16.01.2018
railbaltic
Rail Balticu projekti tasuvusuuringut analüüsinud kodanikuühenduse Avalikult Rail Balticust inimesed ja nendega seotud spetsialistid peavad audiitorfirma Ernst & Young sünnitist vastutustundetuks, sest vigade suurus analüüsis on üle mõistuse.
Teisipäeval toimus Tallinna Keskraamatukogu saalis pressikonverents, kus Avalikult Rail Balticust andis uut infot raudtee tasuvusanalüüsi tulemustest ja audiitorfirma Ernst & Young vastustest. Vastvalminud 70-lehelist analüüsi tutvustas ARB juhatuse liige Priit Humal, Eesti Geograafia Seltsi president, PhD Mihkel Kangur vaatas tasuvusanalüüsi keskkonnamõjude vaatevinklist ja sihtasutuse Keskkonnaõiguse Keskus jurist Siim Vahtrus andis kommentaari õiguslikele küsimustele.
Pressikonverentsi esimese esinejana kõnelenud Siim Vahtrus nentis kohe, et tasuvusuuringu analüüsi tulemuste avalikustamise tõttu ei pea jällegi nullist alustama, kuid oleks suur viga Rail Balticu planeering kehtestada, kuulamata ära seda, mida uuringus on valesti tehtud. “Kellelegi võib tunduda, et jälle üks avalikustamine, aga see oleks juriidiline risk, kui seda ei tehtaks — mida suurem on objekt, seda kaalukam on tehtav otsus, ja seda kindlamini tuleb need vastuolud avalikustada,” täpsustas ta.
Geograafi ja ökoloogina esinenud Mihkel Kangur ütles, et tasuvusanalüüsis peab olema näha, kui palju kaotab ühiskond sotsiaalmajanduslikult läbi ökosüsteemide seisundi muutumise. Tasuvusuuringus on tema sõnul välja toodud üksikud looduskaitselised momendid, mis justkui tõstaksid tasuvust. Nii on peamise Rail Balticust saadava tuluna näidatud senisest puhtamat õhku, kuid joonobjektina maastikul kulgev trassikoridor vähendab tegelikkuses pinnakatte muutuste tõttu süsiniku sidumise võimet rahaliselt väljendatuna 15-20 miljoni euro võrra aastas. “Kui me vähendame suurte objektide kaudu seda ökosüsteemide süsinike sidumise võimet, siis peame me rohkem maksma, kui soovime jätkata põlevkivist elektri tootmist, süsinikukaubanduses läheb arvesse iga ruutmeeter,” selgitas ta.
ARB juhatuse liige Priit Humal rääkis, et kui suvel mahtus tasuvusuuringu vigade analüüs 7 leheküljele, siis praegu on selle maht 70 lehekülge, vigadest tuleneva rahalise kahju suurus aga võib ulatuda nelja miljardi euroni. Ühe veana mainis ta ära, et Rail Balticu tasuvuse aluseks on saastetasude vähenemise osas võetud möödunud sajandi vanad autod, kuid sellistega ehk tehakse praegu vaid 5% kõigist sõitudest. Suurimaks pettuseks peab Priit Humal väidet, et saastetasu väheneks 3,3 miljoni euro võrra ja tulu aluseks oleks kokkuhoid 10 senti kilomeetrilt, kuid tegelikult tuleks arvud vastavalt 300 000 ja 0,4.
Priit Humal täpsustas, et mitte ainult projekt pole kahjumlik, vaid ka sellega kaasnev lisaväärtuste pool, tulude ja kulude pool on tasuvusuuringus tasakaalust ära, Rail Balticu ehitamine ja töös hoidmine koormab ühiskonda. “Kuni kõik on veel paberil, saab paljut aruteluga mõjutada, analüüse saab kasutada ka projekti odavamaks muutmiseks,” lisas ta. Ka Mihkel Kangur arvas, et väide, nagu täna enam midagi muuta ei saa, on vaid odav propagandanipp. “Kogu Rail Balticu projekti on nii Eesti kui maailma seisukohalt juhitud täiesti vastutustundetult, ka keskkonnamõjude hinnang ei anna kõiki vastuseid,” võttis ta kokku.
Tasuvusuuringu suurte vigade tõttu ei ole raudteeprojekt ARB hinnangul tasuv ja Euroopa Liidu jaoks abikõlbulik. Kui toetus makstakse siiski välja vigase tasuvusanalüüsi alusel, mis näitab Rail Balticut ekslikult sotsiaalmajanduslikult tasuvana, võib Euroopa Komisjon toetuse tagasi küsida ka pärast kulutuste tegemist. Sellisel juhul jääksid RB rajamisega seotud kulud kuni 5,6 miljardit eurot Balti riikide maksumaksjate kanda.