Martin Helme: sooneutraalsus ja feminism on inimvihkajalikud ideoloogiad

Just sellisele järeldusele jõuti kokkuvõtvalt Martin Helme suu läbi 12.augustil Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna telgis peetud kuumal debatil “Sooneutraalsus – utoopia või reaalsus?”, mis kujunes festivali üheks populaarseimaks ja intrigeerivaimaks aruteluks.

Samal ajal kui igavate kantseliitlike euroarutelude telkides haigutas tühjus ning laiutas keskpäevane uimerdamine, läks EKRE telgis peetud arutaelul kuumaks ja rahvastki oli kohal murdu. Kuulajate-kaasamõtlejate hulgas oli nii vasakliberaalseid uuslingvistilise hõlvamise teooriate jüngreid kui ka konservatiivseid reaalsusele põhineva terve mõistuse ideoloogia poolehoidjaid.

Arutelu moderaatori, ühiskonnafilosoofi ja soolisuse ning seksuaalsuse teemal paksu monograafia ilmutanud Urmas Espenbergi, juhtimisel kulgenud debatil keskenduti ja arutleti sooneutraalsuse mõiste, selle ideoloogia propageerimise põhjuste ja praktikate üle ning anti hinnang: kuidas antud teooriasse suhtuda ja mida sellega peale hakata. Sõna said nii esinejad kui ka kõik need publiku seast, kes soovisid midagi küsida.

Kõik osavõtjad, kelleks olid riigikogu liikmed Martin Helme ja Jaak Madison ning pastor Meelis Malk nentisid, et tegu on objektiivset reaalsust eitava konstruktivistliku teooriaga, mis teenib vasakaliberaalse ideoloogia ja valitseva eliidi huve ning on perekonda lammutava ideoloogia teenistuses.

Martin Helme leidis, et tegu on vasakpoolsetele omase lingvistlise ekspansiooniga, mille püütakse segi ajada inimeste päid ja traditsioonilist mõttemaailma. Segadusse aetud inimene hakkab aga tänapäeva kiire elutempo ja pideva stressi tingimustes uskuma just seda, mida peavoolumeedia talle päevast päeva korrutab, ükskõik kui jabur see ka esmapilgul ei tundu.

Taoline trend on uusmarksimile omane juba 60-70 aastatest alates. Hetkest kui loobuti võitlemast lootusetu igapõlise koletise kapitaliga ja ühiskonna põhivaenlaseks tituleeriti valge heteroseksuaalne mees, kuid koos sellega paraku ka perekond, rahvusriigid ja ühiskond tervikuna, leidis Meelis Malk.

Jaak Madison leidis, et segaste terminite nagu: täielik sooline võrdsus ja sooneutraalsus abil hägustatakse inimeste maailmapilti ja riputatakse teisitimõtlejatele külge solvavaid silte. Rahvuskonservatiivid pole kunagi toetanud naiste diskrimineerimist ja selline väide on pahatahtlik vale. Ta tõi näiteks, et kui vaadata EKRE värsket valimisnimekirja Tallinnas, siis pooled selle esinumbritest on naised. Madisoni sõnul jõuti selleni ilma igasuguse sooneutraaluse ja kvoodisüsteemi abita, loomulikul teel.

Samas tõdeti, et feminism, mis sesiab sooneutraalsuse taga, ei tohi muutuda malakaks meessoo sõimamise tandril. Kui vasakpoolsed sildistavad meeste õiguste eest seisjaid šovinistlikeks inimvihkajateks, siis tegelikult kehtib see hoopis feministide ja sooneutraalsuse pooldajate kohta, lisas Helme. Ta nentis, et kui meestest kasvatakse süüdimatud pehmod, kes ei suuda kaitsta oma riiki või kui naistest kujundatakse agresiivsed ja hoolimatud alfanaised, kes ei taha lapsi ega austa emadust, toob see ühiskonnale kaela tõelise õnnetuse, millest kõige reaalsem oht on sündivuse langus ja õhtumaade rahvastiku väljasuremine ja Euroopa muutumine kalifaadi osaks.

Lõppkokkuvõttes tõdeti, et sooneutraalsus koos teda toetava radikaalfeminismiga on inimvaenulikud ideoloogiad, mis tuleks lükata ajaloo prügikasti. Ühiskonda rikastavaks ja edasiviivaks jõuks tuleks aga pidada selge sooidentiteediga inimesi – mehi ja naisi- nagu see on tegelikult olnud aastatuhandeid. Voluntarism ja bioloogilis-psüühilise reaalsuse eitamine sooideoloogias ja soosuhtest on selge tupiktee, igasugused õhku täis sotsiaalsed konstruktsioonid aga petlikud miraažid kõrbes.

Kommentaarid