tunda, et ta on riigile vajalik kui üksnes maksumaksja ja mitmesuguste kohustuste täitja. Kodanik ei tohi tunda ennast Eesti riigis hädades (liiga pikad arstijärjekorrad, kallis ravi, hooldekodude probleemid, puudega inimeste vajadustega mittearvestamine vms) mahajäetuna. Need kaitseväest esmapilgul kaugel olevad asjad puudutavad otseselt kodanike suhtumist riiki. Ennast väärtuslikuna tundev kodanik panustab ühiste eesmärkide saavutamisse hulga aktiivsemalt,“ räägib brigaadikindral.
Laneman põhjendab EKRE Pärnu nimekirjas kandideerimist sellega, et erakonna programmis ja seisukohtades, aga ka erakonna senises tegevuses, hoiakutes ja sõnastatud eesmärkides on tunda, et EKRE on ainus erakond, mis võtab Eesti põhiseadust tõsiselt.
„Mulle paistab teisi erakondi vaadates, et neil tunduvad ebanormaalsused olevat saanud uueks normaalsuseks. Neile paistavad ka muud rahvad – nii sisserännanud kui peatselt siia saadetavad – oma murede ja vajadustega kohati südamelähedasemad kui meie omad inimesed oma murede ja vajadustega. Unustatakse, et austus teiste inimeste ja rahvaste vastu algab austusest iseenda ja oma rahva vastu,“ rõhutab Laneman.
UU