18.12.2017
47RS150116B412
Suhtelises vaesuses elas 2016. aastal 21,1 protsenti Eesti elanikkonnast ehk ligi 276 000 inimest, teatab Statistikaamet. Suhtelist vaesust kogevate inimeste osatähtsus vähenes varasema aastaga võrreldes 0,6 protsendipunkti, kui vaesuses elavate pensionäride hulk on aastaga kasvanud 1,6 protsendipunkti.
2016. aastal elanikkonna sissetulek suurenes ja sissetulekute ebavõrdsus püsis varasema aasta tasemel. Siirded ehk riiklikud toetused ja pensionid aitasid takistada vaesusesse langemist, sest nende mittearvestamisel sissetulekute hulka oleks suhtelises vaesuses elanud 39,2 protsenti elanikkonnast, teatas statistikaamet.
Suhtelist vaesust kogevate inimeste osatähtsus on viimase nelja aasta jooksul vähenenud, jõudes 2013. aasta 21,8 protsendilt eelmisel aastal 21,1 protsendile.
Suhtelises vaesuses elas 2016. aastal inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 468 eurot, võrreldes 2015. aastal 432 euroga. 2016. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekud 5,8 korda.
Võrreldes 2015. aastaga on vähenenud nii laste ja noorte kui ka keskealiste suhteline vaesus, suurenenud aga vanemaealiste oma. 2016. aastal elas 41,8 protsenti vähemalt 65-aastastest suhtelises vaesuses, võrreldes 2015. aastal 40,2 protsendiga. 2016. aastal elas alla 18-aastastest suhtelises vaesuses 16,5 protsenti ehk 2 protsendipunkti vähem kui aasta varem.
Kõrgem haridustase on oluline vaesuse vältimise eeldus. 2016. aastal oli kõrgemalt haritud inimeste suhtelise vaesuse määr 13 protsenti, põhi- või madalama haridusega inimestel 36,7 protsenti. Kõrgemalt haritud inimeste puhul oli suhtelise vaesuse määr peaaegu kolm korda väiksem kui põhi- või madalama haridusega inimestel.
Suhtelise vaesuse määr on inimeste osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam. Suhtelise vaesuse piir on 60 protsenti leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Ekvivalentnetosissetulek on leibkonna sissetulek, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga.
Hinnangud põhinevad Eesti sotsiaaluuringu andmetel, mida statistikaamet korraldab 2004. aastast. 2017. aastal osales uuringus 6200 leibkonda, mis hõlmasid 15 300 leibkonnaliiget. Uuringuga kogutakse aastasissetuleku andmeid, seetõttu küsiti 2017. aastal 2016. aasta sissetuleku andmeid.
Aastasissetulek on vajalik vaesuse ja ebavõrdsuse näitajate arvutamiseks. Sotsiaaluuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoneeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides nime EU-SILC all. Eestis on statistikatöö “Eesti sotsiaaluuring” avaliku huvi peamine esindaja sotsiaalministeerium.
BNS