Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Eesti hinnakasv on Euroopa esirinnas, kaupluste juurdehindluse protsent on kõrgem kui Lätis

-
07.08.2017
Marje Josing
© Peeter Langovits/Postimees

Statistikaameti teatel kasvasid tarbijahinnad aastatagusega võrreldes 3,6 protsenti ja kõige rohkem mõjutas seda toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine. Eesti konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ütles rahvusringhäälingu uudisteportaalile, et Eesti hinnatõus on üks kõrgemaid Euroopas, kuid samas tuleb arvestada, et alles mullu oli piimatoodete maksumus allpool normaalset taset ja seega oli aastatagune võrdlusbaas väga madal.

“Hinnad on praegu tõusnud võrreldes eelmise aastaga. Eelmise aasta suvel olid piimatooted tarbija jaoks tõesti hästi odavad. Inimese mälu on lühike ja me ei mäleta, kuivõrd hädas olid Eesti põllumehed ja tööstused aasta tagasi. Maailmaturu hinnad olid väga all ja ka Eestis olid jaehinnad nii piima- kui natuke lihatoodetele allpool normaalset taset. Nii et kui vaatame praegust hinnatõusu, siis need hinnad iseenesest ei ole midagi erakordset. Need on olnud sellel tasemel näiteks aastal 2011 või 2012 või ka 2007, kus hinnad olid kallimad,” lisas Josing.

Pealegi on Eestis läinud kallimaks ka mootorikütus, samuti veab palgakasv alati hindu kaasa. Ka on tõusnud erinevad aktsiisid. Toidukaupade hinnad kasvavad konjunktuuriinstituudi juhi sõnul kogu Euroopas, kuid uuemaid ja vanemaid Euroopa Liidu riike eristab see, et näiteks Prantsusmaal, Saksamaal või Itaalias on jaehindade kõikuvus ehk tõusud ja langused suhteliselt väiksemad kui näiteks Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas.

“Siin on jaehinnad palju volatiilsemad – langevad ja tõusevad kiiremini ja eks põhjus on ka osalt see, et oleme väga palju siseturule suunatud oma toidutööstusega. Kui on olemas rohkem ekspordikanaleid ja -turge, on tööstustel ka rohkem väljundeid. Aga meie kempleme omavahel hästi palju siseturul ja see tähendab seda, et kui on mingid probleemid, ülepakkumine, siis hinnad väga kiiresti langevad,” märkis ta.

Eestis on ka kaupluste juurdehindlus tunduvalt suurem kui naaberriigis Lätis. Josing ütles toidu juurdehindlusest rääkides, et discounter-tüüpi kauplustes nagu näiteks Saksamaa ketid Lidl või Aldi on juurdehindlused väiksemad kui Eestis ja Eestis on praegu mõnes mõttes vaba nišš seal, kus enne oli Säästumarket. “Tegelikult discounter-kauplusetüüp Eestis praegu puudub, nii et kui Lidl nüüd tuleb, on tal päris hea positsioon Eestis,” arvas ta.

Josing lisas, et Saksa Aldis või Lidlis on toiduhinnad umbes samas suurusjärgus kui Eestis, Poolas aga tunduvalt odavamad. Kui aga vaadata Saksamaa palku, siis need on Eesti omadest märksa kõrgemad. Seega tunduvad hinnad Eesti poodides siinset ostujõudu arvestades kõrged. Seda kinnitas ka Swedbanki teade, mille järgi on tarbimise kasv Eestis aeglustunud.