Euroopa Liit laguneb lähima kümne aasta jooksul

Selline arvamus jäi valdavaks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poolt 12. augustil Paide Arvamusfestivalil korraldatud arutelul Euroopa Liidu tuleviku üle.

Arutelu moderaatori, Riigikogu Euroopa asjade komisjoni aseesimehe Jaak Madisoni, poolt juhitud debatil kus osalesid riigikogu liige Martin Helme, riigikogu nõunik Urmas Espenberg ja rahvuskonservatiivne ideoloog Ruuben Kaalep, käsitleti peamiselt Euroopa Liidu tulevikuväljavaateid ning Eesti võimalikke käitumismudeleid vastavalt kujunevale olukorrale. Sõna said nii esinejad kui ka kõik need, kes soovisid midagi küsida.

Martin Helme nentis, et meil pole tegelikult põhjust Euroopa Liidust välja astuda, kuna arvatavasti laguneb see lähima kümnendi jooksul ise. Üheks olulisemaks põhjuseks saab jõuline föderaliseemispoliitika, võõrandatud ja rahvakauge bürokraatliku keskvõimu kiire koondumine Brüsselisse, liikmesriikide jätkuv ahistamine ning muudest teguritest põhjustatud rahandussüsteemi kokkukukkumine. Nagu näha ei suuda Euroopa Liit kaitsta ei oma piire ega kodanikke ka väljastpoolt sissetungijate eest vaid pigem soodustab seda, mis on tegelikult võrdne iseendale haua kaevamisega, lisas Helme.

Urmas Espenberg leidis aga, et ükski impeerium pole suutnud ajaloos püsima jääda. Kogu viimase aja ajalugu on impeeriumide tekke ja huku ajalugu, globalismi ja rahvusriikide võitluse ajalugu. Kõikide impeeriumide kasv on toimunud äärealade rõhumise ja pideva uute territooriumide ning ressursside hõlvamise arvelt. Kohe kui see protsess lõpeb, algabki impeeriumi, kelleks võib pidada ka Euroopa Liitu, lagunemine. Viimane suutäis Ukraina ei taha ju kuidagi suhu mahtuda ja see võibki olla lõpu algus. Ida-Euroopa riigid sh Eesti on heast tööjõust ja muudest ressursidest juba tühjaks tehtud, seega pole meil kaotada enam suurt midagi. Oma inimesi on meil siia meie madalate palkadega raske tagasi tuua, kuid nagu arvas Martin Helme, võivad seda pigem “efektiivsemalt” teha Londonis inimeste sekka aina sagedamini kihutavad radikaalmoselmitest juhtidega rekkad.

Ruuben Kaalep tõdes, et Ida-Euroopa riike koheldakse praktiliselt nagu oma tööjõu ja ressursiallikaid, rahvuslikke väärtusi ja kultuuri aga hävitatakse. Euroopas on hetkel üleval teinegi küsimus, kas Euroopa kultuur jääb püsima või muututakse kalifaadi osaks. Kaalepi arvates ei ole Ida-Euroopa sellega päri ja hakkab vastu, kuid Lääne-Euroopas paistab see just nii minevat. Seetõttu võivad järgmised Euroopa Liidust lahkujad olla just Ungari ja Poola, keda Brüsseli keskvõim kõige enam iseseisva tegutsemise eest karistada püüab.

Kõik debatil osalejad leidsid, et praktiliselt on Eesti oma iseseisvuse täielikult Brüsselile loovutanud ja seda nii majanduslik-rahanduslikus, poliitilises kui ka juriidilises mõttes, kuid see pole olukord, mis oleks aastatuhandeteks kivisse raiutud. Suurbritannia, aga tema järel kas Poola või Ungari lahkumisel tekkiv lumepalliefekt võib olukorda muuta väga kiiresti. Eesti peaks sel juhul valmis olema plaaniks B, kasvõi omaenda rahanduse taastamisel. Paraku on Eesti poliitiline kartell ennast täielikult Brüsselile maha müünud ega kavatse eesti rahva eest absoluutselt seista. See teeb kurvaks, kuid pessimismiks pole põhjust, kuna rahvas on keerukast olukorrast ennegi välja tulnud ja olemas ka suur poliitiline jõud, kes võtnud rahvuslike huvide eest seismise oma südameasjaks- EKRE.

Veel nenditi, et euroliidult on saadud küll teatud abi, kuid tasuta lõunaid ei ole. Iga asja eest peab millalgi maksma! Teiseks võib EL poolne rahastus peagi lõppeda ja siis leiame end ootamatult olukorrast, kus me ei oska enam iseseisvalt majandada. Samuti on fataalselt kahjustatud meie initsiatiivikus ja rahvusliku ettevõtluse toimimine. Kvalifitseeritud tööjõud voolab välja, investeeringud lõppevad ja palgalõhe rikaste Euroopa riikidega on jäänud püsima nagu sügav kraav. Hämamiseks jahutatakse hoopis soolisest palgalõhest, mis peab tähelepanu oluliselt kõrvale juhtima.

Tõdeti, et aina rohkem hakkab Euroopa Liit sarnanema endise NSV Liiduga, kus räägiti olevat maailma parim elu, aga tegelikult olid asjalood üsna kehvad. Kõiki asju otsustati ühes kohas, ressursid lõppesid ja selline süsteem jooksis lõpuks paratamatult kokku.

Viiest Junckeri poolt välja pakutud nn Euroopa valge raamatu stsenaariumist häid variante pole, kõik on halvad. Ainus viis ellu jääda, on tugevdada oma rahvusriiki, kultuuri, iseseisvat mõtlemisvõimet  ja rõhuda sellele ka Euroopas. Kui hakkavad ilmnema lagunemise tunnused, võib kõne alla tulla ka teatud blokkide või osaliitude teke, näiteks paljuräägitud Intermariumi – liit Visegradi ja Balti riikide ning Rumeenia ja Bulgaaria vahel Balti merest Musta mereni. Sellele ühendusele on oma Varssavi visiidiga toetust avaldanud ka USA president Donald Trump. Antud riikidel oleks koostöö aluseks paremad eeldused, sest neil on ühine minevik, umbes sama majandusliku arengu tase ning kultuuriline taust, mis toetab rahvusriiklust ja suudab ning tahab seista vastu nii islamiseerimisele kui ka venestamisele.

Rääkides Euroopa Liidu lagunemise tähtaegadest ei tahtnud keegi olla prohvetlik, kuid kiputi arvama, et see võib juhtuda kiiremini kui me arvata oskame ehk juba lähima kümnendi jooksul.

 

Kommentaarid