05.02.2019
Kui EKRE jäi 19. detsembril presidendi juures Kadriorus toimunud teaduse rahastamise kokkuleppest kõrvale, heideti seda meedias rahvuskonservatiividele vihaselt ette, kuid aeg näitas taas erakonna mõttekäigu õigsust.
Mart Helme nimetas 6. jaanuari saates “Räägime asjast” seda lepet alaüritamiseks, mistõttu ei läinud EKRE ka Kadriorus korraldatud erakondade palaganile, kus anti allkirjad järjekordsele tühikargamisele.
Mart Helme meenutust mööda koostati juba 2000. aastate alguse rahastuskava, mille kohaselt oleks teadus pidanuks saama 3% SKP-st, kusjuures riik taganuks ühe protsendi, ettevõtjad kaks – detsembris aga hakati allkirjastama üheprotsendilist kavatsust. “Teaduse rahastamise mudel tuleb ümber teha ja anda raha Eestis tehtavale rakendusteadusele, mis ka Eesti majanduses rakendatakse,” selgitas Martin Helme lisaks.
Kadriorus tegid teadlased ja kartellipoliitikud kokkuleppe, mille kohaselt kasvab teadusraha riigieelarvest järgmise kolme aasta jooksul ühe protsendini SKT-st. Vahetult pärast teadusleppe allkirjastamist ütles peaminister Jüri Ratas: “Kui sõna antakse, siis tuleb sõna ka pidada.”, vahendab ERR.
Edasi läks nii, et teadlased asusid lisanduva raha paigutamise üle arutlema, ministeeriumid tegid oma kalkulatsioone ning jõudsid arvamusele, et akadeemiliseks teaduseks ehk otse teadlastele võiks lisarahast minna vaid kümme protsenti. Teadlaskonda esindava organisatsiooni ehk teaduskoja liikme Andi Hektori sõnul ERR-ile ei tea ta, et ministeeriumide aruteludesse oleks kaasatud teadlasi.
Teadlased sooviksid, et vähemalt pool lisarahast tuleks otse ülikoolidele ja teadusasutustele uuringute tegemiseks. Ministeeriumide plaani kohaselt läheks aga lõviosa ehk kuni 70 protsenti jagamisele ministeeriumide, näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi kaudu. Ehk siis hoiab riik rahakotti enda käes ja poetab endiselt pisut igaühele, teadlased endale eraldatud raha käsutada ise vabalt kasutada ei saa.
Möödunud nädalal tegid teadlased peaminister Jüri Ratasele avaliku pöördumise, milles kutsutakse üles koheselt sekkuma ning arutama selle üle, kuidas teaduse lisaraha jagama peaks, sest praegu ministeeriumide välja pakutuga teadlased kindlasti rahule ei jää.
Nii et EKRE tegi Kadrioru deklaratiivsest lubadustevahust kõrvale hoides õigesti, sest nii kui asi reaalsete tegudeni jõudis, selgus, et ega Ratase vasakvalitsus ja kartellierakond asju õiges suunas ikkagi ajama ei hakka.
EKRE valimiste üldprogrammis on öeldud: “Muudame kõrgkoolide ja teaduse rahastus- ning hindamissüsteemi Eesti-keskseks ja tõstame teadusinvesteeringud 2 protsendile SKP-st. Välisfondide poolt Eesti haridusse ja teadusesse suunatud vahendid peavad kandma Eesti riigi ja ühiskonna huve.”
Võimule saades hakkab EKRE täitma just seda, mis ta on välja öelnud ja teaduse rahastus hakkab kerkima ka selleks Kadrioru jututubadesse minemata. EKRE majandusprogramm tagab kiire ning laiapõhjalise majanduskasvu, mis võimaldab täita ka riigikassat.
Allikas: ERR