EKRE taotleb riigiprokuratuurilt uurimise algatamist Maria Alajõe tegevuse suhtes

Jaak Madison, Maria AlajõeJaak Madison, Maria Alajõe

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees Jaak Madison saatis Riigiprokuratuurile märgukirja, milles palub uurimise alustamist endise Riigikogu kantselei direktori Maria Alajõe suhtes.

Märgukirjas taotletakse uurimise algatamist karistusseadustiku paragrahvide alusel, mis käsitlevad Alajõe võimalikku osalust mõjuvõimuga kauplemises ja tahtlikus tõendite kõrvaldamises, et varjata seadusevastast tegu.

Jaak Madisoni sõnul on märgukirja otseseks ajendiks fakt, et Alajõe allkirjastas kantselei direktorina 12. juulil 2017 ehk kaks päeva enne oma ametiaja lõppu käskkirja, millega hävitatakse Riigikogu üle ühe aasta vanused e-kirjad.

“Selle määruse tulemusel muutus praktiliselt võimatuks täita seoses OÜ Autorollo kohtuasjaga 2016. aastal väljastatud kohtumäärust, mille kohaselt peab Riigikogu kantselei väljastama kohtule Riigikogu liikme Keit Pentus-Rosimannuse e-kirjavahetuse ajavahemikul 2008 kuni 2011,” selgitas Madison.

“Alajõe oli oma käskkirja allkirjastamise väga hästi teadlik kohtu soovist tutvuda Keit Pentus-Rosimannuse arvuti kaudu liikunud kirjadega. Tekib küsimus, milline tundlik materjal neis kirjades oli, et need oli vaja igaveseks kohtu eest peita.”

Madisoni sõnul on Alajõe käitumine tekitanud avalikkuses kahtlusi, et tal võib olla motiiv häirida nn Autorollo kohtuprotsessi ja takistada õiglast kohtupidamist.

“Neid kahtlusi suurendab asjaolu, et veel enne e-kirjade hävitamist lubava käskkirja väljastamist oli Alajõe juhitud Riigikogu kantselei kohtumääruse vaidlustanud ning keeldus Pentus-Rosimannuse e-kirjavahetust kohtule väljastamast. Kohtumäärus jäi jõusse, aga oma käskkirjaga tagas Alajõe, et e-kirjad kohtusse ei jõuaks. Mis täpsemalt toimus, selle peaks välja selgitama uurimine,” ütles Madison.

Tegemist pole esimese korraga, mil Maria Alajõe tegevus on avalikkuses küsimusi tekitanud.

Alajõe tõusis avalikkuse tähelepanu alla 2016. aasta sügisel, kui selgus, et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) – Alajõe oli varasemalt selle juht – küsis president Toomas Hendrik Ilveselt Ärma talu haldavale firmale OÜ Ermamaa eraldatud toetusest tagasi üksnes 10 protsenti. EAS lähtus tagasinõuet esitades EASi juhatuse 2012. aastal tehtud otsusest, tol ajal oli sihtasutuse juht Maria Alajõe.

Hiljem selgus, et Alajõe uuris 2012. aastal võimalust jätta toona presidendi eksabikaasale Evelin Ilvesele kuulunud firmale makstud 190 000 euro suurune toetus täielikult Eesti maksumaksja kanda. Rahandusministeeriumi audit leidis, et 2012. aastal tehtud otsus nõuda Ermamaalt tagasi 10% toetust oli langetatud valedel õiguslikel alustel ja tegelikult oleks pidanud sisse nõudma 90% summast ehk 171 000 eurot.

Endiselt pole vastuseid väga olulistele küsimustele. Mis enne 2012. aasta otsuse tegemist juhtus? Kes kellega suhtles ja kas keegi kasutas ära oma ametipositsiooni, et EAS-i otsust mõjutada? Kui nii, siis kas ja miks lasi EAS-i juhatus end mõjutada?

Selge on, et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhatus otsustas 2017. aasta jaanuaris lugeda abikõlbmatuks 90 protsenti president Toomas Hendrik Ilvesele kuuluvale osaühingule Ermamaa eraldatud toetusest ja tagastada toetus antud ulatuses Euroopa Komisjonile. Ligi 152 000 euro suurune lisatagasimakse tehakse EASi vaiete fondist.

Sisuliselt maksis Eesti maksumaksja kinni president Toomas Hendrik Ilvese kodutalu renoveerimise. Sellist privileegi ei ole seni nautinud ükski EAS-ist toetust saanud väikeettevõtja. Vastupidi, ka märksa väiksemate eksimuste pärast on EAS nõudnud toetuse saajatelt raha tagasi.

Maria Alajõe kandideeris riigikogu kantselei direktori ametikohale ka teiseks viieaastaseks ametiajaks, kuid ei osutunud valituks. Seejärel võeti ta avaliku konkursita tööle Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse Mektory juhina.

UU

 

 

Kommentaarid