Andres Larka 121 — mees, kelle au jättis Riigikogu 13. veebruaril teiste seas taastamata

Larka

Täna on sünnipäev ühel kangelasel, kelle au jättis Riigikogu 13. veebruaril  ennistamata, nagu ka veel paljudel teistel meestel, keda Eesti Vabariigis tunti vabadussõjalastena.

5. märtsil 1897. aastal sündis Andres Larka, Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik, Eesti Vabadussõjalaste Liidu esimees ja riigivanema kandidaat 1934. aastal.  Vabadussõja ajal oli ta Eesti ajutise valitsuse sõjaminister ja hiljem Eesti Vabariigi sõjaministri abi.

7. detsembril 1935 arreteeris Poliitiline Politsei Andres Larka ja mais 1936 toimunud teisel vabadussõjalaste protsessil mõisteti nende juhtidele juba pikemad karistused. Andres Larka vabanes vanglast 20. detsembril 1937 ja edaspidi puudus tal võimalus poliitikas osaleda.

Erukindral Larka arreteeriti 23. juulil 1940 peale Eesti NSV väljakuulutamist ja sõjatribunali otsusega mõisteti talle 8 aastat vangilaagrit ja 3 aastat asumist kogu vara konfiskeerimisega. Tunnistajate sõnul nähti teda hiljem Vjatka vangilaagris Kirovi oblastis, ametlike andmete kohaselt suri Larka 8. jaanuaril 1943. aastal Kirovi oblastis, Malmõži vanglas. Matmispaik on teadmata.

Eelmise aasta lõpus algatasid Henn Põlluaas, Martin Helme, Jaak Madison, Mart Helme, Uno Kaskpeit, Raivo Põldaru ja Arno Sild EKRE fraktsioonist, Peeter Ernits, Märt Sults ja Jaanus Karilaid Keskerakonnast, Igor Gräzin ja Madis Milling Reformierakonnast ning Tarmo Kruusimäe Isamaa ja Res Publica Liidust eelnõu, mis nägi ette rehabiliteerida kõik isikud ja ühendused, kes olid süüdi mõistetud või represseeritud seoses osalusega Eesti Vabadussõjalaste Liidu ja sellega seotud ühenduste tegevuses, samuti selle tegevusele kaasaaitamises ja toetamises.

Riigikogu lükkas vapside rehabiliteerimise eelnõu tagasi eelnõu esimese lugemisel tagasi, hääletas 31 ja vastu oli 22 saadkuid, erapooletuks jäi üks saadik.

Kommentaarid