EKRE: suurhaiglate investeeringud ja laenumaksed tuleb ravirahadest lahti siduda

Oma ametist taanduv minister Jevgeni Ossinovski tunnistab kaude, et ka tema juhitud tervishoiusüsteem on omadega sisuliselt läbi.

Esmaspäeval toimunud Riigikogu arupärimistes ministritele küsis EKRE saadik Raivo Põldaru töö- ja terviseministrilt Jevgeni Ossinovskilt selle kohta, miks inimeste raviks mõeldud haigekassa rahad lähevad väga suures osas investeeringuteks, uute haiglate ehituseks ja sisseseadete ostmiseks, kusjuures haiglate laenuportfellid on suured.

“Näiteks Põhja-Eesti Regionaalhaiglas moodustab laenude finantseerimine aastatel 2018–2020 38–40% eelarvest, aga sisuliselt tähendab see seda, et Eesti Haigekassa poolt iga diagnostilise ja raviteenuse jaoks eraldatud sajast eurost läheb umbes 40 pankadele laenu katteks, mitte aga inimestele teenuse kättesaamiseks. Selle tõttu jääb raviasutustes suurte võlgade ja investeeringute tõttu haigetele nii Põlvas kui Hiiumaal, aga aasta lõpus ka Tallinnas ja Tartus, raviteenus tihti kättesaamatuks, sest järjekorrad väga pikad,” selgitas Raivo Põldaru küsimuse sisu.

Minister Ossinovski vastus venis pikaks ja seda on korduvate lisaküsimuste tõttu raske vahendada, seega piirduvad Uued Uudised traditsioonilise kokkuvõttega, mida tegi EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme:

“Mulle ei andnud rahu nii mõnedki vastused, mida siin kuulda sai. Üks kõige rohkem kõrva kriipivamaid väiteid oli see, kui minister teatas, et kui me oma praegust süsteemi muudame, siis selle osised lähevad paigast ära ja siis me hakkame äkki saama selliseid koledaid lagunenud haiglaid, kus küll on võimalik ravida, aga haiglad ise on koledad.

Andke andeks, süsteemi osised on Eestis lootusetult juba praegu paigast ära. Meil on 90 000 inimest ilma ravikindlustuseta. Sellises olukorras rääkida mingisugusest universaalsest tervisekindlustusest on nonsenss. Meil on kõige pikemad ravijärjekorrad terves Euroopas ja ei ole vaja rääkida sellest, et see on inimestepoolne tunnetus, et objektiivne reaalsus on midagi muud. Kui Eesti inimesed ütlevad Euroopas kõikidest teistest riikidest ja kõigist teisest patsientidest rohkem, et ma ei saa ravi kätte, kuigi maksu mult ju kogutakse, siis see ongi objektiivne reaalsus.

14% protsenti Eesti inimestest ütleb, et nende jaoks on arstiabi sabade tõttu kättesaamatu. Ei ole mõtet rääkida sellest, kuidas ei saa lahutada ära infrastruktuuri investeeringuid teenuse osutamisest, sest veel kord, Eestis on kaks hiigelhaiglat, Tartu Ülikooli Kliinikum ja PERH. Kahe peale kokku võtavad nad ära 1/3 kogu Eesti tervishoiurahast ja novembris, detsembris, aga ka jaanuaris ravi seal ei saa, aga palgad makstakse välja, ehitustöö kestab, pank saab oma laenu kätte. Igast kümnest eurost, mis antakse haiglale, läheb 4 või 5 ära pangale. Kuulge, ei ole mõtet rääkida, et see on tervishoiuraha, ja ei ole mõtet rääkida, kuidas raha on vaja juurde panna!

See on rumal jutt, mida sotsid alati räägivad, et võtke kuskilt raha ja valage süsteemile peale, küll siis hakkab tööle. Ei hakka. See süsteem ongi ennast ammendanud, ta on kokku jooksnud. Ja sellises olukorras rääkida, kuidas meil on vaja ehitada veel üks hiigelhaigla!? Kui me oleme PERH-i investeerinud 60 või 70 miljoni eest, ehitame selle lõpuni ja siis ehitame Lasnamäele miljardi eest uue haigla ning paneme selle PERH-i kinni, siis see on kuritegelik, millist juttu siin aetakse. Kuritegelik! Ja mille arvelt see käib? See käib selle arvelt, et regionaalpoliitiliselt räägivad arstid meile, et Põlvas ei ole võimalik sünnitada. See on nii ebatõsiselt võetav jutt, kui üldse olla saab!

