Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Eesti liberaalsus: lisaks naisesüütajatest immigrantidele ka pühasõdalased koju tagasi

-
14.01.2018
Al Qaeda-linked Nusra Front fighters carry weapons on the back of pick-up trucks during the release of Lebanese soldiers and policemen in Arsal, eastern Bekaa Valley, Lebanon

Brüsselile kõiges järele kiitva Euroopa Liidu liikmesriikide grupi seas eriti sõnakuulelikuna silma paistev Eesti ei piirdu mitte ainult immigrantide vastuvaidlematu ja vabatahtliku sisseveoga, vaid kavatseb teistega kaasa koogutades ka siit verd valama siirdunud pühasõdalasi ja nende peresid seaduskuulelikeks kodanikeks ümber kasvatama hakata.

Euroopa riigid püüavad praegu leida lahendust, kuidas käituda Süüriast kodumaale tulla tahtvate radikaliseerunud kodanikega ning sama probleemiga võib silmitsi seista ka Eesti, kirjutab Postimees.

Radikaliseerumise ennetamisega tegeleva võrgustiku Radicalisation Awareness Network andmetel on Iraaki ja Süüriasse sõdima läinud hinnanguliselt 5000 Euroopa Liidu kodanikku, kellest umbes 30 protsenti on kodumaale naasnud.

Mitmed Lääne-Euroopa riigid, sealhulgas liberaalsuse poolest tuntud Rootsi, on nõus tagasi võtma ka otseselt sõjategevuses osalenud inimesi, viidates seadustele, mis ei luba sellest keelduda, ning soovile anda neile uus võimalus. Kurioosumina on mitmetes riikides jätkatud ka pühasõdalastele toetuste maksmist ajal, mil nood Iraagi või Süüria rinnetel sõdisid. Sageli on need inimesed siiski saanud Euroopas vanglakaristusi erinevate seaduserikkumiste, nii sõjapiirkonda sõidu kui ka kuritegude eest.

«Meil on Süürias üks perekond ja võrreldes teiste riikidega, kelle on seal sadu ja tuhandeid inimesi, on meie mure väike,» sõnas kaitsepolitseiameti büroo juht Andres Kahar Postimehele. Kapo andmetel on Süürias praegu kolm Eesti kodanikku: Lolita Sazanakoval ja tema kahel vanemal lapsel on Eesti pass. “Kaks last sündisid Süürias ja neil nagu polegi mingit kodakondsust,” rääkis Kahar.

Süürias islamistide ridades sõdival Lolita abikaasal Ivan Sazanakovil, kes võttis endale radikaliseerudes uue nime Abdurrahman Azan, on Venemaa kodakondsus. “Kui ta (Lolita Sazanakova) seal on, siis ju ta ikka on radikaalsemate vaadetega ja võib arvata, et ta ei ole päris tavaline Eesti kodanik oma meelsuselt,” sõnas Kahar.

Tema sõnul ei saa Eesti riik takistada oma kodanikel kodumaale naasmist. Kaitsepolitsei esindaja sõnul tuleb täiskasvanutel sel juhul arvestada asjaoluga, et nende suhtes ilmselt alustatakse menetlus, tegemaks kindlaks, ega nad ei ole toime pannud mingeid kuritegusid. “Lapsed tuleb üritada kuidagi taasühiskonnastada, aga ilmselt ka ema. Kuidagi tuleb nad tuua tagasi normaalsusesse,” sõnas Kahar.

Ta lisas, et see saab olema riigile väljakutse, aga muud lahendust ei olevat. Kahari sõnul eeldab taasühiskonnastamine eri ametite koostööd. «See ei saa olla ainult kaitsepolitsei rida, seal peavad olema sotsiaal- ja haridusvaldkond ka olema esindatud,» lisas ta. Ametniku sõnul pole võimalik praegu öelda, milline võiks hakata taasühiskonnastamine välja nägema, sest see sõltub konkreetsest inimesest.

Viru maakohus jättis neljapäeval enne tähtaega vanglast vabastamata islamiterrorismi toetamises süüdi mõistetud Ramil Khalilovi, keda süüdistatigi koos teise kohtualuse Roman Mankoga just Abdurrahman Azani abistamises tolle Süüriasse sõidul. Kohus vabastas Manko vanglast juba mullu kevadel.

Eesti poolelt lisab kahtlusi pühasõdalaste rehabiliteerimise programmides kaasalöömise mõttekuses seegi, et riik pole pääsenud vähestegi siia toodud Süüria pagulaste puhul kuritegudest. Harju maakohus mõistis 21. septembril armukadedusest oma naise põlema süüdanud Kovan Mohammadi kümneks aastaks vangi. Süürlaste pere saabus Eestisse kvoodipagulastena läinud aasta juunis Kreekast. Pärnu maakohus saatis mullu mai lõpus vangi 27-aastase süürlase Samer Khatebi, kes ähvardas varasemalt oma naise põlema panna ja valas ta selleks üle kergesti süttiva vedelikuga.

Foto: Reuters