20.03.2018
Vana pommivarjend
Lugedes päevauudiseid, võib mõnelgi inimesel tekkida pähe mõte: mis maailmas need meie ametnikud elavad ja miks mina nende maailma ei pääse?
Rahvusringhääling kirjutab: “Elanikkonna kaitse ja kriisianalüüsiga tegelevad ametnikud leiavad, et Eesti elanikud on hästi kaitstud, sellegipoolest jätkatakse tõenäoliste ja vähem tõenäoliste riskide hindamist.”
Jutt käib teisipäeval rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses arutluses olnud elanikkonna kaitse kontseptsioonist, mille puhul “stsenaarium võib olla alates merereostusest, laevaõnnetusest, massilisest korratusest, äkkrünnakust, põgenike sissevoolust”.
Julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo direktor Indrek Sirp rõhutab, et Eesti elanikud on hästi kaitstud ja nad ka usuvad sellesse. Kust on pärit sellised andmed?
Niisiis, mida kardavad Eesti inimesed niinimetatud “hulludest asjadest” hetkel kõige rohkem? Võib eeldada, et sõda Venemaaga, mis Putini agressiivsuse ja Ida-Ukraina juhtumi taustal ei tundu sugugi haige aju väljamõeldisena. Igal juhul tuleb täiel määral arvestada võimalusega, et Tallinna kohale ilmuvad lennukid, kukuvad pommid ja undavad raketid.
Ja siit jõuame küsimusteni: kuhu põgenevad inimesed Mustamäe kortermajadest, rahvast täis kaubanduskeskustest, koolidest ja töökohtadelt? Kas meil on varjendid ja kui on, kas inimesed teavad neist? Kuidas hakkab kulgema linnast lahkumine ja kas varjujatele on kuskil toiduvarusid?
Ei pea vist olema tarkpea, et kõigile neile küsimustele õlgu kehitavalt vastata. Aga siinkohal võib ju igaüks neid küsimusi endalt, lähedastelt, sõpradelt ja töökaaslastelt üle küsida: “Kuulge, miski vingub pommi moodi, kus siin lähim varjend on?” Vaadake, millised on tulemused!?
Väidetavalt olevat Helsingis varjendeid miljoni inimese jaoks. Kus need meil on? Kas ujume üle lahe varju? Muide, kümnekorruselise kortermaja kelder pole varjend, see on pommitabamuse korral sarkofaag ja mausoleum üheskoos, kui seda pole nõuetekohaseks ümber ehitatud.
“Meie omalt poolt püüame täiendavalt elanikkonnakaitse valdkonnas edasi liikudal. Näiteks varjumise teema puhul ei jõutud selliste tulemusteni, kas ehitame varjendid või mitte. See töö läheb edasi, et aasta lõpuks oleks ka poliitikavalikud välja töötatud ja valitsuse lauale pandud,” lausus Sirp. Seega ei jõutud isegi varjendite ehitamise osas kokkuleppele. Hea uudis on see, et sõda on ametnike poolt aasta lõpuni edasi lükatud.
Kui võtta sellest stsenaariumide nimekirjast eraldi välja põgenikevool, siis meil on piiril ainult üksikud politseilise piirivalve patrullid, kes püüavad kinni ehk kümme vietnamlast, kuid sajast enam jõud üle ei käi ja idapiir saab teadupärast korda alles 2026. aastaks. Ülejäänud stsenaariumid on lokaalsed, puudutavad ilmselt väikest elanikkonna gruppi, kuid peamine ohujoon on ju suurte katastroofide, eriti sõja suunal. Ja seal pole keegi meist tsiviilkaitsega kaitstud, ametnike optimistlikult lohutavad sõnad aga on selgelt kuritegelikud!