Kui minister ütleb, et temal ei ole võimalik mitte kuidagi mõjutada tervishoiupoliitikat ehk seda, kus, kuidas ja mida ravitakse, siis ausalt öeldes, ammu aeg oleks olnud tagasi astuda. Miks sa nii kaua ootasid? See on ju tunnistamine, et kogu valdkond käib üle jõu. Mis asi see poliitiline juhtimine siis on, kui mitte see, et sa hoolitsed, et kõik inimesed Eestis saaksid sedasama universaalset ja solidaarset tervisekindlustust, mitte et Tallinnas ja Tartus ehitatakse kümnete miljonite eest, aga Põlvas ja Valgas paneme osakonnad lihtsalt kinni.

Kusjuures jutt sellest, et ravihinnad on kõigil ühesugused, Hiiumaal, Võrus, Põlvas, Tartus, Tallinnas, absoluutselt ju ei päde! Kui meile öeldakse, et sama hinnaga ei ole millegipärast Põlvas võimalik sünnitusi teha, aga näe, Tartusse on need inimesed võimalik kõik kärutada, siis tegelikult ju mingisugusest adekvaatsest hinnapoliitikast ei ole võimalik rääkida!

Nüüd korruptsioonist. Täiesti tõsi! Ma avastan ükskord elus jälle, et olen Jevgeni Ossinovskiga ühel meelel. Natuke rohkem kui miljard läheb meil maksuraha tervishoiusüsteemi, sellest umbes 100 miljonit läheb ravimite hüvitamiseks, teine sama palju töövõimetuspäevadele ehk siis viiendik meie terviserahadest läheb juba sinna, ja mingisugust kontrolli selle üle, kuidas need ravimid kompenseeritakse või mille eest inimestele tervisepäevi antakse, meil sisuliselt ei ole. Ja kui keegi arvab, et meie riik on nii efektiivne ja leiab samas sealt üles nii raiskamise kui varastamise, siis andke andeks, siiamaani ei ole tõestust efektiivsuse kohta veel näinud. Täiesti selge on see, et Eesti tervishoiusüsteem on omadega umbe jooksnud.

Täiesti selge on ka see, et nii nagu ikka vasakpoolsete juhtimisel, on süsteem ka pankrotti aetud, ja täiesti selge on ka see, et karjumisega samade inimeste poolt, et andke raha juurde, sellest pankrotist välja ei tulda ning raviteenus paremaks ei lähe, konkurents midagi nii ei edenda. Ei ole arstil võimalik nende suurte tsentraliseeritud konglomeraatide vahelt kuhugi põgeneda peale Soome, ei patsiendil ega loomulikult ka õdedel või abipersonalil ei ole kuskile mujale põgeneda. See, mida vaja on, on just nimelt rohkem mitmekesisust, rohkem konkurentsi ja vähem koondamist hiigelüritustesse, kus isegi minister ütleb, et mina ei saa mitte midagi teha, see on nii suur ja võimas asi, et otsige keegi teine. No aasta pärast otsime!”

Oma kokkuvõtte tegi ka Saksamaal töötav arst ja meditsiiniteadlane Jaak Aru: “Tänase saaliistungi valguses peab nentima, et terviseminister on seal Tallinna ministeeriumis ikka väga üksi jäänud. Ta korrutas, et tema pole arst ega saa ühte, teist ega kolmandat otsustada. Teatavasti peab ju ministril olema oma meeskond, kes nõu ja jõuga aitab … Ja muidugi peaks ütlema, et Ossinovski vastandas end täielikult riigi osalusega sihtasutuste (TÜK ja PERH) juhtidele, mis on tõelise ebakompetentsuse ja juhtimiskaose tõenduseks. Ja muidugi on õigus Martinil: sotsiaaldemokraadist minister oskab ainult raha ümber jagada ning tema aeg peab Eesti tervishoiu huvidest lähtudes pärast valimisi ära lõppema.”

Kommentaarid