09.02.2018
Eurotoetused jäävad järgmisel kümnendil Eesti jaoks tuntavalt väiksemaks.
Sel nädalal tõi rahandusministeerium avalikkuse ette aktsiiside laekumise kokkuvõtted ja midagi head sealt välja ei koorunud. 2017. aastal tuli aktsiisitulu eelarvesse oodatust 8,2 protsenti ehk 88 miljonit eurot vähem.
Alkoholiaktsiisi sai riik 2017. aastal oodatust 19,8 protsenti ehk 55 miljonit eurot vähem, kütuseaktsiisi tulu tuli oodatust 3,9 protsenti ehk 22 miljonit eurot vähem ja tubakaaktsiisi laekus 6,2 protsenti ehk 13 miljonit eurot eelarvesse oodatust vähem. Tänavu ootab riik alkoholiaktsiisilt 341 miljonit eurot, mullu laekus vaid 222 miljonit, seega puudu jääb 119 miljonit ja kellelgil pole aimu, kust seda võtta.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aseesimehe ja Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Martin Helme sõnul on rahvuskonservatiivid nii Rõivase kui Ratase valitsust hoiatanud väära aktsiisipoliitika eest, mis lõpuks riigi tulude langemise näol valusalt kätte maksab. “Aktsiisid tuleks Eesti konkurentsivõime taastamiseks langetada Läti tasemest allapoole,” ütles Helme Uutele Uudistele.
Ka mitmed valitsuse ministrid ja koalitsioonipoliitikud on juba sunnitud möönma, et aktsiisipoliitikaga on alt mindud ja võimalik, et ollakse sunnitud ka hädapidurit tõmbama. IRL-i esimehe Seederi sõnul alustab IRL riigieelarve strateegia koostamise protsessis koalitsioonipartneritega läbirääkimisi alkoholipoliitika muutmiseks.
Peaministri ja Keskerakonna esimehe Jüri Ratase sõnul tuleb eelarvestrateegia aruteludel kaaluda aktsiisipoliitika muutmist ja valitsus võib tulevaks aastaks plaanitud alkoholi aksiisitõusu ära jätta, kui rahandusminister sellele sammule katteallikad leiab.
Eesti Vabariigi suurel juubelipäeval on umbes 4000 inimest otsustanud üheskoos ja protesti korras Lätti sõita, et osundada sellele, mida valitsus märganud pole — riigis aetava poliitika tobedusele.